1-08-11282/10

(7)aastat kuus

(6)kuud. Õigeks mõista SULEV KIRS kuriteos KarS § 121 järgi . Süüdi tunnistada SULEV KIRS kuriteos KarS § 418 lg1 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta. KarS § 63 lg2, 64 kohaselt lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Sulev Kirsile liitkaristuseks vangistus seitse

(7)aastat kuus

(6)kuud. KarS § 68 alusel arvata Sulev Kirs’i poolt eelvangistuses viibitud aeg 15. kuni 16. märtsini, so. kaks

(2)päeva ja aeg alates vahistamisest

1. märtsist 2008.a. karistusaja hulka. Sulev Kirsile mõistetud karistuse kandmise aja algust hakata lugema tema vahistamisest, so.
2. märtsist 2008.a., kusjuures selle aja seisuga on temal mõistetud karistusest kandmata seitse

(7)aastat viis

(5)kuud ja kakskümmend kaheksa

(28)päeva. KarS prg. 113 järgi mõisteti Sulev Kirs süüdi selles, et tema 14.03.2008 a päeval kella 13.00 kuni kella 14.00 Xxxxxxxxxx linnas Xxxxxxxxxx xx R. Õ. kuuluvas korteris nr X tapmise eesmärgil tungis kallale ja peksis jõhkrat füüsilist vägivalda kasutades korduvalt ja jõuliselt nii püstises kui lamavas asendis olevat temast füüsiliselt tunduvalt nõrgemat naisterahvast R. Õ. tömpide piiratud pikliku pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikatega, näkku, peapiirkonda, kaelapiirkonda, käte- jalgade piirkonda ja kehapiirkonda, tekitades sellega tahtlikult hulgaliselt kehavigastusi: põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused, nahakriimustused pea piirkonnas, verevalumid ja põrutushaavad üla- ja alahuule limaskestal, verevalum vasaku põse limaskestal, verevalumid kõõlustanul, nahaalused verevalumid kaela alumises kolmandikus, ees- ja külgpindadel, mõlemal pool kaelalihastes, kilpkõhre esimest pinda ja kilpnääret ümbritsevas koes ja I hingetorukõhre murd, nahaalused verevalumid mõlemal üla- ja alajäsemel ja kehatüvel ning nahamarrastused paremal üla- ja alajäsemel. Peksmisega elutähtsasse piirkonda, pähe, Sulev Kirs tekitas R. Õ. eluohtliku kehavigastuse aju- kolju kinnise tömptrauma koos peaaju 3 ajukelmetealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis peaaju turse ja mille tagajärjel R. Õ. suri, jäetuna abituna sündmuskohale. KarS prg. 418 lg 1 järgi mõisteti Sulev Kirs süüdi selles, et tema , omamata Relvaseaduse § 34 lg 2 kohast relvaluba, omas, valdas, ehitas ümber, kandis, kasutas ja hoidis, so käitles oma elukohas XXXXX maakonnas XXXXX vallas ja Xxxxxxxxxx linnas mõnekümne aasta jooksul kuni läbiotsimise käigus väljaandmiseni 21.03.2008 a ebaseaduslikult tulirelva Mossini vintpüssi cal 7,62 mudel 1891/30 ja selle olulisi osi, lukukoda ja lukku koos päästiku- ja löögimehhanismiga, millised on Relvaseaduse § 21 mõistes tulirelva olulised osad, rikkudes sellega Relvaseaduse § 11 lg 2, mille mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine, KarS prg. 121 järgi õigeksmõistmist ei ole vaidlustatud. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja leiab esitatud apellatsioonis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele ja Sulev Kirs õigeksmõistmisele järgmistel põhjustel:

1. Analüüsides kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel kriminaalasjas kogutud tõendeid järeldub, et nii ühel kui teisel juhul on püstitatud versioon, et Sulev Kirs tappis 14.03.2008.a. kella 13.00 - 14.00 ajal Xxxxxxxxxx linnas XXXXXXXXXX XXX XX R. Õ. kuuluvas korteris nr X oma elukaaslase R. Õ.. Kuid ei ole kogutud ühtegi otsest ega kaudset tõendit, mis kinnitaksid Sulev Kirsi poolt kuriteo toimepanemist. Sulev Kirs ise eitab R. Õ. tapmist;
2. Ainuke viide, mis võib kinnitada Sulev Kirsi osalust tapmises ja millest tulenevalt anti Sulev Kirs kohtu alla süüdistatavana tapmises, on asjaolu, et tunnistajad V. A. ja A. P. seletasid, et Sulev Kirs näitas neile põrandal lamavat R. Õ. laipa ja teatas, et tema lõi R. maha. Sulev Kirs ise ei kinnita eeltoodut, vaid seletab, et siis oli R. Õ. elus ja ta vestles teises toas A. P.iga võla teemadel. Antud juhul said A. ja P. toimunust teada teise isiku (Kirsi) vahendusel. Vastavalt KrMS § 68 lg5 ja Riigikohtu otsusele nr. 3-1-1-113-06 p 19 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Käesolevas asjas on Sulev Kirs vahetu tõendi allikas, ta on üle kuulatud ja eitab R. Õ. tapmise omaksvõttu tunnistajate juuresolekul, seega ei ole tunnistajate A. ja P. ütlused asjas tõenditeks. Peale selle tuleb tõendite hindamisel arvestada, et tunnistajad olid alkoholi tarvitanud. R. P. ütluste hindamisel aga veel sellega (avaldati kohtuistungil), et viimane on psüühiliselt haige ja ei ole võimeline kohtus ütlusi andma (tema üle on seatud eeskoste);
3. Kohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et Sulev Kirs tappis R. Õ. just kella 13-14 ajal, millise järelduse tegemiseks viitab kohus sellele, et naabrid kuulsid 4 R. Õ. oma korteris meeleheitlikult karjumas. Nimetatud asjaolu ei kinnita, et R. Õ. just sel ajal tapeti. Kuivõrd R. Õ. ja Sulev Kirs tarvitasid koos süstemaatiliselt alkoholi ja R. Õ. karjus väga sageli ilma et tal oleks midagi viga olnud, siis ei pööranud naabrid ka sellele mingit tähelepanu. Tunnistaja M. S. ( tl.93-96 I kd, avaldatud KrMS § 291 p 3 alusel), kes samuti kuulis karjumist, seletab: R. Õ. elas selles korteris koos Sulev Kirsiga, kellega nad jõid tihti koos. Ta on ka varem kuulnud, kuidas R. on appi karjunud ja politseid kutsunud, kuid siis ei tal midagi viga olnud ning nad olid lihtsalt purjus. Keegi kella 13-14 ajal Sulev Kirsi ei kuulnud ega näinud, kohus on põhilise argumendina leidnud Sulev Kirsi süüdi olevat seetõttu, et Kirs ise kinnitas, et ta oli lõunani kodus ja lahkus alles peale lõunat kodust(keegi ei ole seda kellaajaliselt fikseerinud), siis on kohus oletuslikult asunud seisukohale, et ainult Kirs sai tappa Õ., kuigi selleks puuduvad igasugused tõendid nii tapmise aja kui tapja kohta. Kirs on seletanud, et lahkudes korterist oli tal pohmell, järelikult puudus korteris alkohol ja on ülimalt ebatõenäoline, et Kirsi ja Õ. taolised alkohoolikud varusid eelmisel päeval nii palju alkoholi, mille tulemusena oleks saanud ennast viia keskmisse joobeastmesse. Kohus on jätnud siinjuures tähelepanuta asjaolu, et surnud R. Õ. veres leiti 1,94 mg/g ja uriinis 2,03 mg/g etanooli. Seega on objektiivselt tõendatud, et vahetult enne surma pidi R. Õ. tarvitama hulgaliselt alkoholi. Kuidas ja kellelt ta seda sai, ei ole välja selgitatud, igal juhul mitte Sulev Kirsilt, kes viibis sel ajal väljas ja suhtles teiste isikutega, seega on Sulev Kirsi osavõtt tapmisest välistatud;
4. R. Õ. korteri uks oli lahti murtud (puudus käepide), kuid Sulev Kirsil puudus selleks vajadus, sest tal olid korteri võtmed. See kinnitab, et korterisse tungis keegi kolmas isik;
5. Samuti leiti korterist (sündmuskohalt) võõras kollane jope, mis ei kuulu Sulev Kirsile ega R. Õ., DNA ekspertiisidega leiti segaproove, mis ei kuulu samuti Kirsile ega Õ.le ja naabrite kinnituste kohaselt käis R. Õ. korteris tihti võõraid inimesi (joodikuid), seega ei ole tõendatud, et seal sai viibida ainult Sulev Kirs;
6. Sulev Kirsil puudus motiiv R. Õ. tapmiseks. Ei ole tõendatud ühtegi fakti, et Sulev Kirs oleks R. Õ. peksnud (süüdistuses KarS § 121 järgi mõisteti Sulev Kirs õigeks);
7. Peale kuriteo avastamist teatas Sulev Kirs sellest koheselt politseile - käitus seaduskuuleka kodanikuna ega asunud kuritegu varjama, mis annab kinnitust sellest, et ta ise kuritegu toime ei pannud;
8. Sulev Kirs ei oska kedagi kahtlustada kuriteo toimepanemises, kuid väidab, et Õ. korteris võis käia viimase eelmine elukaaslane XXXXXXXXXX, kellega Õ. elas koos 2007.a. novembrini ja nende suhted olid halvad. Samuti nägi Kirs samal õhtul trepikojast, kus elas Õ. väljumas nende tuttavat V. S., kuid nimetatud isikute puutumus kuriteoga on üldse jäetud kontrollimata. Apellant leiab, et eelpoolkirjeldatud kuriteoepisoodis tõendite hindamisel ei ole Maakohus lähtunud Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 19.märtsi 2007.a. otsuses nr. 3-1-1-113-06 toodud tõendite hindamise kriteeriumitest. Maakohus ei ole andnud hinnangut olukorrale tervikuna, mis on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-33-08 19.
9. 2008.a. p 10.
10. kohaselt märgib, et tuleb välistada, et keegi teine sai peale süüdistatava toime 5 panna kuriteo, kui aga tekivad kahtlused siis ei saa isikut süüdi mõista kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Sama otsuse p
12. järgi Kriminaalkolleegium leiab eelnevast tulenevalt, et ringkonnakohtu järeldused tõendamiseseme asjaolude esinemise kohta ei tugine tõendite ammendaval analüüsil. Kuna ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut olukorrale tervikuna, võis see kaasa tuua põhjendamatu kohtuotsuse. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Analoogselt on käesoleval juhul tegemist ebaõige ja tervikut mittehõlmava tõendite hindamisega, millest tuleneb ebaõige kohtuotsus ja vale materiaalõiguse normi kohaldamine. Seega on rikutud KrMS § 339 lg 2 sätteid, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. 9.Apellant leiab, et Sulev Kirs ei ole toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. On üldtuntud tõde, et senini ei ole Eesti Vabariigis kriminaalvastutusele võetud isikuid, kes on omal initsiatiivil ja vabatahtlikult ära andnud nende käes olnud tulirelvad, mida tegi ka Sulev Kirs. Kuivõrd Sulev Kirs loobus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest, siis puudub tema teos kuriteo koosseis, mistõttu palun ta õigeks mõista. Süüdistatav kordab oma apellatsioonis sisuliselt juba maakohtus antud ütlusi ja nimelt, et tema leidis R. Õ. vägivallatunnustega viimase korterist 14.03.2008.a., tegi kõik endast oleneva – andis esmaabi ja püüdis elustada, kuid asjata, teatas sellest politseile ning teda peeti kinni. Uurija ei ole kontrollinud röövmõrva versiooni kuna on teada, et R. Õ. oli võtnud pangast laenu jaanuari kuus 15000 krooni. Uurija ei ole kontrollinud korteri ukseluku korrasolekut. Ta on ise uurijat aidanud võimalike tunnistajate leidmisel. Talle ei ole osutatud arstiabi prillide muutmisel, mistõttu ta ei ole näinud lugeda uurija poolt koostatud dokumente. R. Õ.l oli keda karta, kuid see oli tema saladus ja süüdistatav ei oska öelda, kes see oli. Relva, mille käitlemises teda süüdi on mõistetud, andis ta vabatahtlikult politseile üle. Keegi sellest ei teadnud. Seda ei võetud ära läbiotsimise käigus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega leiab, apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist . Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid 6 omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatava ütlustele tunnistajate ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb süüdistatava poolt antud ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
13. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-8500 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Apellandid ei nõustu maakohtu otsuses toodud järeldustega ja taotlevad tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult, kuid omalt poolt märgib apellatsioonide põhiliste väidete osas järgmist. • Põhjendatult on maakohus leidnud, et tapmine oli toime pandud kella 1314 vahel ja et keegi teine peale Sulev Kirsi R. Õ. tapmist toime panna ei saanud. Tõendatud on, et just sel kellaajal kuuldus korterist, kus R. Õ. elas metsikut karjumist, mööbli liigutamist jms. Kaitsja arvab, et kuna R. Õ. on ka varem niisama purjus peaga karjunud, siis võis nii ka seekord olla. Kohtukolleegium sellise versiooniga ei nõustu. Maakohtu otsusega on tuvastatud järgmised asjaolud: karjumine korterist kostus kella 13-14 vahel. Sulev Kirs on väitnud ja seda ta kinnitas ka maakohtu istungil, et sel kellaajal oli ta R. Õ. korteris, lahkus sealt 15-16 ajal. Peale tunnistajate poolt kirjeldatud karjumist, mis toimus kella 13-14 vahel, korterist enam karjumist ei kostnud. Kindlaks on tehtud, et majas , kus tapmine toime pandi oli korterite läbikostvus kõrge e. kisa ja karjumine oli kuulda. Kindel on ka see, et selliste kehavigastuste tekkimist nagu olid tuvastatud kannatanul ei ole võimalik taluda ilma tugevate valuaistinguteta ja vaikides. Seega, kui R. Õ. oleks tapetud hiljem, s.o. kui temale kui seda 7 tuvastas maakohus, oleks majaelanikud seda kuulnud. Järelikult tapeti R. Õ. just nende kehavigastuste tekitamise käigus, milliste tekitamise ajal ta karjus viimati, s.o. kella 13-14 vahel. Sulev Kirs ise väidab, et oli sel ajal kodus. Ta ei ole andnud ütlusi selle kohta, et sel ajal oleks keegi teine isik viibinud R. Õ. korteris ja peksnud R. Õ.. Sulev Kirsi poolt apellatsioonis esitatud versioon, mille kohaselt oli R. Õ. veel elus – magas elusana toa põrandal - , kui ta viibis korteris koos tunnistajate V. A. ja R. P.ga kella umbes 20.30 kuni 21.30-ni ning alles korterisse tagasi tulles kella 22 ajal avastas ta R. Õ. läbipekstuna ja surnuna, on paljasõnaline ja vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning tuvastatud tehioludega. Selle versiooni kohaselt pidanuks R. Õ. saama temal tuvastatud kehavigastused, s.h. surmavad maksimaalselt ühe tunni jooksul peale Sulev Kirsi ja tunnistajate lahkumist korterist. Sisuliselt tähendab see seda, et keegi pidi peale Sulev Kirsi korterist lahkumist metsikult läbi peksma, kas magava R. Õ. ja samal ajal millegipärast hoidma kinni magava R. Õ. suud ja siis sealt lahkuma või siis selleks, et R. Õ. tappa, ta üles äratama, seejärel hoides kinni tema suud (sellekohased jäljed on tuvastatud ekspertiisiaktis ning teiseks, ei olnud ka kisa kuulda) teda peksma hakkama. Selline versioon ei ole mitte ainult usutav vaid kohtukolleegiumi arvates välistatud. Sulev Kirs on ise väitnud, et „ XXXX magas samamoodi. Nägin kohe verd, kui sisse läksin, koridoris, väljakäigus oli rohkem verd, seal oli poti kaas puruks“. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli R. Õ. surnukeha leitud samast kohast ja samas asendis, kui seda olid kirjeldanud 1,5-1 tund varem korteris viibinud tunnistajad V. A. ja A. P. – toa ukse juures, jalad ukse poole, selili asendis. Kui uskuda Sulev Kirsi väiteid, et R. Õ. tapeti peale seda, kui ta oli viibinud korteris koos tunnistajate V. A. ja R. P.ga ja kui arvestada seda, et korteris oli ka Sulev Kirsi väidete kohaselt verejälgi nii toas, köögis, esikus , kui ka tualettruumis, mis ilmselgelt viitab kannatanu liikumisele korteris ja ründaja eest põgenemisele, siis pidanuks olukord olema järgmine : R. Õ. magab põrandal. Korterisse siseneb mõrvar, kellel on olemas motiiv R. Õ. tapmiseks (röövmõrv nagu seda väidab süüdistatav apellatsioonis on välistatud ja sellekohased põhjendused esitab kohtukolleegium allpool). Ta äratab üles põrandal magava R. Õ. ja hakkab teda peksma. R. Õ. talub peksmist vaikides, sest naabrid kisa ei kuule. Samas jookseb ta mõrvari eest ära, jookseb koridori, WC-sse kuna sealt on leitud vere jälgi. Kõik see toimub vaikides ja kannatanu ning peksja käivad-jooksevad korterit mööda kikivarvul, sest keegi naabritest midagi ei kuule. Olenemata sellest, et R. Õ. ei karju, hoiab mõrvar tal kätt suu peal. Seejärel heidab R. Õ. filigraanse täpsusega samasse kohta ja samasse asendisse põrandale, kus ta oli olnud sel ajal , kui Sulev Kirs korterist lahkus ning sureb saadud kehavigastustesse. Kui ainult korrakski süüdistatava väited reaalsusesse ümber panna, saab selgeks, et eluliselt on selline situatsioon välistatud ning kohtukolleegium ei pea seetõttu Sulev Kirsi ütlusi, millistega ta püüab väita, et R. Õ. oli tapetud alles peale seda, kui tema korterist lahkus, s.o. umbes kella 21.30 ja 22.15 vahel (kell 22.23 – 8 • videosalvestise kohaselt 22.38 ja salvestise kellaaeg on 15 min ees- oli ta juba tanklas) usaldusväärseteks. Ka Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-174-05 p.15 märkinud, et Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus“. Sulev Kirsi väited, et R. Õ. tapmine võis olla röövmõrv, on paljasõnalised ning vastuolus tuvastatud tehioludega. Kui R. Õ. sai pangast laenu 15000 krooni jaanuaris 2008.a., s.o. kaks kuud enne tapmist, siis ebausutav on see, et sellise elustiili juures, kus pidevalt tarvitati alkoholi, oli tal kaks kuud hiljem midagi sellest rahast alles. Teiseks, korteris ei ole jälgi sellest, et oleks otsitud raha. Kolmandaks, kui keegi tuli peale Sulev Kirsi ja tunnistajate V. A. ning R. P. korterist lahkumist röövimise eesmärgil korterisse, siis selleks, et omastada väidetavat raha, ei pidanuks ta R. Õ. sellisel viisil peksma. R. Õ. magas Sulev Kirsi ütluste kohaselt. Tema surnukeha oli hiljem leitud samas asendis, millises ta oli enne süüdistatava ja tunnistajate lahkumist korteris. Eeltoodu tähendab aga seda , et vara saanuks omastada salaja. Seega kohtukolleegium välistab, et tapmine oli toime pandud seoses röövimisega või omakasu motiivil. R. Õ. elustiil, elatustase, tema varaline seisund, korteri seisukord konkreetsel ajahetkel (vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile) jne., välistavad samuti nende motiivide olemasolu. Keegi tuttavatest ei tuleks R. Õ. röövima, sest teab, et sealt ei ole midagi võtta, võõras aga saab sellest juba korterisse sisenedes koheselt aru. R. Õ. tapmise viis, temal esinenud kehavigastuste rohkus, nende raskus ja mehhanism, viitavad ilmselgelt sellele, et tapja on tegutsenud isiklikel motiividel ja oma käitumisega väljendanud ilmset viha kannatanu vastu. Nii on ka tunnistajad käesolevas kriminaalasjas väitnud, et Sulev Kirs oli R. Õ. peale vihane, sest kahtlustas teda suhetes teiste meestega ning ka seetõttu, et R. Õ. alla tegi. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult hinnanud süüdistatava riietelt vere olemasolu ja kannatanu küünte alt leitud süüdistatava DNA-d kui süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Maakohus on põhjendanud, miks ei usu süüdistatava versiooni kannatanu vere sattumisest tema riietele ning kohtukolleegium leiab, et selline maakohtu põhjendus haakub täielikult maakohtu otsusega tuvastatud kuriteo tehioludega. Ka on maakohtus kontrollitud süüdistatava väiteid selles, et peale tema lahkumist korterist õhtul kella 22 ajal , oli lõhutud korteri uks. Süüdistatava sellekohased väited lükati ümber tunnistajate ütlustega, kes väitsid, et korteriuksel puudus link juba varem . Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistajate V. A. ja R. P. ütlused ei ole tõenditeks Sulev Kirsi süüküsimuse otsustamisel. Muuhulgas kuuluvad KrMS prg. 62 kohaselt tõendamiseseme asjaolude hulka kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning kuriteo toimepannud isiku süü. Just nende asjaolude kohta on tunnistajad andnud ütlusi. Nimetatud tunnistajate ütlused lükkavad umber süüdistatava ütlused selles, et nende korterist lahkumise ajal oli R. Õ. veel elus. Samuti kinnitavad tunnistajad, et süüdistatav tunnistas neile, et peksis R. Õ. 9 surnuks. Sulev Kirsi süü tõendamisel on tunnistajate V. A. ja R. P. ütlused klassifitseeritavad tuletatud tõenditena. Samas süü omaksvõtu tuvastamisel on tegemist algsete tõenditega – Sulev Kirs tunnistas neile vahetult, et peksis surnuks R. Õ.. Tõendite hindamise põhimõtted on KrMS prg. 61 kohaselt järgmised : 1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 2)Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Neid seadusest tulenevaid põhimõtteid on maakohus järginud. Kriminaalmenetluse seaduses ei sisaldu keeldu tunnistada tunnistajaks ka isikut, kes on tuletatud tõendi allikas. Vaidlustatud kohtuotsus ei tugine ainuüksi ega ka mitte määravas ulatuses kõnealuste tunnistajate ütlustel. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-116-04 märkinud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Arutatav kuriteosündmus toimus korteris, kus peale kannatanu ja süüdistatava kõrvalisi isikuid ei viibinud ning seetõttu ka tunnistajad, kes võiksid anda ütlusi vahetult tapmise asjaolude kohta, puuduvad. See ei tähenda aga , et kohus peaks arvestama ainult süüdistatava, kui sündmustest vahetu osavõtja ütlusi. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõendite hindamisel tuleb kohtukolleegiumi hinnangul arvestada ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-12-07 selgitatud põhimõtte in dubio pro reo olemust : Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (otsuse p 8). Kohtukolleegium, arvestades nii maakohtu otsuses toodud põhjendusi kui ka käesolevas kohtuotsuses antud omapoolseid hinnanguid, ei ole tekkinud kõrvaldama kahtlusi süüdistatava Sulev Kirsi süü osas. Kohtukolleegium leiab, et Sulev Kirsi poolt R. Õ. tapmine on usaldusväärselt tõendatud ja maakohtu otsus tema suhtes on selles osas ka piisavalt põhjendatud. Asjaolusid, millised annaksid aluse Sulev Kirsile mõistetud seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäärale ligilähedase karistuse kergendamiseks, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. 10 • • Sulev Kirsi väide, et ta ei näe seoses prillide puudumisega lugeda ja ei ole seetõttu tutvunud ei süüdistusakti ega muude kriminaalasja materjalidega, ei ole usutav. Kohtukolleegium leiab, et Sulev Kirsi poolt kogu kohtumenetluse kestel kohtule esitatud rohked kirjalikud avaldused ja taotlused, samuti apellatsioon, millised on kirjutatud süüdistatava poolt, annavad alust järeldada, et need on kirjutatud isiku poolt, kellel ei ole probleeme nägemisega. Sellele viitab ainuüksi nimetatud dokumentide kirjapilt, paigutus, tehtud konkreetsed allakriipsutused, jms. Sulev Kirsi süüdimõistmine KarS prg. 418 lg 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonides esitatud väited ei välista Sulev Kirsi süüd tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt, asjaolu, et Sulev Kirs andis läbiotsimise käigus ise ära tulirelva, mille käitlemiseks puudusid seaduslikud alused, ei oma tema süüküsimuse lahendamisel tähtsust. Nimetatud asjaolu võib olla arvestatav Sulev Kirsile KarS prg. 418 lg 1 järgi mõistetava karistuse liigi ja - määra valikul. Isegi enne Karistusseadustiku kehtimahakkamist kehtinud Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal, kui KrK prg. 207 lg 4 nägi ette, et isik, kes on vabatahtlikult ära andnud ilma vastava loata hoitud tulirelva või laskemoona, vabastatakse kriminaalkaristusest, ei tõlgendatud läbiotsimise ajal välja antud ebaseaduslikult hoitud tulirelva vabatahtliku äraandmisena. Sel ajal kehtinud kohtupraktika rajanes Riigikohtu otsustes selgelt väljendatud seisukohtadel. Nimelt, selgitas Riigikohus korduvalt, et selline toimimine ei ole, olenemata selle vormistamise viisist, käsitletav niisuguse vabatahtliku tulirelva ja lõhkematerjali väljaandmisena, mis tooks KrK § 207 lg 4 kohaselt kaasa kriminaalvastutusest vabastamise. Süüdlase kahetsevat hoiakut tulirelvade ja lõhkematerjali väljaandmisel, samuti keelatud esemete vähest hulka ning kvaliteeti on arvestatud talle seaduses ettenähtud vabadusekaotuse alammäära mõistmise kaudu (3-1-1-55-98; 3-1-1-10-99). Kaitsja väide, et Eesti Vabariigis on kõik isikud, kes vabatahtlikult on nende poolt ebaseaduslikult käideldud relva ära andnud, vabastatud kriminaalvastutusest, on ebaõige. Ka KrK prg. 207 lg 4 alusel ei vabastatud isikuid, kes relva tõesti vabatahtlikult ära andsid, mitte kriminaalvastutusest vaid kriminaalkaristusest e. nad mõisteti süüdi, neile mõisteti karistus ja vabastati seejärel karistusest. Käesoleval ei näe KarS prg. 418 ette analoogilist kriminaalkaristusest vabastamise alust. Vale on ka kaitsja seisukoht, et Sulev Kirs vabatahtlikult loobus KarS prg. 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest. KarS –s on reguleeritud vabatahtliku loobumine prg.-des 40-43.Sulev Kirsi käitumine ei kvalifitseeru nimetatud sätete sisust tulenevalt vabatahtliku loobumisena. KarS näeb ette ainult süüteokatsest loobumise – kas lõpetamata või lõpetatud süüteokatsest. Süüteokatsest on võimalik loobuda ainult sel juhul, kui süütegu ei ole veel lõpule viidud. Süüteo lõpuleviimine tähendab, et isik on juba läbinud süüteokatse staadiumi, jõudes lõpuleviidud süüteo staadiumisse, millest loobumine ei ole võimalik. KarS prg. 418 lg 1 järgi mõisteti Sulev Kirs süüdi selles, et tema , omamata Relvaseaduse § 34 lg 2 kohast relvaluba, omas, valdas, ehitas ümber, kandis, kasutas ja hoidis 11 ebaseaduslikult tulirelva ja selle olulisi osi. Läbiotsimise momendiks oli Sulev Kirs juba läbinud kõikide eelloetletud käitlemisviiside mõttes süüteokatse staadiumi ja jõudnud lõpuleviidud süüteostaadiumisse. Seega ei saa olla vaidlust selles, kas Sulev Kirs on võetud põhjendatult kriminaalvastutusele KarS prg. 418 lg 1 alusel või mitte. Vaidlust ei ole ka selles, et olukorras, kus Sulev Kirs on mõistetud süüdi tahtlikus tapmises, mille eest on temale mõistetud raskem vangistus ja KarS prg. 418 lg 1 järgi mõistetud vangistus on liitkaristuse mõistmisel loetud kaetuks raskema üksikkaristusega, on vangistus karistusliigina süüdistatavale n.ö. kergem ja soodsam, kui seda olnud iseseisvalt täide viidav rahaline karistus. Maakohus on põhjendanud Sulev Kirsile KarS prg. 418 lg 1 j’rgi mõistetud karistusmäära ning selle kergendamiseks puudub põhjendatud alus. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 30.detsembrist 2008.a. Sulev Kirsi suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Igor Amann