Väärteoasi nr. 4-08-12396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-12396 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Ilmar Veiman (isikukood 38406025223; EV kodakondsus; elukoht: xxx; töökoht: OÜ S ) väärteoasi LS § 7422 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Ida Korrakaitseosakonna 17.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2318,08,014120 Asja läbivaatamise 05.05.2009.a. kuupäev kaebuse esitaja Ilmar Veiman, kaebuse esitaja esindaja Istungil osalenud isikud Sirje Veiman kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna 17.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2318,08,014120 ja lõpetada menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest, s.o alates 05.05.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 07.05.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna konstaabel M Aava koostas 17.11.2008.a väärteoprotokolli väärteoasjas nr. 2318,08,014120 Ilmar Veiman’ile selle eest, et tema 17.11.2008.a . kella 10:41 ajal Harjumaal, Tallinnas, Paldiski mnt 62 juures, liikudes Haabersti suunas, juhtis mootorsõidukit Xxx, reg. nr. xxx kiirusega 67 ± 3 km/h, teel kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Ilmar Veiman Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar K Palits karistas Ilmar Veiman’i väärteosasjas nr. 2318,08,014120 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Ilmar Veiman tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuses selgitab ta, et sõitis 22.10.2008.a. kella 10:41 paiku Paldiski mnt-l esimeses ja seejärel teises reas ning vahetult enne peatumist reastus ümber kolmandasse sõiduritta. Kaebuse kohaselt andis peatumismärguande politseiametnik, kes seisis kahe sõiduraja vahel. Kaebuse esitaja ei saanud sellest märguandest aru ning küsis kehakeeles, kas märguanne oli temale suunatud, mispeale politseiametnik kehitas õlgu. Kaebuse esitaja otsustas peatuda, et saada kinnitust, selle kohta, kas peatumismärguanne anti talle. Kaebuse esitaja sõnul tuli tema juurde teine politseiametnik, kes võttis kaasa tema juhiloa, ilma et oleks midagi põhjendanud. Kaebuse esitaja ootas kuni tema juurde tuli kolmas politseiametnik, kes oli koostanud väärteoprotokolli ning kelle sõnul oli kaebuse esitaja sõitnud kolmandas sõidureas ning ületanud lubatud sõidukiirust. Kaebuse esitaja sõnul politseiametnik tema selgitusi ei uskunud, koostas talle uue väärteoprotokolli ning selgitas, et kaebuse esitaja esindaja peab koheselt Rakverest kohale tulema ning kaebuse esitaja viiakse kohe kohtusse, sest oli kiiruseületamise vaidlustanud. Kaebuse esitaja palus näha kiirusemõõteseadme näitu, kuid seda ei võimaldatud, politseiametniku sõnul puuduvat selle nõudmiseks ka seaduslik alus. Pärast seda käis kaebuse kohaselt politseiametnik kolleegidega konsulteerimas ning teatas talle, et kohtusse teda ei viida ning kaitsja kohalesõitmist seekord ei nõuta. Kaebuse esitaja selgitab ka seda, et kohapeal valitses suur segadus, sest protokolle koostati paljudele juhtidele. Ta lisab ka seda, et väärteoprotokollis on ta oma protokolliga mittenõustumist väljendanud. Kaebuse esitaja pidas oluliseks ka märkida, et väärteoprotokollis ei olnud märkeid selle kohta, kuhu vastulause tuleks esitada ning kust oleks talle kättesaadav kohtuvälise menetleja otsus. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine muuhulgas tõendatud tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Kaebuse esitaja sõnul on M Aava poolt koostatud tunnistaja ülekuulamise protokoll täis ebaselgusi, sest selles jääb arusaamatuks, millises väärteoasjas tunnistaja Joel Vain on ütlusi andnud, sest selles puudub märge isiku kohta, kelle suhtes on menetlust alustatud ning ka väärteo kvalifikatsioon. Kaebuse esitaja sõnul nähtub protokolli 2. leheküljelt, et menetlejaks ja koostajaks on sama isik, Joel Vain, kes on dokumendi ka allkirjastanud. Kaebuse esitaja leiab, et väärtegu ei ole menetleja poolt tõendatud ning Liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi on talle rahatrahv ebaõigesti määratud. 02.02.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et ei ole kiirust ületanud. Selgitab, et sõitis mööda Paldiski maanteed esimeses reas. Teises reas sõitis täpselt samasugune musta värvi xxx. Politsei andis peatumismärguande ja ta peatus. Kui ta küsis politseinikult, kas peatumismärguanne oli mõeldud talle, ei osatud koheselt täpselt vastata. Peatus kuna politseiniku kehakeel näitas selliselt. Ta leiab, et kiirus, mida fikseeriti, ei olnud tema sõiduauto oma. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et nimetatud protokollis puudub väärteoasja nimetus, samuti puudub vastav info, kelle suhtes on väärteoprotokoll üldse tehtud ning ka teo kvalifikatsioon. Joel Vain on omakäeliselt protokolli kirjutanud. Ei nähtu kuskilt, et tunnistaja oleks üle kuulanud just M Aava, samuti ei vasta väärteoprotokollis isikukood Ilmar Veimanni isikukoodile. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et väärteoprotokolli on kirja pandud ka auto number, mitte ainult must xxx. Enne kui sõiduk kinni peatatakse ja rikkumine vormistatakse, siis eelnevalt sõiduk ka tuvastatakse. Kiirus edastatakse raadiosaatja teel, selles puudub alus kahelda. Ka pole alust kahelda J.Vain´i ülekuulamise protokolli õigsuses. 07.04.2009.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja Joel Vain ütlusi selle kohta, et oli Tallinnas Paldiski mnt asuval vaidlusalusel lõigul kiiruse mõõtmise juures. Üks patrull mõõtis kiirust ja mõned meetrid eemal, saades raadiosaatja teel teate, peatati sõiduk. Ta oli selles patrulltoimkonnas, mis mõõtis lähenevate sõidukite kiirusi. Ta oli koos vanemkonstaabel H Miksoniga, kes kasutades lasermõõteseadet Ultralight, mõõtis kiiruse, tema tunnistajana fikseeris, et kõik oleks õige. Nad edastasid info raadioside kaudu selle kohta, mis värvi ja milline on auto, mis on registreerimismärk, Kui esinesid eritunnused (näiteks takso või reklaamsiltidega auto), siis ka selle info. Mõõdetakse kiirust läheneval sõidukil ja info edastatakse raadiosaatja teel patrullile, see fikseeritakse ka paberil. See, kuidas sõiduk kinni peeti, oli tema nägemisulatuses Tunnistaja väitis, et teda kuulas üle ametnik M Aava, kes menetles antud asja. Ta tunnistab, et käekiri ülekuulamisprotokollis on tema enda oma ning ta ei oska öelda, miks ta täitis protokollis ka selle koha, kuhu märgitakse andmed ülekuulaja kohta. Ta ei tea, kes alla kirjutas, ei usu, et ta ise seda tegi. Tunnistajana kohtus üle kuulatud M Aava kinnitas, et 22.10.2008.a. ülekuulamise protokollis ei ole midagi kirjutatud tema poolt, ka on viseerinud antud protokolli keegi teine, mitte tema ise, ilmselt ülekuulatav Joel Vain. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, kohtule esitanud materjalidega, kuulanud üle tunnistajad ja hinnanud tõendeid nende kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, et puuduvad väärteo tunnused. Puudub alus väita, et isik oleks süüliselt toime pannud LS § 7422 lg 1 sätestatud süüteo. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt olid tõenditeks eelmainitud väärteo toimepanemisel tunnistaja J. Vain,i ütlused ning kiirusemõõte fikseering (t.l.10-11). Kohtus leidis tuvastamist, et tunnistaja J.Vain on ise koostanud enda ülekuulamise protokolli, selle ka viseerinud nii üle- kuulaja kui ka ülekuulatava rollis, mistõttu ei ole antud dokumendi koostamisel järgitud menetlusnorme ning tegemist ei ole tõendiga kriminaalmenetluse mõttes. Ka sisaldavad kiirusemõõte fikseeringud erinevaid parandusi( t.l. 11) sõidukite numbrinäitude, kiiruste osas, millised on õienduseta, mistõttu on antud dokumentatsioon vormiliselt ebakorrektne. Ka nähtub tunnistaja J. Vain,i ütlustest kohtus, et antud dokumentatsioon on kaheldav ka sisuliselt- tulenevalt tunnistaja ütlustest kanti esialgselt andmed märkmikku, siis protokolli, mistõttu pole välistatud eksimused. Ka tuleneb tunnistaja ütlustest kiiruse mõõtjate tegevuse ebaselgus- kord väitis J.Vain, et oli tunnistajaks, et kiiruse mõõtmine oleks korrektne, siis väitis ta, et tema oli isikuks, kes kirjutas üles andmed, sh kiiruse näidud, ka ei osanud ta hiljem täpsustada, kas asus kiiruse mõõtmisel väljas või autos jne. Seega ei ole välistatud, et sõiduki kiirus fikseeriti ekslikult, kuna tõepoolest nähtuvalt kiirusemõõte andmetest mõõdeti kiirust suhteliselt lühikese ajavahemiku järel kahel sarnasel mustal Xxx (t.l. 11). Seega leiab kohus, et väärteo toimepanemine I.Veimani poolt ei ole tõendamist leidnud, mistõttu tuleb väärteootsus tühistada ja menetlus lõpetada. Merle Parts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.