Kaebemenetluses väärteoasi nr. 4-08-7437 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja
- märts
- a Valga kohtumaja koht Väärteoasja number 4-08-7437 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Väärteoasi Viljar Vaher kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Marek Käis 11.07.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2602,08,014126 Menetlusosalised Kaebuse esitaja : Viljar Vaher (is kood 35604095719, eluk. X Kohtuvälise menetleja esindaja : Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna komissar Kaimar Karm Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 23.märts 2009.a Valgas Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna juhtivkonstaabel Marek Käis otsus 11.07.2008.a. väärteoasjas nr 2602,08,014126 muutmata ja Viljar Vaher kaebuse rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 24.03.2009.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 14.04.2009.a kell 14.00 ja sellele on õigus kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu, esitades põhjendatud kassatsiooni kolmekümne päeva jooksul alates 14.
- 2009.a. Selgitada pooltele, et VTMS § 155 lg 2 kohaselt võib kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja ning seda, et pooltel on õigus loobuda kassatsiooniõigusest koheselt. Kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakatseosakonna juhtivkonstaabel Marek Käis 11.juuli 2008 otsusega väärteoasjas nr 2602,08,014126 karistati Viljar Vaherit Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 alusel rahatrahviga 1500 krooni (25 trahviühikut). 22.juunil (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud 22.juulil) 2008.a kella 2 paiku päeval tahtis kaebuse esitaja minna restorani X lõunat sööma. Restorani ukse juures peatus erasõiduk (eraldusmärkideta), kust väljus politseinik ja palus istuda autosse. Seadusekuuleka kodanikuna kaebuse esitaja järgnes ja istus nende autosse. Autos hakati vormistama talle väidetava rikkumise protokolli. Kaebuse esitaja küsis, et kas see on nüüd „tagasimakse“ tema poolt politseile varem öeldu eest? Enne protokolli vormistamist autost väljuda ei lubatud. Protokolli vormistamisel ütles kaebuse esitaja, et soovib asja kohtulikku arutelu, kuid selle asemel saadeti talle e-postiga väärteootsus. Kaebuse esitaja on arvamusel, et ta midagi ei rikkunud. Kogu väidetav rikkumine põhineb ainult politsei poolt kirjapandus ja ei ole tõendatud muude tõenditega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna Eesti on õigusriik, siis peab väidetav rikkumine olema ka muud moodi tõendatud, kui ainult politsei poolt kirjapandus. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole välistatud olukord, kus politsei võib tahtlikult kellelegi „liiga“ teha, kui politsei seda „tahab“. Eeltoodu alusel Viljar Vaher palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus tõendite puudumise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuses toodud asjaolude juurde. Viljar Vaher märgib, et liiklusmärki, mille mõjupiirkonnas väidetav rikkumine aset leidis on mitmel korral ringi tõstetud. 22.06.2008 pidas auto kinni, läks üle tee ja enne X baari tuli tema juurde komissar Kaimar Karm koos teise politseinikuga. Auto parkimist „Peatumise keeld“ märgi mõjupiirkonnas kaebuse esitaja eitab, mille kinnituseks on esitanud fotosalvestised. Fotodelt on näha, et auto ei pargi märgi mõjupiirkonnas. Politsei ei kutsunud tunnistajaid väidetava rikkumise tõendamiseks. Sõidutee ületamist sõidutee kohas, kus tee ületamiseks ettenähtud koht oli alla 100 meetri kaugusel kaebuse esitaja 100% vastata ei oska, igatahes mingit liiklusohtlikku olukorda ei tekkinud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning on seisukohal, et otsus on seaduslik ja Viljar Vaher süü on leidnud tõendamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lõppjäreldus Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja ütlused ning uurinud teisi asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Viljar Vaher kaebus rahuldamata. 2
(4)VtMS § 123 lg 2 kohaselt maa-või linnakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liikluseeskirja § 5 kohaselt peab liikleja juhinduma käesoleva eeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Keelu- ja mõjualamärkidest nr 361 on peatumise keeld. Lisateatetahvel täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju. Peatumine on keelatud tahvliga „mõjupiirkond“ määratud ulatuses märgi taga. Liikluseeskirja § 27 sätestab, et kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. Otsuse tühistamiseks on kaebuses sisuliselt toodud vaid üks alus – kaebuse esitaja pole keelumärgi „peatumise keeld“ mõjupiirkonnas sõidukit parkinud. Viljar Vaheri kaitsetaktika käesolevas väärteoasjas on mitteveenev ja ei kummuta teda süüstavate tõendite sisu. Lõuna Politseiprefektuuri korrakatseosakonna juhtivkonstaabel Marek Käis 11.juuli 2008 otsusega väärteoasjas nr 2602,08,014126 karistati Viljar Vaherit juhindudes KarS §-st 56 lg 1 ja 63 lg 1 Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 1500 krooni (25 trahviühikut). Väärteo kirjelduse kohaselt Viljar Vaher juhtides mootorsõidukit, ei täitnud liiklusmärgi „Peatumise keeld“ nõudeid ja ületas sõiduteed kohas, kus tee ületamiseks ettenähtud koht oli alla 100 meetri kaugusel. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja §-de 5 ja 27 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7435 lg 1 ja § 7436 lg 1 järgi. Väärteo toimepanek on tõenatatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole väärteoasjas ei ole esitatud. Viljar Vaher süü talle inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Viljar Vaher on liiklusmärgi 361 (koos lisateatetahvli 822) mõjupiirkonnas peatanud mootorsõiduki Renault registreerimismärgiga XXX XXX. Keelumärgi mõjupiirkonnas parkimise järgselt kaebuse esitaja väljus sõidukist ja hakkas Vabaduse tänavat ületama selleks mitte ettenähtud kohas, rikkudes Liikluseeskirja § 27 nõudeid. Liiklusseaduse § 7436 lg 1 jalakäija poolt toimepandud rikkumise eest võidakse karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Kaebuse esitaja ei eita ja möönab, et võis parkimise järgselt ületada tänava selleks mitte ettenähtud kohas, s.o kohas, kus ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, pannes sellega toime Liikluseeskirja § 27 nõuete rikkumise. Viljar Vaher süü toimepandus on tõendamist leidnud lisaks tunnistaja Jaanus Tops ütlustega., millised kohus märgib alljärgnevas osas. Liiklusseaduse § 7436 lg 1 sätestab mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub nimetatud seaduse §-des § 741 - 7427, 7430- 7433 või 7464 sätestatud väärteokoosseis sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. 3
(4)Viljar Vaher eitab toimepandud rikkumist, esitades fotokoopiatena sündmuskoha pildid. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Viljar Vaher märkinud, et tema kinnipidamine politsei poolt on talle arusaamatu (tl 9). Väärteoprotokollis on juhtunu kohta Viljar Vaher märkinud, et on sellega tutvunud ning protokolli sisu on talle arusaamatu (tl 8). Kohtus ülekuulatud tunnistaja Jaanus Tops ütluste kohaselt 22..07.2008 teostas ta koos Mati Ukkuriga liiklusjärelevalvet . Sõites Valga linnas vabaduse tänava ringristmikul suunaga Kesk tänava poole, nägi väikest valget värvi kaubikut RENAULT, mis peatus X juures, X baari vastas. Nimetatud piirkonnas kehtib keelumärgi „Peatumise keeld“ mõjuala 30 meetrit mõlemas suunas. Juhti väljus autost ning suundus koheselt risti üle sõidutee. Antud piirkonnas on lähemal kui 100 meetrit jalakäijate ülekäigurada. Patrullauto peatumise ajaks oli isik jõudnud üle tee minna. Patrullauto peatus ning teed ületanud isikult, kelleks osutus Viljar Vaher küsiti, millistel asjaoludel ta pani toime kaks väärtegu – parkis sõiduauto keelumärgi mõjupiirkonnas ning vales kohas ületas sõidutee. Politsei parkis auto vastaspoolse sõidutee serva endise X ette, Viljar Vaher tuli politseiauto juurde ning Mati Ukkur vormistas rikkumiste kohta väärteoprotokolli. Politseiauto oli endise polikliiniku ees ja Viljar Vaheri poolt juhitav sõiduauto oli pargitud keelumärgi mõjupiirkonda. Viljar Vaher käis vahepeal oma sõiduauto juures ilmselt sigarette võtmas ja seejärel sõitis keelumärgi mõjupiirkonnas edasi. Järgnevalt võttis kaebuse esitaja fotoaparaadi ning hakkas pildistama oma sõiduautot ning seejärel ka politseiautot. Kogu menetluse ajal oli Viljar Vaheri käitumine äärmiselt närviline ja ennast aktiivselt õigustav. Tunnistaja kinnitab, et tegemist oli tavapärase liiklusjärelevalvega, mingit korraldust ta kaebuse esitaja karistamiseks juhtkonnalt saanud ei ole ning tal ei esine ka kaebuse esitajaga mingit vihavaenu. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Tunnistaja Jaanus Tops ütluste tõepärasuses kohus ei kahtle. Tunnistaja ütlused on veenvad ning ühtivad kohtueelsel menetlemisel antud ütlustega. X baari vastas üle tee asub X linnas täpselt liiklusmärgi 361 (koos lisateatetahvli 822) mõjupiirkond, kus parkimine on 30 meetri ulatuses keelatud. Kaebuse esitaja seletused nagu tahaks politsei talle varasemate rikkumiste eest kätte maksta on asjakohatud ning otsitud. Võimalik, et liiklusmärki on mingil ajal teisaldatud või muudetud keelumärgi mõjupiirkonda, kuid 22.07.2008 on kaebuse esitaja poolt rikkumine toime pandud ning selle eest on politseil teda õigus karistada. Kaebuse esitajat on karistatud sanktsiooni keskmäära ulatuses. Viljar Vaherit on karistatud vastavalt seadusele. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, Viljar Vaher on selle teo toime pannud. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et tegemist on väärteoga ja see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja selle üleandmise üliohtlikkuse kohta on asjakohased ning kohus ei pea neid vajalikuks üle korrata. Aivar Pellja Kohtunik 4
(4)