KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 11. mail 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-5887 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidbe

§ 76

lg 4 alusel määrata Alari Hantsoni katseaja pikkuseks kandmata karistusaeg, s.o kuni 21.10.2011. a. Katseajal on Alari Hantson kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata Alari Hantsonile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
2. asuda tööle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates;
3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
4. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Määrus Alari Hantsoni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Alari Hantsoni katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Välja mõista Alari Hantsonilt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 24.09.

1. a otsusega, mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu 16.11.1998.a otsusega, mõisteti Alari Hantson süüdi KrK § 101 p 1, 3, 6, 7, 8; § 141 lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 2 ja 15 lg 2; § 202 järgi ning § 40 lg 1 ja § 41 alusel mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.10.
2. a ja lõpeb 22.10.
3. a. Alari Hantson jäeti Tartu Maakohtu 30.09.
4. a määrusega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 31.10.
5. a. Eelnevalt on Alari Hantson jäetud karistuse kandmiselt vabastamata Tartu Maakohtu 27.06.
6. a ja 14.02.
7. a määrustega. Alari Hantson on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 18.03.
8. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga; 2) 20.05.
9. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja nõustub Alari Hantsoni vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Tema arvamuse kohaselt on alust eeldada, et Alari Hantson suudab vabaduses toime tulla ja käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on tugev tahtejõud ja ta suudab püstitatud eesmärke ka 2 täita. Vajadusel toetavad teda isa K. H. ja tüdruksõber A. P.. Samuti on võimalik kohene tööle asumine, mis tagaks igapäevase ja iseseisva toimetuleku. Kohtumenetluse poolte seisukohad Alari Hantson selgitas, et tal on vabanemisel olemas elukoht isale kuuluvas korteris Jõgeval ning võimalus tööd saada. Tööandja korraldab vajaliku väljaõppe. Vanglas on ta õppinud ja seoses sellega korduvalt käinud väljaspool vanglat, kõrghariduse omandamine on tema peamine eesmärk. Ta on endale teadvustanud, et alkoholism on tõsine probleem, kuid ta on otsustanud alkoholile ei öelda. Prokurör on seisukohal, et Alari Hantsonit on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna vangistus on teda positiivselt mõjutanud ja ta on asunud paranemise teele. Kaitsja palub Alari Hantsoni karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna kogu iseloomustav materjal tema kohta on väga positiivne. Kohtuniku seisukoht Alari Hantson mõisteti süüdi esimese astme kuritegude toimepanemises. Mõistetud karistusest on ta ära kandnud 2/3, millal

§ 76lg 2 p 2 järgi tekib võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks.

Vangistusseaduse § 76 lg lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat tähtaega. Käesolevaks ajaks on nõutud 6 kuu pikkune tähtaeg möödunud ja formaalsed eeldused Alari Hantsoni ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alari Hantson kannab karistust kahe inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, eriti julmal ja eriti piinaval viisil omakasu ajendil ja teadvalt raugaealise suhtes. Vangistust kandes on kinnipeetav toime pannud arvukalt distsiplinaarsüütegusid, kuid käeolevaks ajaks on need karistused kustunud, viimased distsiplinaarsüüteod on toime pandud

1. aastal. 12.03.
2. a on kinnipeetav saanud noomituse, kuna ei viibinud vastavalt väljasõiduplaanile õigel aadressil. Seega on Alari Hantson kolme viimase aasta jooksul käitunud hästi, v. a väljasõiduplaani mittejärgimine. Enne vangistust oli Alari Hantson alkoholi kuritarvitaja ning kriminaalhooldaja arvates võib kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutama hakata võimalik alkoholi tarvitamine. Kuriteo pani süüdimõistetu toime raskes alkoholijoobes. Vangla materjalidest nähtub, et nüüdseks on Alari Hantson mõistnud teo ja tagajärje vahelisi seoseid ning otsustanud alkoholist loobuda. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetav aru saanud, et on olemas ka teisi probleemi lahenduse viise, kuid tol korral ta neid võimalusi ei näinud. Kuigi Alari Hantson on viibinud pideva järelevalvega asutuses ning vabadusse astudes selline järelevalve väheneb, leiab kohus, et Alari Hantson on veetnud piisavalt pika aja ilma alkoholita ja ta on võimeline ilma alkoholita hakkama saama ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Vanglast tingimisi vabanemisel on Alar Hantsonil teadmine, et alkoholi tarvitamise korral tuleb minna uuesti vangistust kandma. Alari Hantson on püstitanud kindlad eesmärgid, mille saavutamise nimel ta juba praegu vaeva 3 näeb. Ta on vanglas lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi hõbemedaliga ning astunud Tartu Avatud Ülikooli sotsiaalteaduskonda õppima. Ta on aktiivselt tegelenud spordiga ja töötanud majandustöödel viimased 7-8 aastat, mis näitab, et kinnipeetav on muutunud stabiilsemaks ja võib hakkama saada ka vabaduses töötades. Pärast vabanemist on Alari Hantsonil kohe võimalik tööle asuda OÜ x geodeet-maamõõtjana. Haginõuded on Alari Hantsonil vangistuses olles tasutud. Ennetähtaegse vabanemise korral asub Alari Hantson elama aadressil xxx linnas ja soovib seal elama asuda oma tüdruksõbra A. P.. Kinnipeetavat on lubanud toetada tema isa K. H. nii moraalselt kui ka materiaalselt. K. H., kes elab Soome Vabariigis, on 7 aastat olnud oma ehitus- ja siseviimistlusfirma x. Vanglas koostatud riskihindamisest selgub, et Alari Hantson suudab vajadusel negatiivsete emotsioonidega toime tulla ja on kohanemisvõimeline. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu emotsionaalselt stabiilne ja tuleviku suhtes optimistlik. Tal on olemas oskused eluga hakkama saamiseks ning tugev tahtejõud. Positiivselt mõjutavad tema käitumist vabaduses hea suhtlemisoskus ning analüüsi- ja arutlusvõime. Alari Hantson kannab raske kuriteo toimepanemise eest karistust alates
3. eluaastast. Tänaseks on ta vanglas karistust kandnud üle 12 aasta, mille jooksul on tal olnud küllalt aega mõelda oma teo üle. Tutvudes kohtule esitatud materjalidega ja kuulates Alari Hantsoni plaane oma edasise elu suhtes, on näha, et ta on end aastatega parandanud ja küpsemaks muutunud. Alari Hantsonil on keskmisest tugevam tahe end parandada ning ta on osaliselt ka tõestanud, et suudab seda teha. Kohus leiab, et vanglakaristus on täitnud oma ülesande, Alari Hantsoni ellusuhtumine on muutunud ja ta soovib elada edaspidi normaalset seaduskuulekat elu. Süüdimõistetut on korduvalt tingimisi ennetähtaega vabastamata jäetud. Praegu on Alari Hantsonil olemas tahe ja motivatsioon end muuta, mis võib kaduda koos võimalusega jätkata elu vabaduses. Alari Hantsonil tuleks ühiskonda naasta igal juhul 22.10.
4. a, millal karistus saaks kantud. Motivatsiooni ja kriminaalhooldaja toetuse ning järelevalve puudumisel võib vabanemise korral aastal 2011 olla uute kuritegude toimepanemise risk kõrgem. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määrab kohus Alari Hantsonile katseaja ärakandmata karistuse ulatuses, s. o kuni 21.10.2011. a. Katseajal allutatakse Alari Hantson

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kuna Alari Hantson on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, leiab kohus, et Alari Hantson on isik, kellele tuleb lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Selleks, et vähendada kuritegelikule teele sattumise riski tuleb määrata Alari Hantsonile kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Alari Hantson on kandnud vangistust väga pikka aega, tuleb talle määrata

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, et paremini kohaneda eluga vabaduses. Töötamine on selleks aluseks, mis tagab igapäevases elus toimetuleku ja annab võimaluse elada seaduskuulekalt, mistõttu määrab kohus Alari Hantsonile kohustuse asuda tööle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb Alari Hantsonilt välja mõista. Kohtunik 4