4-08-6646/2

(08001318)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Henry Kaschi kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) peainspektori P Gavrilovi 13.06.2008 otsusele nr 08001318 Henry Kaschi karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: K Paimla Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Henry Kasch, IK: 35702220244, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta Henry Kaschi kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) peainspektori P Gavrilovi 13.06.2008 otsusele nr 08001318 Henry Kaschi karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni rahuldamata.
2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) peainspektori P Gavrilovi 13.06.2008 otsus nr 08001318 Henry Kaschi karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 07.11.
3. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) peainspektori P Gavrilovi 13.06.2008 otsusega nr 08001318 karistati Henry Kaschi LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni selles, et H.Kasch, juhtides mootorsõidukit, parkis sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx nelja rattaga Tallinnas Paasiku 7 ehitise juures asuvale kõnniteele, kus puudus kõnniteele parkimist lubav ja parkimiskorda täpsustav liikluskorraldusvahend, millega rikkus LE § 143 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja leidis, et väidetav väärteo toimepanemise koht asub õue alal, mis on tähistatud vastavate märkidega. Õue alal ei ole määratletud sõidutee ja kõnnitee vahet. LS § 4 lg 6 järgi on õueala jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud tee, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. LS § 49 (liiklus õuealal) lg 5 ütleb, et õue alal võib parkida ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Õue alal parkimiseks ei pea olema kõnniteele parkimist lubavat ja parkimiskorda täpsustavat liikluskorraldusvahendit. Vajalik on jälgida, et ei takistata jalakäijat ega muudeta võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kaebuse esitanud isiku sõiduk ei takista jalakäijaid, kuna liiklusseaduses 1,5 m vaba läbikäigu asemel on 2 m laiune vaba läbikäik. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et selgitas P.Gavrilovile, et ta ei riku eeskirju. Autod pargivad seal tänase päevani. See on õueala ja seal ei kehti samasugused eeskirjad. Tänaval ei ole märki, mis näitaks, et oleks parkla, siis võib parkida teel. Õuealal on oma liiklemise kord, ei tohi sõita kiiremini kui 20 km/h. Kui ei ole tähistatud parklat, tohib parkida teel. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Muuhulgas leidis kohtuväline menetleja, et fotodelt on näha, et H.Kaschile kuuluv sõiduk on pargitud teega külgnevale kõnniteele, kus ei ole õueala märki. H.Kasch rõhutab, et õuealal võib parkida ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. H.Kasch asetab rõhu sõnale „tee“, kuid jätab tähelepanuta selle osa, kus öeldakse, et õuealal võib parkida ainult tähistatud parklas. H.Kaschi sõiduk on pargitudd nelja rattaga kõnniteele, kus puudub vastav kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Seega on tegemist parkimisnõuete rikkumisega. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, sealhulgas fotodega kaebuse esitanud isiku sõiduki parkimise kohta ning skeemiga, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas leiduvatest fotodest ja lisatud skeemist teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isikule inkrimineeritav süütegu on toime pandud õuealal, kuivõrd esitatud skeemist nähtuvalt on elamukvartalisse võimalik siseneda vaid kahte teed pidi ja sissesõidul asetseb liiklusmärk 573 „Õueala“ ning neid teid pidi välja sõites on elamukvartalist väljasõidul liiklusmärk 574 „Õueala lõpp“. Kaebuses on leitud, et kuivõrd elamukvartalis ei ole võimalik parkida tähistatud parklas, sest parkla tähised puuduvad, võib parkida teel ning kuivõrd sõiduki kõrval oli veel kahe meetri laiune riba, siis ei saa pargitud sõiduk jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kohus asub seisukohale, et LE 20 peatüki pealkiri iseenesest juba annab informatsiooni sellest, et LE §dega 203 kuni 207 reguleeritakse liiklus õuealal, so tegemist on erisätetega teatud vastavate liikluskorraldusvahenditega märgistatud alal. Samas ei saa need sätted muuta iseenesest tühiseks kogu ülejäänud liikluseeskirja sätetega kehtestatud nõudeid. LE § 203 sätete kohaselt tohib jalakäija õuealal liikuda kogu tee ulatuses ja jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada. Samas § 204 sätete kohaselt ei tohi juht jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada. Vastavalt § 205 sätetele tohib õuealal 2 jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h. Vastavalt § 206 sätetele aga tohib mootorsõiduk õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. Sellisest sõnastusest nähtuvalt on õuealal eelistatud liiklejaks jalakäija, kes võib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Sellist õigust aga mootorsõiduki juhile antud ei ole ja juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada. Seega ei saa mootorsõiduki juht mootorsõidukiga liikuda kogu tee ulatuses erinevalt jalakäijast. Vastavalt Teeseaduse §le 2 või LE § 2 lg 48 sätetele mõistetakse tee all maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustatavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Sama paragrahvi lõike 46 kohaselt mõistetakse sõidutee all vastavalt LS § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Sama LE § 2 lõike 19 sätete kohaselt mõistetakse kõnnitee all vastavalt LS § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. Seega saab LE § 207 mõttes parkida sõidukit õuealal kas tähistatud parklas või selle puudumisel teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Käesoleval juhul on fotodelt näha, et sõidutee ja kõnnitee on eristatavad sõidutee äärekiviga, mistõttu on sõidukite liiklemise ja parkimise jaoks sõidutee, so sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa. Samas ei tohi pargitud sõiduk takistada õuealal eelisseisundis olevat jalakäijat. On selge, et kõnniteel parkides ei saa muuta võimatuks teiste sõidukite liiklust, kuivõrd sõidutee äärekiviga eraldatud kõnnitee on jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa ja põhimõtteliselt peaks olema sellel teeosal teiste sõidukite liiklemise takistamine olema välistatud, sest kõnnitee ei ole sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa. Seega juhul, kui sõidutee äärekiviga on sõidutee ja kõnnitee kui teeosad eristatavad, võib õuealal parkida vaid sõiduteel ning kõnniteele võib siis kas osaliselt või täielikult parkida asulas parkimist sätestavate liikluseeskirja nõuete kohaselt, st LE § 142 sätestatud üldnõuete kohaselt sõiduteel. LE § 143 sätestab aga erisused asulas parkimisel ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib alla 6 meetri pikkust A- ja haagiseta Bkategooria ning haagiseta D1-kategooria sõidukit parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et kõnniteel, milline käesoleval juhul on sõidutee äärekiviga üheseltmõistetavalt eristatav, võib parkida vaid juhul, kui esinevad kaks üheaegselt eksisteerivat tingimust, so et kõnniteel parkimist näitab vastav liikluskorraldusvahend ja jalakäijale jäetakse seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Käesoleval juhul on küll jäetud 2 meetrine käiguriba, kuid puudub liikluskorraldusvahend, mis kõnniteel parkimist lubaks. Seega on kohtu arvates kaebuse esitanud isik parkinud kohas, kus see ei ole lubatud, millega kaebuse esitanud isik on rikkunud LE § 143 p 3 nõudeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtuvälisel menetlusel on kaebuse esitanud isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteona. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 3