4-09-4027/3

4-09-4027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08 mail 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Mattias Mürk kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 17.02.2009.a. koostatud otsusele väärteoasjas nr 2376,09,010065; Menetlusosalised kaebuse esitaja Mattias Mürk (ik. 38703092743), elukoht: xxx; kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu; Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprillil 2009.a. Tallinnas Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Mattias Mürk; Kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §- dest 132 p 1; 134-135 otsustas:
2. Jätta Mattias Mürk´i kaebus rahuldamata, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin´i poolt 17.02.2009.a väärteoasjas nr 2376,09,010065 tehtud otsus jätta muutmata. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: 2 Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin poolt 17.02.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Mattias Mürk LE § -de 76 p 1; 70 p 1 ja 70 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § - de 7419 lg 1 ja 7435 lg 1 järgi, mis seisnesid selles, et Mattias Mürk 02.11.2008.a. kell 11:40 Kuusalu vallas, Harju maakonnas, Jõelähtme – Kemba tee
3. km liikus Kuusalu suunas ja juhtis mootorsõidukit Xxx, reg. märk xxx alkoholijoobes ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ja sõiduki registreerimistunnistus. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin on Mattias Mürk suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § dest 56 lg 1 ja 63 lg 1, väärteomenetluse käigus menetleja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, kergendavaks ajaoluks pidas menetleja menetlusaluse isiku kahetsust, mida arvestas ka menetlusaluse isiku suhtes koostatud otsuse tegemiselt. Samuti arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsuse koostamisel asjaoluga, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseisd rikkumisi ning tegemist on enamohtliku teoga, märkides otsuses, et joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (5 kehtivat karistust), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Menetlusalust isikut iseloomustab ka asjaolu, et teda on varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma. Eeltoodut arvestades ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest asus kohtuväline menetleja seisukohale, et Mattias Mürk suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust. Mattias Mürk’ile määrati LS § - de 7419 lg 1 ja 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o. 12600.- krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel LS § 7419 lg 2 järgi võeti lisakaristusena Mattias Mürk’ilt ära juhtimisõigus 5 kuuks. 13.03.2009.a. esitas Mattias Mürk Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusele väärteoasjas nr. 2376,08,
4. Kaebuse esitaja Mattias Mürk märkis kohtule esitatud kaebuses, et tema vaidlustab otsuse osas, mis puudutab juhtimisõiguse peatamist 5 kuuks, selgitades, et juhtimisõigus on talle hädavajalik tööle ja tagasisõiduks, tööülesannete täitmisel ja koolis käimisel. Juhtimisõiguse puutumine tekitab talle raske olukorra, selgitades, et tal ei ole võimalik jätkata haridusteed ja see võib viia siiani kindla töökoha kaotuseni, mis praeguses majandusolukorras tabaks väga raskelt, samuti kaotaks ta võimaluse tasuda rahatrahvi. Mattias Mürk märkis kohtule esitatud kaebuses, et
5. novembril kahetsusväärsest juhtumist on nüüdseks möödunud ligi 4,5 kuud, mis on tema jaoks möödunud liikluses rikkumisteta. Ta on saanud vajaliku õppetunni, ta on muutnud oma suhtumist liiklusturvalisusesse, samuti on ta mõistnud, et järgnev samalaadi rikkumine toob kaasa kriminaalkaristuse, mis võib viia ta vanglani ja selge on see, et ta ei soovi sellist tulevikku näha, ta hoidub aegsasti võimalikust joobes sõitmisest või muudest rasketest liiklusrikkumistest. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 27.04.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Mattias Mürk märkis, et tema jääb kohtule esitatud kaebuse juurde, rikkumiste toimepanemist ta ei vaidlusta, vaidlustab vaid lisakaristust, selgitades kohtule, et tal on vaja tööl ja koolis käia ning peale seda juhtumit on ta 6 kuud eeskujulikult käitunud ja liigelnud ja ennast parandanud. 07.07.2007.a. oli ta veel alaealine, nüüd on ta saanud vanemaks ja enam ei ole kiusatust joobes rooli istuda. Kiiruse ületamise eest on ta saanud ka trahvi 3000.- krooni ja 2 kuuks võeti ära juhtimisõigus, kuid sellest ta ei teinud järeldusi. 27.10 tegi ta järeldused oma tegudest, aga ilmselt mitte piisavalt. Tema on hoidnud kiiruse kontrolli all ja purjus peaga enam rooli ei kipu. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidles esitatud kaebusele vastu, taotledes jätta kohtule esitatud kaebus rahuldamata, märkides, et isikut on karistatud täiesti õigesti, arvestades rikkumiste hulka on karistus mõistlik. Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoha, uurinud kõiki kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõendeid, samuti tutvunud väljavõttega karistusregistrist Mattias Mürki väärteokaristuste kohta, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Väärteoasjas puudub sisuline vaidlus väärteo toimepanemise ja selle tõendatuse osas. Sõiduki juhtimist alkoholijoobes on Mattias Mürk tunnistanud nii kohtuvälises kui ka kohtulikus menetluses. Kaebus on väärteoasjas esitatud vaid lisakaristuse kohaldamise peale. Kohus leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine Mattias Mürk´i suhtes on põhjendatud ja proportsionaalne rikkuja isikut arvestades. Mattias Mürk on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, sellest hoolimata ei ole Mattias Mürk varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid jätkas liikluseeskirjade rikkumiste toimepanemist. Enne käesolevas asjas arutatavat väärtegu on ta aasta jooksul toime pannud neli liiklusalast väärtegu. Hinnates kogumis kogutud tõendeid leiab kohus, et Mattias Mürk´i näol on tegemist isikuga, keda varasemad karistused pole suutnud vajalikul määral mõjutada hoidumaks uute väärtegude toimepanemisest ning lisakaristuse kohaldamine on vajalik ja põhjendatud. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik