) § 29 lg 1 p 1 sätestatud omaniku kohustust, pani toime õigusrikkumise, mille eest on ette nähtud vastutus karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, ES 68 lg 1 järgi ning võttes arvesse karistust raskendava asjaoluna, et Jüri Peerna oli teadlik, et ilma ehitusloata ei või hoonet ümber ehitada ehk laiendada, karistati teda rahatrahviga 250 trahviühiku ehk 15000 krooni suuruse summaga. Nimetatud otsuse peale esitas Jüri Peerna oma kaitsja Harland Paasi kaudu 08.01.2009 Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole asjas vaidlust, et Jüri Peerna on Xxx kinnistu omanik ja sellel asunud aiamaja on laiendatud. Aiamaja laiendas elamuks faktiliselt Jüri Peerna poeg , kellelt seletust võetud ei ole. Menetleja etteütlemise järgi koostatud Jüri Peerna seletuskirjas on märgitud, et aiamaja laiendamisega alustati 2006 a. lõpus ja ehitustööd kestavad praeguseni. Nimetatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Tegelikkuses alustati ehitustöödega 2006.a. septembris ja tööd lõpetati umbes aastaga.
lg 1 p 1 ettenähtud omaniku kohustust, tagada enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on 3 nõutav, ei ole J.Peerna täitnud. J.Peernale süüks arvatud süüteo puhul ei ole tegemist vältava õigusrikkumisega, kuna ehitusloa olemasolu on nõutav enne ehitamise alustamist. Kuivõrd ehitamisega alustati 2006 a. septembris, siis sellel ajal panigi J.Peerna õigusrikkumise toime. Tulenevalt KarS § 81 lg 3 on kõnealune väärtegu 2008 a. septembris aegunud, mistõttu väärteomenetlus asjas tuleb lõpetada. Vaidlustatud otsuse kohaselt on menetleja märkinud J.Peerna karistust raskendavaks asjaoluks seda, et J. Peerna oli teadlik, et ilma ehitusloata ei või hoonet ümber ehitada ehk laiendada. Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt loetletud KarS §-s 58. Tahtlus või ettevaatamatus süü vormina ei oma väärteo puhul kvalifitseerivat tähendust, veel vähem aga karistust raskendava asjaoluna. J.Peerna on vanaduspensionär ja tema kuu sissetulek on 4748 krooni. Mingit alust ei ole arvata, et J.Peerna paneks tulevikus toime sarnaseid süütegusid ja oleks vaja teda sundida sellest hoiduma. J.Peerna taotleb kaebuses tühistada vaidlustatud otsus ja lõpetada asjas menetlus või väärteomenetluse mittelõpetamisel muuta otsust mõistetud karistuse osas ja vähendada oluliselt rahatrahvi suurust. Kohtuistung 12.03.2009 Kaebuse läbivaatamisel kohtuistungil 12.03.2009 jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. J.Peerna seletuse kohaselt tal ei olnud konkreetset suvila ümberehitamise plaani. Esialgu oli plaan suvemaja soojustada, kuid tööde käigus ilmnesid niiskuskahjustused ja konstruktsioonid tuli kõik lahti võtta. Kuna tulid vihmased ilmad, oli vaja ruttu katus peale saada. Et konstruktsioonid oli vaja välja vahetada, otsustasid teha teise korruse avaramaks, millest maja välimus muutus. Ta ei teadnud, et enne ümberehitust peab ehitusloa saama (tl 37-39). Kohtuvälise menetleja esindaja A.Lilleorgi seletuse ei olnud J.Peerna maja puhul tegemist lihtsalt remondiga, vaid ümberehitamisega, mis on vältav tegevus. Väide, et tegelikult ehitas J.Peerna poeg ei ole oluline. Perekonnaliikmete poolt ebaseadusliku ehitamise puhul vastutab ehitise omanik, seega J.Peerna. J.Peerna poolt seletuskirja kirjutamisel viibis juures (tl 37-39). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja vaidlustatud väärteootsusega, kuulanud kohtuistungil ära kohtumenetluse poolte seletused ja vaadanud läbi kaebusele lisatud tõendid ning kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud selles osas, mis puudutab J.Peernale mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kuivõrd J.Peerna aiamaja ümberehitamisega alustati 2006 a. septembris, siis tulenevalt KarS § 81 lg 3 oli temale süüksarvatud väärtegu ehitusseaduse § 29 lg 1 järgi 2008 a. septembriks aegunud, mistõttu väärteomenetlus asjas tuleb lõpetada. KarS § 81 lg 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.
lg 1 p 1 kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav.
lg 1 kohaselt on füüsilise isiku poolt
§-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramine karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 4 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tõlgendada
§-s 29 lg 1 p1 ettenähtud omaniku kohustust puhtgrammatiliselt, so selliselt, et ehitusloa olemasolu on nõutav ainult enne ehitamise alustamist, vaid seda tuleb tõlgendada süstemaatiliselt, so seoses teiste
sätetega ja asjaomaste õigusnormidega ning teleoloogiliselt, so kooskõlas
eesmärgiga.
lg 1-2 kohaselt sätestatakse ehitusseadusega nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. Asjas ei ole vaidlust, et kaebuse esitaja poolt oma kinnistule püstitatud ehitise puhul on tegemist hoonega (
Ehitise ja hoone püstitamisel on esimeseks etapiks projekteerimine, mille tulemuseks on ehitusprojekt ja järgnevaks etapiks ehitamine, mille koosseisu kuulub ka ehitise laiendamine, rekonstrueerimine ja tehnosüsteemide muutmine. Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest (
Ehitisele esitatavad nõuded on sätestatud
§-s 3, mille lg 1 1-2 lause kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus §-s 3 sätestatud nõuetele. Ehitamisele esitatavad nõuded on sätestatud
§-s 12, mille lg 1 kohaselt ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral
ettenähtud juhtudel. Lg 2 kohaselt ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.
lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Lg 2-3 kohaselt ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ja ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.
lg 1, 2 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse poolt ehitusloa väljastamisel üheks aluseks esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud
§-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud
§-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. Eeltoodust nähtub, et ehitamisel ehitusloa olemasolu eesmärgiks on tagada püstitatava, laiendatava, rekonstrueeritava jne ehitise (hoone) vastavus ehitamisele ja ehitisele seaduslikult 5 esitatavatele nõuetele. Seega on ehitusloa olemasolu vajalik mitte ainult enne ehitamise alustamist, vaid kogu seadusliku ehitamise protsessi jooksul. Vältavaks nimetatakse karistusõiguses selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisu kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastases olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises. Sellest tulenevalt kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil väidetuga, et ilma ehitusloata ehitamise puhul on tegemist vältava süüteoga, mille puhul aegumisest saab rääkida mitte alates ebaseadusliku ehitamise algusest, vaid alates selle lõppemisest. Kuna kaebuse kohaselt ehitustööd algasid 2006 a. septembris ja tööd lõpetati aastaga, siis algas aegumistähtaeg alates septembrist 2007 ning asjas väärteootsuse tegemiseni (27.12.2008) ega käesoleva ajani KarS § 81 lg 3 ettenähtud 2 aastat möödunud ei ole, mistõttu kaebuse esitaja väide väärteo aegumisest on põhjendamatu. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et kohtuväline menetleja on karistanud teda võrreldes süüga liiga rangelt ning on võtnud põhjendamatult arvesse karistust raskendava asjaoluna J.Peerna teadlikkuse, et ilma ehitusloata ei või hoonet ümber ehitada ehk laiendada, siis selle väitega kohus nõustub. Tõepoolest on süüteo karistust raskendavad asjaolud KarS §-s 58 ammendavalt loetletud ja eelmärgitud raskendavat asjaolu selles loetelus nimetatud ei ole.
lg 1 näeb ette füüsilise isiku poolt
§-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest maksimaalse karistusena 300 trahviühikut e 18000 krooni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Võttes arvesse, et Jüri Peernale
§§-de 29 lg 1 p 1 ja 68 lg 1 alusel karistuse määramisel raskendavad asjaolud tegelikult puudusid, tulnud rahatrahvi määramisel esmalt juhinduda keskmisest sanktsiooni määrast, so 150 trahviühikut ning võtta arvesse kergendava asjaoluna tema kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), mida menetlusalune isik on väljendanud oma ülekuulamise protokollis 28.10.2009 (VT toimiku lk 4). Sellest tulenevalt loeb kohus Jüri Peerna süüga ja karistust kergendava asjaoluga vastavaks karistuseks 135 trahviühikut e 8100 krooni. Võttes arvesse, et kaebuse esitaja puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kelle kuu sissetulek on 4748 krooni, võib KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada tal tasuda rahatrahv ositi, 10 kuu jooksul. Ülaltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 132 p 2 kohus tühistab J.Peernale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse rahatrahvi osas 250 trahviühikut ja teeb uue otsuse, millega karistab J.Peernat rahatrahviga 135 trahviühikut e 8100 krooni ja võimaldab tal tasuda trahv ositi 10 kuu jooksul. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.