ja LS § 7435 lg 1 ja
Kohtuvälise menetleja esindaja: H Kommussar, Hannes Küünarpuu Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitaja: Oleg Bereznjak, IK: 37102050228, elukoht: xxx Kaitsja: AB Tibar ja Partnerid advokaat A Ratnikov RESOLUTSIOON 1. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 14.11.2007 otsus nr 2314,07,032682 Oleg Bereznjaki karistamises LS § 7435 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni,
ja LS § 7435 lg 1 ja
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni täies ulatuses.
ja LS § 7435 lg 1 ja
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni selles, et menetlusalune isik 18.10.2007 kella 11.15 ajal Pirita tee 78 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit ja keeras järsult külje pealt ette sõidukile nii, et viimase sõiduki juht oli sunnitud järsult pidurdama ning otsasõidu vältimiseks keerama teelt ära haljasalale. Manöövri tegemise ajal ei näidanud juht kohustuslikku suunamärguannet ja ei allunud politseiametnike seaduslikele korraldustele esitada sõidudokumendid ja väljuda sõidukist, millega rikkus LE § 82 ja 91 nõudeid ja pani toime LS § 7435 lg 1, 2;
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis, et kaebaja kirjeldas 18.10.2007 temaga toimunud sündmusi vastulauses väärteoprotokollile ja selles vastulauses on märgitud olulised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et kaebaja ei ole väärtegu toime pannud. Kaebaja sõitis 18.10.2007 kella 11.00 paiku Pirita teel Pirita poolt kesklinna poole autokolonni viimase autona. Kõik autokolonnis sõitvad autod möödusid parema sõidurea kaudu vasakul sõidurajal aeglaselt (40-45 km/h) sõitvast politseivärvides autost registreerimismärgiga xxx. Samuti möödus märgitud autost kaebaja, tehes seda kolonni viimase autona. Niipea kui kaebaja oli möödasõidu lõpetanud ja pööranud tagasi vasakusse sõiduritta, lülitati politseiautol tööle sireen ja sinised vilkurid koos punasega, misjärel kaebaja tee äärde seisma jäi. Seejärel tuli üks politseinikest kaebaja auto juurde, kaebaja avas küljeakna. Politseinik küsis näha dokumente, mille kaebaja talle koheselt andis. Seejärel tuli kaebaja auto juurde ka teine politseinik, kes hakkas karjuma, et kaebaja tuleks autost välja. Kaebaja ei saanud aru mis toimub ning miks ta peab autost välja tulema. Seejärel avasid politseinikud autoukse ning hakkasid kaebajat autost välja tirima, kuna kaebajal oli turvavöö kinni, siis see ei õnnestunud. Üks politseinikest avas turvavöö ja kaebaja tõmmati autost välja ning käed väänati selja taha. Kaebaja oli šokis, ei saanud aru mis toimub. Kaebaja pani tähele, et möödasõitvatest autodest vaatasid inimesed imelike pilkudega kaebajaga toimuvat. Kaebaja palus politseinikel ennast tutvustada, st küsis nende nimesid ja töömärgi numbreid. Politseinikud keeldusid ennast tutvustamast. Seejärel pandi kaebaja politsei autosse ning politseinikud hakkasid midagi kirjutama. Kuna kaebaja ei saanud aru mis toimub, tahtis ta helistada politseisse ja kutsuda kedagi kohale, kes asja selgitaks. Üks politseinikest haaras kaebajalt seejärel telefoni ning lõhkus selle, peale mida telefon enam ei töötanud. Telefon on kaebajal samas seisukorras säilinud siiani ja ilmselt on sellel säilinud ka politseiniku sõrmejäljed. Kaebaja kavatseb esitada nõude politsei vastu lõhutud telefoni väärtuse välja nõudmiseks. Kaebaja küsis korduvalt politseinikelt, et miks nad nii tegid ning mille eest kaebaja kinni peeti ja mida ta valesti tegi. Kaebajale ei vastatud midagi ainult karjuti. Seetõttu keeldus kaebaja ka igasugustele dokumentidele alla kirjutamast. 20.10.2007 sai kaebaja posti teel väärteoprotokolli, kus on kirjas, et tema olevat keeranud järsult küljepealt ette sõidukile nii, et sõiduk oli sunnitud järsult pidurdama ning otsasõidu vältimiseks keerama teelt ära haljasalale. Manöövri tegemise ajal ei näidanud juht kohustuslikku suunamärguannet ja ei 2 allunud politseiametnike korduvatele seaduslikele korraldustele esitada sõidudokumendid ja väljuda sõidukist. Kuna politseiautos on videokaamera, siis peaks olema jäädvustatud salvestus toimunust, kust on näha, kuidas asi tegelikult toimus. Samuti peaks piirkonnas, kus ülalkirjeldatud asi toimus, olema välikaamerad, mille salvestitelt võib toimunud sündmus samuti näha olla. Kohtuistungil Oleg Bereznjak seletas, et sõitis Pirita teel linna poole. Teises reas sõitis aeglaselt Xxx, sõitis sellest mööda Kose ristmikul. Nad sõitsid temale järele memoriaali kohal, peatati punase ja sinise vilkuriga. Tulid ligi ja küsisid kas ta on idioot, solvasid. Ütles, et juhiloal on nimi kirjas. Solvati edasi, tõmmati autost välja, lõhuti telefon. Teda pandi politseiautosse, vestlus jätkus, küsiti dokumente. Koostati protokoll, ta keeldus sellele alla kirjutamast. Küsis nende nimesid, numbreid, keelduti vastamast. Kirjutas üles auto registreerimisnumbri. Enne ümberreastumist näitas suunda, haljasalale ei sõitnud keegi, see oli võimatu ja seda ei toimunud. Esimesel märguandel jäi seisma, dokumendid andis kohe, juhiluba ja dokumendid olid eraldi. Autost välja tulla ei palutud, tiriti välja. Avas akna ja ulatas dokumendid. Talle tutvustati väärteoprotokolli, keeldus alla kirjutamast. Palus, et kirjutab seletuskirja miks keeldub alla kirjutamast. Kuidas oli, täpselt ei mäleta. Miks peaks alla kirjutama kui tema tegevuse kohta on valesti kirjutatud. Pärast asfaldile tirimist ja käte väänamist tekkisid emotsioonid. Helistas juristile, kes ütles, et seletuskirja jaoks on eraldi plank. Väärteoprotokolli koopia sai viimasel momendil lihtkirjaga. Kirjutasid avaldused igale poole, ka prokuratuuri. Möödasõidu kohas oli äärekivi kõrgus 15-16 cm, mõõtsid ära. Teepeenrale sõiduks peab sõitma üle äärekivi, rattad jäävad maha, edasi sõidetakse ilma. 50 km/h kiirusega ei jää midagi järele. Memoriaali juures saadi ta kätte, vastasel juhul poleks saanud järgi sõita. Tunnistaja A Ojasaar seletas, et kaebuse esitanud isikuga on kohtunud üks kord kunagi Pirita teel, täpselt ei mäleta. Konkreetset juhtumit ei mäleta, mis dokumendid koostas. Tavaliselt selgitab õigusi ja kohustusi, siis menetlusaluse isiku ütlused, pärast hakatakse protokolli koostama. Kaebuse esitanud isikule sai tutvustatud, sai kätte antud, ise luges läbi. Keeldus igasugusest koostööst. Selgitas rikkumist, ei olnud nõus. Ei mäleta, kas andis allkirja õiguste ja kohustustega tutvumise kohta, tema meelest keeldus ka ütluste andmisest. Peatamise põhjuseks oli liikluseeskirja rikkumine, avariiohtliku olukorra tekitamine. Sõitis kõrvale, vaatas otsa, keeras ette, veendumata et manööver on ohutu. See toimus Pirita teel, kus Maarjamäele üles keerab, merepoolsel alal. Koha määrab protokollija, võetakse lähim aadress. Toimepanemise kohale kõige lähem punkt, aadress. Pirita tee on 10 km pikk. Tunnistaja M L seletas, et on kaebuse esitanud isikut näinud Pirita teel. Liikusid Pirita poolt kesklinna suunas teisel sõidureal 50 km/h. Oli roolis, peeglist märkas lähenevat sõiduautot MB, värvi ei mäleta. Väga närviliselt sõitis, lähenes järsult, siis jäi jälle maha, kiirendas. Arvas, et tahab kiiremini sõita. Ühtäkki reastus esimesse ritta, hakkas mööduma. Olles peaaegu kõrvuti keeras peale, tekitas avariiohtliku olukorra. Kokkupõrke vältimiseks keeras teepeenrale. Peale keeranud sõiduk jätkas sõitu linna suunas. Peatas selle sõiduki. Liikluseeskirja rikkumine toimus Pirita teel, aadressi ei mäleta, ausambast juba möödas linna poole sõita. Vahetult enne linna, peale Piritat. Leidis aset liikluseeskirja rikkumine, sõitsid edasi 100 m, suhteliselt samas ligidal toimus rikkumine kui ka vormistamine. Asukoha kindlaksmääramiseks on Tallinna linna kaart, saab täpselt paika panna. Sõitis politseisõidukiga Xxx. Raami kõrgust maapinnast öelda ei oska. Pirita poolt kurvist on äärekivi suhteliselt kõrge, peale kurvi läheb madalamaks. Muidu poleks võimalik teepeenrale sõita, õnnetus lõppes õnnelikult. Ei tea peast kus toimus rikkumine. Pärast sõiduki peatamist toimus materjali vormistamine. Isik oli enne üleolev, ebameeldivas tujus. Mis võis viga olla, ei tea, nende korraldustele ei allunud. Sõiduki juures küsis kas sai aru, mis toimus, mida tegi. Juba seal pärast lubade küsimist eiras käske. Kas tuli peatatud sõiduki juurde koos paarimehega või üksi, seda ei mäleta. Kaebaja sattus politseiautosse omadel jalgadel. Ei mäleta kas nende abiga või mitte, inimene hakkas vastu, ülbitses, pidid korrale kutsuma küll, üleliigset jõu kasutamist ei olnud, suur mees. Arvab, et on suuteline sündmuskohta näitama. 3 Sündmuskoha paikvaatlusel näitas esmalt kaebuse esitanud isik koha, kus väidetavalt oleks olnud sündmuse koht ja GPS seadme näidu järgi oli see x 546215, y 6591599. Samas kohas mõõtis kaebuse esitanud isik ka tee äärekivi kõrguseks 16 cm, 1,5 kuni 2 meetri ulatuses on äärekivi kõrgus samasugune. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt peeti ta 300 meetrit kaugemal obeliski juures kinni. Selle näidatud koha peal toimus liikluseeskirja rikkumine ja politseiauto pidi välja sõitma. Tunnistaja A Ojasaar näitas sündmuskohaks liikluseeskirja nõuete rikkumise kohana GPS seadme näidu järgi x 545960 y 6591229 ja selgitas, et kaebuse esitanud isik peeti kinni umbes 100 meetrit kaugemal. Tunnistaja M L edastas kohtule kirjalikult sündmuskoha asukoha koordinaadid GPS seadme näidu järgi x 545959, y 6591228 ning kinnipidamise koha koordinaatideks x 545845, y 6590956. Kohtuistungil vaadati ka videosalvestust, kus on fikseeritud koht, kus tunnistaja M Li juhitud sõiduk teelt välja teepeenrale sõitis. Videolõigu kohaselt on videolõigul fikseeritud koht mõnisada meetrit kesklinna poole kui koht, mida näitas tunnistaja A.Ojasaar ja millele viitas tunnistaja M.L oma kirjalikes andmetes GPS seadme näitude kohta. Seevastu jääb aga kaebaja näidatud koht väga palju maad Pirita poole. Kohus loeb usaldusväärsemaks tunnistajate A.Ojasaare ja M.Li ütlusi sõiduteelt väljasõidu koha kohta, kuivõrd tunnistajate viidatud koht on videolõigus fikseeritud kohale suhteliselt lähedal. Samuti on nii tunnistajad kui ka kaebuse esitanud isik seletanud, et kaebuse esitanud isik peeti kinni Pirita tee kesklinna poolse otsa lähedal ja tunnistajate ütluste kohaselt ei sõidetud kaebuse esitanud isikule järele kuigi kaua, vaid kaebuse esitanud isik peeti kiiresti kinni. Kaebuse kohtulikul arutamisel esitas kaebuse esitanud isik tema poolt näidatud kohas asuva äärekivi kõrguse kohta mõõdu, mis oli esitatud nii fotona kui ka sündmuskohal paikvaatluse ajal mõõdetuna ning selles kohas oli äärekivi kõrguseks 15 cm. Selle mõõdu tõttu on esitatud ka kaitseversioon selle kohta, et arvestades politseisõiduki kere põhja kõrgust, mis on sõiduki edasimüüja andmetel 16 cm, oleks sõiduk nii kõrge äärekivi ületamise järgselt purunenud ja edasi sõitmine oleks olnud välistatud. Sellest tulenevalt on kaitseversioonis asutud seisukohale, et äärekivist ülesõitu ja teelt väljasõitu ei toimunud ja avariiohtlik olukord on välja mõeldud. Kohus asub tunnistajate ütluste ja videolõigu põhjal seisukohale, et kaebuse esitanud isiku näidatud koht, kus politseisõiduk võinuks teelt välja sõita, ei ole õige, kuivõrd ei riimu ühegi teise tõendiga. Kohus asub seisukohale, et kui kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt ei toimunud mingit teelt väljasõitu, siis ei saaks ta ka näidata seda kohta, kuivõrd sellist kohta ei saaks kaebuses esitatud versiooni kohaselt olla olemas. Ometigi näitas kaebaja koha paikvaatlusel ette. Sellest teeb kohus järelduse, et arvestades suurt huvi sõiduki kliirensi ja äärekivi kõrguse vastu, on kaebuse esitanud isik otsinud koha, kus äärekivi ületamine oleks võimatu ja sellega muuta tunnistajate ütlused kaheldavaks. Seevastu nähtub videosalvestuselt, et salvestusel fikseeritud kohas on äärekivi kõrgus vaid mõni sentimeeter ja sellest üle sõitmine on sõidukis viibijale ilmselt vaevu tajutav. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isikule ette heidetud äkiline manööver ja suunamärguande andmata jätmine on Tallinna liikluses igapäevane ning juhul, kui tunnistaja M.L ei oleks pidanud liiklusohu tõttu teelt välja sõitma, ei oleks ka kaebuse esitanud isikut kinni pidama mindud. Kaebuses on ette heidetud ka seda, et liikluseeskirja nõuete eiramise kohana on märgitud Pirita tee 78 juures, kuid Pirita tee 78 asub tegelikkuses teisel pool teed ja obeliski taga, mistõttu on see liiga kaugel. Seega on kaebuse väidetel tegemist vale kohaga. Kohtuistungil leidis kaebuse esitanud isiku kaitsja, et aadressina pidanuks panema hoopis elektrikilbi aadressi, sest ehitatav objekt Saare tee juures on aadressita. Kohtuistungil seletasid 4 tunnistajad, et aadress märgitakse politseisõidukis oleva linna kaardi järgi kõige lähema objekti kohaga seostatult. Kohus peab taolist selgitust loogiliseks, kuivõrd interneti vahendusel edastatava kaardi järgi, oleks see siis milline tahes, on Pirita tee 78 kõige lähem fikseeritud ja tuvastatav aadress. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kaitsja esitatud väide elektrikilbi aadressi kohta ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd linna kaardilt ei ole see tuvastatav ning tal puudub hoone aadress. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus ja selles esitatud väited ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitanud isikut karistati LS § 7435 lg 1, 7435 lg 2,
Kaebuse esitanud isikule heideti ette LE § 82 nõuete rikkumist, so seda, et suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist ja menetlusalune isik suunamärguannet ei andnud. Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut LE § 91 nõuete rikkumises, so selles, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid, kuid menetlusalune isik selles ei veendunud. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütlused selle kohta, et menetlusalune isik ei andnud suunamärguannet ja keeras M.Li juhitud sõidukile ette, veendumata selles, et see on ohutu, on tõendatud tunnistajate ütlustega. Suunamärguande andmise eesmärk on teavitada teisi juhte oma edasisest käitumisest ja muuta oma käitumine teistele liiklejatele arusaadavaks, vältimaks liiklusohtu. Kui menetlusalune isik oleks andnud suunamärguande, saanuks M.L ka aru sellest, mida kavatseb kõrvale sõitnud juht teha ja tema saaks vastavalt sellele käituda. Suunamärguande andmise puhul puudunuks ka M.Lil vajadus äkkpidurduseks ja teelt välja sõitmiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik pani LE § 82 nõuete rikkumisega toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo ning LE § 91 nõuete rikkumisega pani menetlusalune isik toime LS § 7435 lg 2 ettenähtud väärteo, kuivõrd tekitas manöövri tegemisel selle ohutuses veendumata liiklusohu. Menetlusalust isikut on karistatud ka
ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuivõrd eiras politseiametniku seaduslikke korraldusi: esitada sõidudokumendid ja väljuda sõidukist. Menetlusalune isik seletas kohtuistungil, et ta esitas avatud aknast dokumendid ja teda ei palutud autost väljuda, vaid tiriti autost välja. Tunnistajate ütluste kohaselt aga oli kõik vastupidi ning väärteoasjas koostatud otsusest nähtuvalt lukustas menetlusalune isik sõiduki uksed ja keeldus nii dokumentide esitamisest kui ka sõidukist väljumast. Kui lähtuda menetlusaluse isiku väitest, et ta tiriti autost välja, siis taoline võimalus saab tekkida vaid siis, kui isik keeldub sõidukist väljumast ja ei allu korraldustele. Vastavalt LE § 70 sätetele peab juht politseiametniku nõudel esitama punktides 1, 2, 3, 4 märgitud dokumendid ja nende esitamata jätmine oleks hinnatav liikluseeskirja nõuete rikkumisena ja karistatav LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona, so inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui puudub liiklusseaduse §des 741–7427 või 7430–7432 sätestatud väärteokoosseis. LE § 70 loetletud dokumentide esitamise kohustus on sätestatud ka LS § 17 lg 1 sätetega. Taolisele seisukohale on jõudnud ka riigikohus oma 05.10.2007 otsuses nr 3-1-1-42-07. Mis puudutab seda, et isik ei väljunud sõidukist politseiametniku korraldusel, siis sätestab liikluseeskirja § 72 et kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna ning juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. Samasuguse nõude kehtestab ka liiklusseaduse § 18 lg 2. Seega on tegemist kohustusega, milline on ette nähtud nii liikluseeskirjas kui ka liiklusseaduses, mistõttu on ka taolise kohustuse rikkumine LS § 7435 lg 1 sõnastuse kohaselt karistatav LS § 7435 lg 1 järgi. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et kohtuvälisel menetlusel menetlusaluse isiku käitumise hindamine
ettenähtud väärteona ei ole põhjendatud ning need väärteod tuleb kvalifitseerida LS § 7435 lg 1 järgi. 5 Vastavalt inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse sätetele oli LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut ja lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Vastavalt kohtupraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Vaidlusaluses väärteoasjas puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, mistõttu tuleb karistus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd LE § 82 ja 91 nõuete rikkumised on toimepandud mootorsõiduki juhtimisel ja samaaegselt ning samas kvalifitseeritavad nii LS § 7435 lg 1 kui ka 2 järgi, tuleb teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt karistus määrata LS § 7435 lg 2 järgi. Teised inkrimineeritavad teod, so LE § 70 ja 72 nõuete rikkumised on aga kvalifitseeritavad LS § 7435 lg 1 järgi. Kuivõrd erineva kvalifikatsiooniga süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning LE § 70 ja 72 nõuete rikkumised ei ole seotud enam sõiduki juhtimisega, tuleb erineva kvalifikatsiooniga süütegude eest määrata ka erinevad karistused. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, kui ka asjaolust, et menetlusalusele isikule inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul ka kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Teisalt ei pea kohus väheoluliseks ka seda, et kaebuse läbivaatamise ajaks on inkrimineeritud teo toimepanemisest möödunud juba peaaegu poolteist aastat. Seetõttu peab kohus võimalikuks määrata karistused ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd kohus annab menetlusaluse isiku käitumise kohtuvälisel menetlusel antud hinnangust oluliselt erineva hinnangu, tühistab kohus vaidlustatud otsuse ja teeb uue otsuse, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.