← Eesti

1-06-13536/5

Kriminaalasi nr 1-06-13536 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-13536 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Marg

§ 76

lg.1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Taavi Ivask*it temale Tartu Maakohtu 13.03.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3680 mõistetud karistuse 4 aastat 3 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taavi Ivask mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 13.03.2008 otsusega

§ 199lg.2 p.4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

Karistusele liideti

§ 65lg.1 alusel Tartu Maakohtu 19.02.2007.a.

otsusega mõistetud liitkaristus, mis oli 4 aastat vangistust, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi alusel mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65

.lg.1 alusel arvati maha ärakantud karistus ja liitkaristuse kandmata osa jäi 1 aasta 10 kuud 7 päeva vangistust, mille algust arvestada alates 14.märtsist 2008.a. Vangistuse algus 14.03.2008a, karistuse lõpp 20.01.2010.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Taavi Ivask kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1

(3)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb isikul alates 14.04.2009a. Tartu Vangla iseloomustuses on kirjas, et vangistuse ajal on T.Ivask eelistanud õppimist töötamisele, alates 16.02.2009 osaleb sotsiaalprogrammis. Vabanedes on väidetavalt võimalus asuda tööle Norrasse. Riskiteguritena märgitakse madalat haridustaset ja töökogemuse puudumist. Motivatsioon uute kuritegude toimepanemisest hoiduda on väline. Motivatsioon olevat tekkinud peale viimast vangistust. Päritoluperega ja sugulastega suhted puuduvad või on komplitseeritud. Uue kuriteo riski maandaks ametlikult tööle asumine, võlanõuete tasuma asumine graafiku alusel. Sõltuvusprobleeme tunnistab, kuid ei tea, kuidas neist vabaneda. Vajalik on kriminaalhooldaja poolne pidev käitumiskontroll, vaja omada ülevaadet T.Ivaski suhtlusringkonnast ja tugiisiku olemasolu. Vabanemisel elukoht puudub, kuid Norrasse tööle asumisel kindlustatakse ta väidetavalt ka elukohaga. Alkoholiprobleemid tekkisid lapseeas. Uued kuriteod pandud toime katseajal, kriminaalhooldusesse suhtumine pealiskaudne. Kinnipidamiskohas käitumine rahuldav. Pigem emotsionaalselt ebastabiilne, mille kujunemist on mõjutanud keeruline lapsepõlv. Oma probleemidest vabalt rääkimine jääbki vaid rääkimise tasandile, motivatsioon probleeme lahendada on pigem formaalne. Mõistab alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahelist seost. Peab end ise teiste poolt mõjutatavaks. Analüüsivõime kesine, enesekontroll madal. Puudujäägid sotsiaalsetes oskustes. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Selle põhjuseks on asjaolu, et T.Ivask on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid katseajal sooritatud kuritegude tõttu jäi katseaeg läbimata ega täitnud oma eesmärki. Isikul puudub elukoht. Norrasse elama ja tööle asumisel ei ole võimalik käitumiskontroll. Varasemate kriminaalhooldusperioodide ajal tarvitas alkoholi, pani rohkelt toime väärtegusid. T.Ivaskil puudub lähivõrgustik, kes toetaks sotsiaalselt ja majanduslikult. Varasemalt oli hooldusleping kasuvanaemaga, kuid see lõpetati T.Ivaski probleemkäitumise tõttu. Kool (9.klass) jäi lõpetamata, kuna kooli nimekirjast arvati välja ebaõpilasliku käitumise tõttu. Kutseoskuste puudumine ja madal haridustase takistavad töö leidmist Eestis. On võimalik tööturul arvele võtta ja see tagaks töötu abiraha. xxxxxxxxxxxxxxlubanud tagada töökoha Norras ja kriminaalhooldusalune xxxxxx arvab, et teises keskkonnas Norras T.Ivask enam kuritegusid ei soorita. Kriminaalhooldusametnik ei ole kindel, et varasemal kolmel korral kohtu poolt karistatud kriminaalhooldusalune xxxxxx T.Ivaskile ainult positiivset mõju avaldab. T.Ivaski kohanemisraskusi suurendab risk alkoholi tarvitamisele. Tartu Maakohus arutas 01. 10.2008 T.Ivaski ennetähtaegse vabastamise küsimust ja jättis ta vabastamata. T.Ivask kohtuistungil andis seletuse, et ta asuks elama Männikule rehabilitatsioonikeskusesse. Asuks tööle- Norrasse. Ta on varem töötanud Viljandi Vanglas olles. Vanglas olles on suhelnud kirja teel vanaema ja õega. Ja xxxxxxxxxxxxx. Norrast hakkaks korra kuus Eestisse käima registreerima. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et Taavi Ivaski vabastamine ei ole põhjendatud. Puudub elukoht, kuhu elama asuda. Norrasse tööle asuva isiku üle ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Ka vangistuses on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, seega ei soovi ta kontrollile alluda. Tähtaegse vabanemise eel võiks teda aidata vanglaametnik elukohaprobleemi lahendamisel- et koht Männikul oleks tagatud. Kaitsja toetab T.Ivaski ennetähtaegset vabastamist. On üks tuttav- xxxxxxx kes tema pärast muret tunneb ja on töökoha otsinud. Elamisvõimalus Tallinnas. T.Ivask soovib oma elu muuta ja selleks tuleks võimalus anda. 2
(3)Kohtu seisukohad Taavi Ivask on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

§ 76

lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Taavi Ivask temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 21.04.2009.a. 3 aastat 6 kuud 1 päev. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus juhib seejuures tähelepanu asjaolule, et Taavi Ivaski karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates ajast, mil ta seda liitkaristust kandma hakkas, s.o. alates 19.10.2005 ja kantava karistuse kestuseks tuleb võtta kogu kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus, s.o. 4 aastat 3 kuud vangistust.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Taavi Ivaski vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kohtul muul hulgas arvesse võtta neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua enne tähtaega karistusest vabastamine. Taavi Ivaskil puudub vabaduses nii elukoht, töökoht kui ka sotsiaalvõrgustik, kellele ta võiks tugineda oma probleemide lahendamisel. T.Ivaski vanglatoimiku materjalist kui ka ta enda seletusest nähtub, et Eestis puuduvad isikud, kes oleksid valmis T.Ivaskit vabanemisel toetama, T.Ivaski enda sotsiaalsed oskused ja toimetulevad kogemused on olematud. Seega isiku vabastamisel kohustusega elada Eestis ei ole tal ei elu- ega töökohta, sissetulekut ega toetajaid. Kriminaalhooldus ei ole abinõu, mille ülesandeks oleks isiku elamise ja toimetuleku probleemide täielik enda kanda võtmine. Endast on märku andnud isik, kes on valmis Taavi Ivaskit (väidetavalt) toetama- xxxxxxxxxxx See isik elab ja töötab Norras. See tähendab, et xxxxxxxxxxxxx tuginemine saab aset leida alles ajal, mil kriminaalhooldus on lõppenud, s.t. tähtaegsel vabanemisel. Lisaks sellele on kohtu hinnangul ka sisulised takistused T:Ivaski ennetähtaegseks vabastamiseks: T.Ivask on korduvalt varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid need kriminaalhooldused on lõppenud karistuse täitmisele pööramisega uute kuritegude tõttu katseajal. Seega on T.Ivask korduvalt oma käitumisega näidanud, et tema suhtes üles näidatud usaldus- tulle toime seaduskuuleka eluga kriminaalhoolduse toel- ei ole ennast õigustanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et praeguseks ei ole olukord muutunud- T.Ivaski motivatsioon muutuda on ainult väline. Nende asjaolude tõttu ei ole Taavi Ivaski vabastamine enne tähtaega karistuse kandmiselt võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.