1 – 08 – 2289 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 08 – 2289 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu Svetlana Rajevskaja taotlus tema suhtes kohtutäitur KFeinmani poolt algatatud täiteasjas 034/2009/350 nõutava põhisumma ning selle sundtäitmisega kaasnevate täitekulude ositi tasumiseks. Süüdimõistetu SVETLANA elukoht: xxx RAJEVSKAJA, isikukood 47605250259, RESOLUTSIOON KrMS § 424 alusel jätta rahuldamata Svetlana Rajevskaja taotlus tema suhtes kohtutäitur KFeinmani poolt algatatud täiteasjas 034/2009/350 nõutava põhisumma ja selle sundtäitmisega kaasnevate täitekulude ositi tasumiseks. Määrus saata süüdimõistetu Svetlana Rajevskajale ja kohtutäitur KFeinmanile Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: Svetlana Rajevskaja mõisteti süüdi Harju Maakohtu 15.02.2008.a. otsusega KarS § 424 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 15850,00 krooni, mis võimaldati KarS § 66 lg 1 sätteid kohaldades tasuda ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 1585,00 krooni. Nimetatud otsuse alusel on 27.02.2009.a. kohtutäitur KFeinmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas 034/2009/
- Svetlana Rajevskaja esitas 19.03.2009.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palub võimaldada rahalise karistuse ja sundtäitmise kulude ositi tasumine igakuiste 300,00 krooniste maksetena. Süüdimõistetu põhjendab oma taotlust asjaoluga, et ta on töötu ja kasvatab üksinda last. Esitatud taotlusele on lisatud koopiad täitmisteatest ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja kriminaalasja toimikuga leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Süüdimõistetu on ära toonud asjaolud, miks ta ei ole suuteline tasuma kõiki summasid koheselt ning toonud põhjuseks töötuse ja lapse kasvatamise. Määrates isikult kohtuotsusega väljamõistetud rahaliste nõuete tasumise ositi, peab olema kohtul veendumus, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda. Kohus märgib, et ainuüksi töökoha puudumine ei ole käsitletav raske majandusliku olukorrana ning ei ole mõjuvaks põhjuseks kohtu poolt mõistetud rahaliste kohustuste kohese ja täies ulatuses tasumata jätmisel. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.05.2008.a. lahendis 1 – 08 –
- Kohus peab vajalikuks osundada Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009.a. lahendile väärteoasjas 4 – 09 – 3265, milles ringkonnakohus on asunud seisukohale, et määrates rahalise karistuse tasumise ositi, peab kohtul olema kujunenud veendumus, et isikul ei ole võimalik tasuda rahalist karistust koheselt ja täies ulatuses. Selle veendumuse peab aga esitatavate tõendite abil looma isik, kes taotleb rahalise karistuse tasumise ajatamist. Seega peab mõjuvad põhjused KrMS § 424 tähenduses avama ning ka vajalikul määral dokumentaalselt tõendama taotluse esitaja ise. Samuti märgib ringkonnakohus, et rahalise karistuse kohese ning täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda rahaline karistus isiku kogu vara arvelt. Svetlana Rajevskaja ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal ei ole võimalik tasuda rahalist karistust oma vara arvelt. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet ning kohtutäituril on kohustus kontrollida võlgnikul vara olemasolu, siis täitemenetluses väljaselgitatud võlgniku vara, millele saab pöörata sissenõuet, puudumist saab tõendada kohtutäituri kinnitusega võlgniku varale sissenõude pööramise võimatusega. Harju Maakohtu 15.02.2008.a. otsusega 1 – 08 – 2289 võimaldati Svetlana Rajevskajal tasuda temale määratud karistus ositi. Svetlana Rajevskaja ei ole oma kohtule esitatud taotluses avaldanud ühtegi asjaolu, miks ta ei ole täitnud Harju Maakohtu 15.02.2008.a. otsust. Täiteasja materjalidest nähtub, et rahaline karistus on täies mahus täitmata. Kohtul puudub antud juhul veendumus, et Svetlana Rajevskaja hakkas tasuma rahalist karistust ositi, kuna talle on juba sellekohane võimalus antud, kuid ta ei asunud tasuma rahalist karistust ositi, kuritarvitades sel viisil kohtu usaldust. Lisaks märgib kohus, et 300,00 krooni kaupa tasumisel kestaks ositi tasumine 53 kuud ehk üle 4 aasta, milline tähtaeg aga ei mahu KrMS § 424 kehtestatud raamidesse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 424 jätab kohus rahuldamata Svetlana Rajevskaja taotluse tema suhtes kohtutäitur KFeinmani poolt algatatud täiteasjas 034/2009/350 nõutava põhisumma ning selle sundtäitmisega kaasnevate täitekulude ositi tasumiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.