4-09-4156/3

4-09-4156 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-4156 (2302,09,002895) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Kalev-Andres Rebase kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.02.2009 otsusele nr 2302,09,002895 Kalev-Andres Rebase karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni. Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus Menetluses osalenud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitanud isik: Kalev-Andres Rebane, IK: 38007060324, elukoht: xxx VTMS § 120 korras
3. Jätta Kalev-Andres Rebase kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.02.2009 otsusele nr 2302,09,002895 Kalev-Andres Rebase karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.02.2009 otsus nr 2302,09,002895 Kalev-Andres Rebase karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 28.04.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 26.02.2009 otsusega nr 2302,09,002895 karistati Kalev-Andres Rebast LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni selles, et menetlusalune isik juhtis 06.02.2009 kell 04.40 Tulika 37 maja juures suunaga Endla tänava poole Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 80 +/- 3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Kalev-Andres Rebane kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist motiivil, et kiiruse ületamise tingis hädaolukord ja sõbranna oli vaja kiiresti toimetada kiirabisse. Selle asjaolu kinnituseks on kaebusele lisatud AS Ida-Tallinna Keskhaiglast väljastatud patsiendikaart, mille kohaselt tuli 06.02.2009 kell 05.06 haiglasse PA kaebusega kõhuvalule. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas leidnud, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kalev-Andres Rebase poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulasisesel teel lubatud 50 km/h sõidukiirust 27 km/h, sõites kiirusega 80 km/h +/3 km/h. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise iseärasust. Kiiruse ületamine on enamohtlik rikkumine ja seda tehes seab rikkuja ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu, tervise ja vara. Sellise ohu loomine on objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kaebuse esitajale karistuse määramisel on arvestatud talle eelnevalt määratud karistusi ja rikkumise iseärasust. Kalev-Andres Rebast on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, määratud karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma, rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ja isik jätkab ühe uute rikkumiste toimepanemist. Vastavalt Liiklusseaduse § 2 lõikele 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Ületades teadlikult sõidukiirust, pidi ta olema teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Kohus, tutvunud kaebaja poolt kaebuses esitatud lühikese motiiviga, sellele lisatud patsiendikaardiga, samuti kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, väärteoprotokolliga ning kohtuvälise menetleja arvamusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumine märgitud kui LE § 124 p 1 sätete rikkumine. Rikkumise kirjelduses on märgitud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 80 km/h +/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h kui lubatud suurim kiirus oli 50 km/h. Väärteoprotokolli koostaja arvates pani menetlusalune isik toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et „Tüdrukul on rängad kõhuvalud, kiirustas traumapunkti. On väsinud ja unine, tänav oli tühi. Ei pannud tähele, sest spidomeeter näitab miilides.“ Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. 2 LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest, kuivõrd rikkumise ulatus on niivõrd suur, et see ei saa jääda märkamatuks. Kui menetlusalune isik on märkinud, et tüdrukul on rängad kõhuvalud, kiirustas traumapunkti, oli väsinud ja unine, tänav oli tühi ning ei pannud tähele, sest spidomeeter näitab miilides. Kohtu arvates ei ole selline põhjendus tõsiseltvõetav. Isikuna, kellele on välja antud juhtimisõigust tõendav dokument, so juhiluba, peab juht eeldatavalt teadma nii liikluseeskirja nõudeid kui ka liiklusseadust ning seega isik teab, et LE § 124 sätestab lubatud suurimad sõidukiirused asulasisesel teel ja asulavälisel teel. Samuti teab ta seda, et kehtestatud liiklusnõuetest võib kõrvale kalduda vaid eritalituse sõiduk. Kaebuse esitanud isik pidi teadma ka seda, et ta ei ole eritalituse sõiduki juht ning tervisehäda käes vaevleva isiku meditsiiniasutusse toimetamiseks on kõike operatiivsem ja ohutum viis kasutada kiirabi teenuseid. Väärteoprotokolli märgitud põhjendused: kõhuvalu, väsimus, unisus, tühi tänav, ei ole asjaoludeks, mis teeks LE § 124 p 1 nõuetes erandeid ning lubaks ohtu seada teisi liiklejaid, sealhulgas ka kõhuvalus vaevlevat tuttavat, kuivõrd sellisel viisil liikluseeskirja nõudeid rikkudes ei pruugi abi osutaja oma käitumise tõttu sihtpunkti jõuda ja võimaliku abi osutamise asemel võib tekitada selliseid tagajärgi, mida poleks kunagi soovinud. Ka öine tühi tänav ei ole liikluseeskirjas märgitud asjaoluks, mis lubaks kõrvale kalduda liikluseeskirja nõuetest. Mis aga puudutab selgitust selle kohta, et spidomeeter näitab miilides ja mitte kilomeetrites, siis taoline põhjendus on kohtu arvates täiesti asjakohatu, kuivõrd sellisel juhul ei ole juht üldse võimeline juhitava sõiduki sõidukiirust tajuma ja selline juht on teistele liiklejatele ohtlik ning tuleks liiklusest kõrvaldada, sest ta ei oska miile kilomeetriteks ümber arvestada ja juhindub vaid numbrinäidust. Samas võiks sellest põhjendusest järeldada, et kaebuse esitanud isik on spidomeetri näidu iseärasusest teadlik, vastasel juhul ta seda ei märgiks. Seega on liikluseeskirja nõuete eiramine teadlik ja tahtlik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut ainuüksi viimase poole aasta jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest üheksal korral, sealhulgas ka samalaadse väärteo toimepanemise eest. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et kaebuse esitanud isikul on aukartustäratav kogemus väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste osas, mis ei ole aga takistanud teda toime panemast üha uusi liiklusalaseid väärtegusid. Seega on ta väga hästi teadlik tahtlikult toime pandud väärtegude võimalikest tagajärgedest ning kohtule jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud teiseliigilist karistust, so sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd senised rahalised mõjutusvahendid, vaatamata nende rohkusele, ei ole sundinud isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku järjekindlus liiklusalaste väärtegude toimepanemisel peab saavutama isiku soovitud eesmärgi, so juhtimisõigusest ilmajäämise. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses raskendada kaebuse esitanud isiku olukorda, siis peab kohus piirduma väärteootsuse piiridega ning asub seisukohale, et puudub igasugune seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks, veel vähem tühistamiseks, mistõttu tuleb niigi põhjendamatult leebe karistusotsus jätta muutmata ja tühistamata ning esitatud kaebus kui põhjendamatu rahuldamata. Märt Toming kohtunik 3