Kriminaalasi nr 1-09-4984 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-4984 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit
§ 76
lg.1, maakohus m ä ä r a s: Mitte vabastada Tarvi Unti temale Tartu Maakohtu 20.veebruari 2004a. otsusega mõistetud liitkaristuse 8 aastat 6 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla esitas 08.04.2009a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarvi Unt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tarvi Unt mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 20.02.2004a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja § 107 lg 2 p 1 järgi ning
§ 64lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.
Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 13.05.2004a. Karistuse kandmise algus 10.juuli 2002a ja karistuse kandmise lõpp 09.01.2011a. Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kannab kuuendat korda vanglakaristust. Vabanedes soovib asuda tööle, kuid reaalne töökoht, töökogemus ja kutseoskused puuduvad. Vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Uute kuritegude toimepanemise riski peaks vähendama maksimaalne hõivatus ja hoidumine alkoholi tarvitamisest. Vabaduses elas ema juures Kaunase pst 2- 17, Tartu, kuhu plaanib vabanemisel uuesti elama minna. Haridus 8-klassi. Haginõudeid 26.02.2009a seisuga 1
(3)58 244,35 eek. Ei ole endale teadvustanud oma alkoholisõltuvust. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sotsiaalse võrgustiku moodustab ema. Meeldib olla omaette, motivatsioon elada edaspidi õiguskuulekalt formaalne, loodab kriminaalhoolduse distsiplineerivale mõjule. Tööstaaži kahe aasta piires, ei töötanud enne vangistust ega ka vangistuse ajal. Sissetulek alkoholi- ja tubakatoodete müügist, varastas. Psühholoogi hinnangul on emotsionaalselt ebakindel, kuid käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsemisele. Sooritatud kuriteost lähtuvalt, avaldus agressiivsus joobes olles. Ohtlikkuse osas leiab vangla, et see seisneb materiaalse kahju tekitamises ja füüsilise vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemine on suurim, kui isik tegutseb grupis, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes ei nõustu Tarvi Unti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et psühhopaatia on väga oluliseks kriminaalhooldust raskendavaks teguriks. Antud diagnoosile on iseloomulik, et tavaliste kuritegevusriske vähendavate programmide abil õpivad sellised isiksused pigem vältima karistusi, mitte konkreetseid (kuri)tegusid. Riski- ja ohtlikkuse faktoriks on ka alkoholitarvitamine.Vabastamisel tuleks kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kohtuistungil 21.aprillil 2009a. Tarvi Unt avaldab, et soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Vabanemisel töökohta ei ole, on varem töötanud puusepana ja ehitusel abitöödel, vanglas olevat tööootel. Alkoholiprobleemi ei leia endal olevat. T.Unt on andnud nõusoleku vabaneda ka elektroonilise järelevalve alla. Prokurör on seisukohal, et Tarvi Unti ennetähtaegselt vabastamine praegu on ennatlik, arvestades toimepandud kuritegu ja selle raskust. Prokurör leiab, et Tarvi Unti ennetähtaegselt tingimisi vabastada, peaks esinema ainult positiivsed asjaolud, mida T.Unti puhul ei ole. Ka ei tunnista ta endal alkoholiprobleemi. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Tarvi Unt on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest.
§ 76
lg.2 p.1 ja 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ½ talle mõistetud karistusajast ja isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, või on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Tarvi Unt on seisuga 21.04.2009 ära kandnud 6 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tarvi Unt on varasemalt jäetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Tarvi Unt vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. Tarvi Until on küll sõnades motivatsioon tööle asuda, kuid arvestades huvipuudust töötamise vastu vanglas, aga ka enne vangistust, puudub tegelik töötamistahe. See tähendab, et puudub ka elatusallikas. Sellise isiku suundumine elama ema kulul, kes elatub pensionist ja sotsiaaltoetustest, tähendab tema sisulist suunamist elatuma ebaseaduslikest allikatest ja see oht on seda suurem, et ka varem hankis T.Unt sissetulekut ebaseaduslikul teel. Kohtu küsimusele, milliseid probleeme näeb Tarvi Unt tekkivat vabaduses, vastab ta, et probleeme ei olegi. Olukorras, kus isik ei näe eksisteerivaid probleeme, ei ole ta ka ennast ette valmistanud nende probleemidega toime tulemiseks ja ta ei tunne neid probleeme äragi. Selleks, et pärast peaaegu 7-aastasest vangistust vabanemist 2
(3)vabaduses kohaneda, peab isik olema ka endale teadvustanud võimalikud raskused, mis vabaduses ette tulla võivad. T.Unt eitab sõltuvusprobleeme ja alkoholiprobleemi, samas on viimanegi kuritegu pandud toime alkoholijoobes. Kuna T.Unt ei tea endal olevat ka alkoholiprobleemi, siis puudub tal ka motivatsioon probleemidest üle saamiseks. Vabanemisel oleks Tarvi Unt eneseselguseta isik, kellel puudub nii tööga hõivatus kui ka sisemine huvi endale ühiskondlikult aktsepteeritavat tegevust leida. Sellises olukorras on T.Until – eriti alkoholi tarvitanuna ja teistega koos tegutsedes- kõrge risk panna toime uusi kuritegusid: ta on korduvalt kandnud karistust vangistuse näol ja varasemate karistuste vahed vabaduses on olnud mõnekuused. See tähendab, et eelmised vangistused ei ole eesmärki saavutanud. Käesoleva karistuse kandmise ajal (peaaegu 7 aastat) on T.Unt osalenud vihajuhtimise programmis ja muid aktiivseid tegevusi, mis mõjutaksid isikut enda käitumise nõrku külgi nägema, oma eluviisi muutma, ei ole aset leidnud. Ärakantud karistusaja jooksul ei ole Tarvi Unt teinud ettevalmistusi õiguskuulekaks eluks vabaduses- ei ole käinud nõustamisel alkoholiprobleemist vabanemiseks ega otsinud omale töökohta. Tarvi Unt puudub vabaduses olles töökogemus. Praeguseks on olemas ohtliku käitumise aktiivsed riskifaktorid nii majanduskliku toimetuleku, elustiili, alkoholisõltuvuse kui ka mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Seetõttu kohus loeb Tarvi Unt vabastamise riske käesolevaks ajaks ärakantud karistusaja järel kõrgeteks, et teda vabastada elektroonilise järelevalve alla või ilma selleta ja lugeda, et karistus on oma eesmärgi saavutanud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Ülle Raag Kohtunik 3
(3)