4-09-1966/10

4-09-1966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 11.00 Väärteoasja nr 4-09-1966 (2230,08,004620) Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Sergei Tihhomirovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.01.2009 otsuse peale väärteoasjas 2230,08,004620 LS § 74-19 lg 1 ja 2 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Sergei Tihhomirov (isikukood 38308040265; elukoht: xxx, töökoht AS P , paigaldusmeister, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Tallinn, Rahumäe tee 6) Kohtuistungi toimumise aeg 18.03.2009.a algus kell 11.40 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei Tihhomirov kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri KKO LMT esindaja H Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §§-dest 132 p 3, 134 ja 135, KarS §-st 56 lg 1 kohus otsustas:
2. Sergei Tihhomirovi kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini otsus väärteoasjas 2230,08,004620 Sergei 2 Tihhomirovi süüditunnistamise kohta väärteos liiklusseaduse (LS) § 79-19 lg 1 järgi ja tema karistamise kohta rahatrahviga 220 trahviühikut, so 13200 krooni, ja LS § 79-19 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks ning lõpetada nimetatud väärteos menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Sergei Tihhomirovi teos väärteo tunnuste puudumisega . Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 30.03.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 10-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 16.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2230,08,004620 karistas Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin Sergei Tihhomirovit liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, s.o 13 200 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks. Sama kohtuotsusega mõisteti Sergei Tihhomirov’ilt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja menetluskulud kogusummas 270 krooni (joobe meditsiinilise tuvastamise maksumus). Otsuse kohaselt juhtis S. Tihhomirov 25.12.2008.a kell 22:10 Tallinnas, Juhkentali tn 2 mootorsõidukit narkootilise aine (kanep) tarvitamisest tingitud joobeseisundis, rikkudes sellega LE § 76 p 1 nõudeid. Sergei Tihhomirov esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja leiab, et otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, kuna ülemkomissar ei ole karistuse mõistmisel arvestanud ega analüüsinud kergendavat asjaolu S. Tihhomirovi käitumises. Lisakaristuse määramisel peavad esinema KarS §-s 56 toodud karistamise alusena seadusest tulenevad raskendavad asjaolud või põhjendused, miks lisakaristuse kohaldamine on vähim määr, millega saavutatakse karistuse eesmärk. Karistuse mõistmisel on põhjendamatult kohaldatud lisakaristust, mis ei vasta tegelikult faktilistele asjaoludele ja väärteoprotokollis tuvastatud teole. Kaebuse kohaselt ei tarvitanud S. Tihhomirov narkootilist ega psühhotroopset ainet ja seoses sellega pidi tal olema võimalus vaidlustada joobeseisundi tuvastamise akt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 2.04.2001.a määrusele nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord” (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) §-le 4 lg 1 peab joobeseisundi tuvastamine toimuma sündmuskohal ja politseiametnikul on 3 õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse ainult siis, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Juhul, kui joobeseisundi ja joobeastme tuvastamine sündmuskohal on võimatu, peab politsei koostama joobeseisundi tuvastamise protokolli ja saatekirja isiku tervishoiuasutusse toimetamiseks. Politseiametnikud ei tuvastanud joobeseisundit kohapeal, samuti puudusid joobeseisundi tuvastamise protokoll ja saatekiri. Seega toimetati menetlusaulune isik tervishoiuasutusse ebaseaduslikult. Joobeseisundi tuvastamisel ei tagatud kaebuse esitajale LS § 20 lg-s 4 garanteeritud kaitseõigust, mistõttu on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt tõendina lubamatu. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti tehakse märge isikule otsuse tutvustamise kohta (§ 12 lg 2 p 20). Joobeseisundi tuvastamise korra § 15 p 3 kohaselt on isikul õigus saada teada arsti otsus ja laboratoorse uuringu akti ärakiri ning korra § 22 lg 1 tulenevalt on isikul õigus joobeastme määramise otsus vaidlustada § 22 lg 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Joobeseisundi meditsiinilise aktis nr 5572/255 puudub aga kaebuse esitaja allkiri arsti otsusega tutvumise kohta, millega on rikutud isiku kaebeõigust. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuväline menetleja on tema ülekuulamisel rikkunud menetlusnorme ning kohtuvälisel menetlejal puudus seaduslik alus vormistada väärteoprotokoll samal päeval, s.o 25.12.2008.a, mil menetlusalune isik toimetati tervishoiuasutusse ning tal ei olnud veel narkojoovet tuvastatud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, väites, et oli suitsetanud kanepit nädal enne protokolli koostamist, kuid mitte sellel ajal. Uriini analüüs näitab kanepi tarvitamist kuni 1 kuu jooksul ning arst pani talle diagnoosi väliste tunnuste järgi. Joobe tuvastamise protokollis on tema allkiri puudu ning ta ei ole sellist dokumenti näinud. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti talle ei tutvustatud. Märkis, et silmad võivad olla punased ka arvuti kasutamisest ning iga inimene, kes satub sellisesse olukorda nagu tema, võib närvi minna. Alternatiivina palus kaebuse esitaja tühistada lisakaristuse, kuna juhtimisõigus on tööülesannete igapäevaseks täitmiseks vajalik. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja väiteid menetlusnormide rikkumise kohta pidas kohtuvälise menetleja esindaja alusetuks. Indikaatorvahend näitas, et isik oli tarvitanud kanepit ning kui tekib kahtlus, et juht võib olla tarvitanud uimasteid, siis ta kõrvaldatakse juhtimiselt. S. Tihhomirovit kahtlustati seetõttu, et tema sõidustiil oli ebakindel ja vingerdav vaatamata headele teeoludele. Joobe tunnustele viitasid ka isiku ärritunud olek ja punased silmad. Wismari Haigla arst on pädev hindama, kas inimesel esineb joove või mitte. Väärteoprotokollis on kirjas, et isik võib 15 päeva jooksul tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga, kuid isik ei ole selle vastu huvi tundnud. Kuna S. Tihhomirovit on liiklusseaduse nõuete rikkumise eest korduvalt karistatud, on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Väärteoasja nr 2230,08,004620 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: - väärteoprotokoll nr AB 952736; - 25.12.2008.a Wismari Haigla AS teatis selle kohta, et S. Tihhomirovi joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise otsus tehakse ja vastav akt nr 5572/255 vormistatakse 30.12.2008.a; - 25.12.2008.a protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, tehiolude kirjeldus ja joobele viitavad tunnused (edaspidi joobe tuvastamise protokoll); - saatekiri Sergei Tihhomirovi toimetamiseks Wismari Haiglasse narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tuvastamiseks; 4 - - - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus S. Tihhomirov 25.12.2008.a väidab, et midagi ta tarvitanud ei ole ning sõidukit juhtides oli ta täiesti kaine. Sõitis Lasnamäe suunas oma autoga ning ta tundis ennast normaalselt; menetlusalluvuse muutmise määrus; joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 5572/255, mille kohaselt on S. Tihhomirovil tuvastatud narkootiline joove kannabinoididest ning vastavalt saatelehele laboratoorseks uuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes teostati uriini analüüs 29.12.2008.a ning analüüsi tulemus oli positiivne kanepile; joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekirja kohaselt teostati S. Tihhomirovi suhtes kliiniline läbivaatus maksumusega 120 krooni ning ühe narkootilise või psühhotroopse aine määramine uriiniproovis maksumusega 150 krooni, kogusumma 270 krooni; korrakaitseosakonna õiend ja karistusregistri teatis S. Tihhomirovi eelnevate rikkumiste kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kohtuliku arutamise käigus ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitajale süüksarvatud LS § 7419 lg 1 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki või trammi juhtimist joobeseisundis. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 25.12.2008.a kell 22:10 juhtis S. Tihhomirov Tallinnas, Juhkentali tn 2 mootorsõidukit. Vaidlus on tekkinud LS § 7419 lg 1 väärteokoosseisu täitmise osas, st kas kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit narkojoobes, rikkudes LE § 76 p 1 nõudeid. LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 20 lg 6 alusel on Vabariigi Valitsus
4. aprilli
5. a määrusega nr 120 kehtestanud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S. Tihhomirov oli 25.12.2008 mootorsõiduki juhtimisel narkojoobe seisundis ja pani sellega toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis on vastavalt 16.01.2009.a koostatud otsusele ja kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil antud seletusele tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohus leiab, et tõendeid, millele tuginedes on kohtuväline menetleja teinud S.Tihhomirovi suhtes karistusotsuse, ei saa lugeda menetluslikult lubatavateks ning nende alusel isiku süüdi tunnistamine LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistusotsust tehes tuginenud Wismari Haigla AS arsti poolt koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5572/
6. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra §-le 17 lg 1 koostab arst joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti viivitamata pärast otsuse tegemist ning lg 2 kohaselt, kui joobeseisundi tuvastamise otsuse tegemine ei ole võimalik vahetult arstliku läbivaatuse järel, väljastab arst isikule ja ametiisikule teatise, millel muuhulgas märgitakse ka otsuse arvatav aeg. S. Tihhomirovi uriini proov võeti laboratoorsete uuringute saatelehe kohaselt 25.12.2008.a ning analüüs teostati 29.12.2008.a. Väärteotoimikus oleva Wismari Haigla AS teatise kohaselt tehti S. Tihhomirovi 5 joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise otsus ja vastav akt nr 5572/255 vormistati 30.12.2008.a, s.o 5 päeva pärast isiku toimetamist tervishoiuasutusse ja temalt uriiniproovi võtmist. Väärteotoimikus puuduvad andmed selle kohta, et joobeseisundi korra § 17 lg 2 kohaselt ettenähtud teatis oleks väljastatud ka menetlusalusele isikule. Samuti puudub joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis nr 5572/255 teave selle kohta, kas menetlusalusele isikule on arsti otsust tutvustatud, mis vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra §-le 12 lg 2 p 20 on kohustuslik. Eelnimetatut kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise korra § 15 p 3, mille kohaselt on isikul õigus saada teada arsti otsus ja saada joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ja bioloogilise vedelike laboratoorse uuringu akti ärakiri. Kuna joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktil menetlusaluse isiku allkiri talle arsti otsuse tutvustamise või akti ärakirja saamise kohta puudub, samuti ei kajastu sellised andmed väärteoasja materjalides, loeb kohus põhjendatuks kaebuse esitaja väited, et ta ei olnud teadlik tema suhtes koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise otsusest, mistõttu puudus tal ka võimalus seda õigeaegselt vaidlustada vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra §-le
7. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist ja selle tulemustest menetlusaluse isiku teavitamata jätmisega on menetlusaluselt isikult võetud võimalus tema suhtes tehtud otsust narkootilise aine tarvitamise kohta koheselt vaidlustada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalusel isikul oli õigus 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest tutvuda väärteotoimikuga, mis alates 30.12.2008 pidi sisaldama ka joobeseisundi tuvastamise meditsiinilist akti, kuid leiab, et selline võimalus ei asenda joobeseisundi tuvastamise korra §-s 15 p 3 ettenähtud isiku õigust saada vahetult teada arsti otsus ja saada joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ja bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringu ärakiri. Akti vaidlustamise korral ei pruugi hilisema teadasaamise korral akti aluseks olev proov olla säilinud uueks analüüsiks vajalikul määral. Olgugi, et joobeseisundi tuvastamise korra §-st 12 lg 2 p 20 ja § 15 ei tulene otsesõnu arsti otsuse tutvustamise ja akti ärakirja andmise kohustuse panemine kohtuvälisele menetlejale, peab isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja usaldusväärne ning õigusaktidega menetlusalusele isikule antud õiguste realiseerimist tuleb täita menetlejal, seega peab kohtuväline menetleja veenduma, et enne isiku suhtes karistusotsuse tegemist oleksid tema õiguste suhtes täidetud kõik õigusaktides sätestatud nõuded. Antud juhul vormistati joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt vastavalt Wismari Haigla AS teatisele 5 päeva möödumisel pärast isiku toimetamist tervishoiuasutusse, so 30.12.2008, kuid väärteoprotokoll isiku suhtes koostati juba 25.12.2008, millisest ajast hakkas jooksma ka isikule väärteotoimikuga tutvumise 15-päevane tähtaeg, mistõttu vähemalt kuni 30.12.2008 puudusid väärteotoimikus kõik väärteoprotokolli aluseks olevad tõendid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebuse esitaja S.Tihhomirovi suhtes koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti puhul esinesid sellise kaaluga menetluslikud puudused, mis on tõendite kogumise korra seisukohalt olulised ja muudavad nimetatud akti tõendina mittelubatavaks, mistõttu kohus ei saa, vaatamata sellele, et kohtul puudub alus kahelda arsti otsuse pädevuses, sellega tõendina arvestada. Täiendavalt kohus märgib, et suhtumisega, kus kohtuväline menetleja asendab menetlusalusele isikule joobeseisundi meditsiinilise akti vahetu tutvustamiskohustuse formaalse võimalusega tutvuda väärteotoimikus olevate tõenditega, luuakse olukord, kus menetlusalune isik on väärteotoimikuga tutvumisel teadmatuses, kas toimikus on ikka kõik tema suhtes kogutud tõendid või ta peaks käima kohtuvälise menetleja juures nendega korduvalt (antud juhul 5 päeva jooksul) tutvumas. Kuigi selline praktika on kohtuvälisele menetlejale kahtlematult mugavam, rikutakse kohtu hinnangul sellisel viisil toimides ausa menetluse põhimõtteid ja sellest tulenevalt ei saa kohus sellist praktikat aksepteerida. 6 Peale eeltoodud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti puuduvad väärteoasjas ka muud usaldusväärsed tõendid, millele tuginedes saaks tuvastada S. Tihhomirovi süü LS 7419 lg 1 toimepanemises. Vastavalt joobeseisundi tuvastamise korra §-le 5 lg 2 ametiisik üldjuhul ei tuvasta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul. Lõike 3 kohaselt, kui joobeseisundi tuvastamine ei ole võimalik indikaatorvahendi või mõõteriistaga ja isikut ei ole võimalik toimetada tervishoiuasutusse, tuvastab ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul väliste joobetunnuste põhjal. Väärteotoimikus oleval protokollil joobe tuvastamise kohta on tunnistajana märgitud vaid 1 isik. Protokollil puuduvad menetlusaluse isiku allkirjad nii selle kohta, kas ta nõustub indikaatorvahendiga tuvastatud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega kui ka selle kohta, kas talle protokolli tutvustati. Samuti puuduvad protokollil uuritava isiku ütlused või märkused. Kuigi protokolli pöördele kantud iseloomustavate andmete kohaselt oli S.Tihhomirovi sõidustiil ebakindel, ei võimalda tähelepanekud temaga suhtlemise osas tõsikindlalt järeldada narkojoobe olemasolu. Kuna protokoll ei ole koostatud ettenähtud nõuete kohaselt, protokollil puuduvad igasugused andmed selle tutvustamise kohta menetlusalusele isikule ning isik oli tegelikult toimetatud joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse, loeb kohus eelnimetatud protokolli samuti lubamatuks tõendiks ning ka antud tõendi alusel ei saa võtta seisukohta LS 7419 lg 1 objektiivsete tunnustuse olemasolu kohta S. Tihhomirovi käitumises 25.12.2008.a. Kuna ka menetlusalune isik ise on kohtuvälises menetluses algusest peale väitnud, et ei ole tarvitanud 25.12.2008 narkootilisi aineid, ei saa ka menetlusaluse isiku ütlustele tuginedes viidata võimalikule narkootikumide tarvitamisele ning seeläbi LS 7419 lg 1 koosseisu täitmisele. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik on esimesest menetlustoimingust alates eitanud temale süüks arvatud väärtegu, on kohtuväline menetleja suhtunud tõendite kogumisse põhjendamatult pealiskaudselt ning on tõendite kogumise korra oluliseid nõudeid järgimata jätmisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kuna S. Tihhomirovi väärteoasja materjalide põhjal ei ole võimalik lugeda objektiivselt ja usaldusväärselt tõendatuks, et S. Tihhomirov pani 25.12.2008.a toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo, tuleb Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini otsus väärteoasjas 2230,08,004620 tühistada ning lõpetada nimetatud väärteos menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Sergei Tihhomirovi teos väärteo tunnuste puudumisega Viktor Brügel Kohtunik