4-09-4004/3

4-09-4004 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 aprill

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-4004 (2316,09,001028) Kohtunik Märt Toming Vaidlustatud lahend Kalev-Andres Rebase kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussari 11.02.2009 koostatud otsusele nr 2316,09,001028 Kalev-Andres Rebase karistamises LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kaebuse esitaja Menetlusalune isik: Kalev-Andres 38007060324, elukoht: xxx Rebane, ik: RESOLUTSIOON
2. Jätta Kalev-Andres Rebase esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
3. Jätta Kalev-Andres Rebase kaebus läbi vaatamata.
4. Tagastada Kalev-Andres Rebase esitatud kaebus Kalev-Andres Rebasele ühes käesoleva määruse ärakirjaga. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 190, 192, 193 lg 1 sätetele võib kohtumenetluse pool käesolevale määrusele esitada määruse koostanud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui määrus oli koostatud kirjalikus menetluses, siis päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussari 11.02.2009 koostatud otsusega nr 2316,09,001028 karistati Kalev-Andres Rebast LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik 22.01.2009 kell 04.00, juhtides Narva mnt 51 maja juures Tallinnas, juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, millega rikkus LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. 16.03.2009 esitas Kalev-Andres Rebane otsusele kaebuse Harju Maakohtule, millises kaebuses märkis, et on esitatud kaebus väärteoasjas nr 2316,09,001028, milles taotletakse tühistada trahv ja ennistada kaebetähtaeg. Kaebuse motiivina on märgitud, et juhiluba puudus kuna see oli tund aega varem taskust ära varastatud ning ei jõudnud seda veel tähele panna. Vaatamata järelepärimistele esitati talle otsus alles 04.03.
5. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist, kuivõrd VTMS § 114 lg 4 kohaselt kaebus § 114 lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 22.01.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokolli märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.02.
6. Seega oli otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg 07.03.
7. Kuivõrd kaebus otsusele esitati alles 16.03.2009, siis oli VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud 9 päeva võrra. Kaebuses on taotletud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusega, et kaebuse esitajale oli saadetud järelepärimise tulemusel otsus alles 04.03.
8. Kohus asub seisukohale, et selline väide ei saa olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kaebuse esitanud isikule anti väärteoprotokolli koopia allkirja vastu kätte 22.01.2009 ning seetõttu oli kaebuse esitajale ka teada kuupäev, mis ajast alates tal on võimalik otsus kätte saada. Seejuures ei sätesta VTMS § 114 lg 4 edasikaebe tähtaja algust mitte otsuse kättesaamisest või saatmisest menetlusalusele isikule, vaid antakse teada tähtaeg, millisest alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtueelse menetleja juures kättesaadav. See tähendab aga seda, et menetlusalune isik ise tunneb huvi otsuse vastu ja sellele edasikaebe tähtaja vastu. Kui kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, siis sätestab VTMS § 114 lg 4 ja 118 lg 2 p 1 üheselt edasise menetluse korra. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei saa olla põhjendatud ega tähtaeg olla mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kohus ei pea võimalikuks lõputult anda võimalusi kaebetähtaja ennistamiseks. Senise kohtupraktika kohaselt mõistetakse kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Esitatud taotlusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis oleks kaebuse esitajal takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Pigem on näha seda, et vaidlustatava otsuse sai kaebuse esitaja kätte kaebetähtaja jooksul, kuid sellele vaatamata ei olnud kaebuse esitaja võimeline kaebetähtajast alles jäänud kolme päeva jooksul kohtule esitama sama paarirealist kaebust, mille ta edastas kohtule 9 päeva pärast kaebetähtaja möödumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega taolisest sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaega ja kohus ei pea võimalikuks kaebuse esitamise tähtaega ennistada, jätab kohus esitatud kaebuse läbi vaatamata. Märt Toming kohtunik