4-08-12023/1

4 – 08 – 12023 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 08 – 12023 Kohtunik Anne Ennok Avaldus Roman Borontsovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 008/2005/2701 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja Roman Borontsov, ik 38205140271, elukoht xxx Kohtutäiturid M Kadak RESOLUTSIOON TMS § 202 lg 1 alusel kohaldada aegumist Roman Borontsovi suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas 008/2005/
2. Aegumist ei kohaldata kohtutäituri tasu nõude osas. Määrus väljastada Roman Borontsovile ja kohtutäitur M Kadakule. Edasikaebamise kord Määruse motiivid: Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. R.Borontsov esitas 09.12.2008.a. Harju Maakohtule taotluse milles palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluse lõpetamiseks määruses nimetatud täiteasjas seoses täitmise aegumisega. Täiteasjas 008/2005/2701 on 31.03.2005.a. algatatud täitemenetlus Falck Eesti AS avalduse lausel otsuse nr F051453 alusel. Sissenõude sisuks täiteasjas on trahv summas 420 krooni. Kohtutäitur M.Kadak on seisukohal, et antud täiteasjades aegumist kohaldada ei tuleks, kuna eeldatavasti võlgnik varjab oma vara ja hoidub seega aktiivselt karistuse kandmisest kõrvale. Kohtu seisukoht: TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. R.Borontsovi suhtes algatatud täitemenetlus ei ole viidud lõpule seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus, tutvunud kohtutäiturite poolt esitatud materjalidega, leiab, et R.Borontsov ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtutäitur kõrvalehoidumist ka millegagi ei tõenda, kuid eeldab, et võlgnik hoidub kõrvale kohustuse täitmisest. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et R.Borontsov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud, ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Kohtutäituril on õigus ja kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud meetmed täitedokumendi täitmiseks, siis kohtutäitur ei saa üksnes eeldada võlgnikul vara olemasolu ja lugeda võlgniku poolt vara kohta teabe andmata jätmist karistuse tasumisest kõrvalehoidumiseks ning seda olukorras, kus kohtutäitur ei ole reaalselt kontrollinud vallasvara omamist nt. võlgniku elukohas ja teostanud selle kindlaksmääramiseks või puudumise fikseerimiseks vajalikke täitetoiminguid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega Roman Borontsovi suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 008/2005/
3. Anne Ennok kohtunik