← Eesti

4-09-3982/3

4-09-3982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-3982 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Erkki Sivonen’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 12.03.2009.a otsusele väärteoasjas nr 09007239 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ES(isikukood xxx; elukoht: xxx) Menetlusalune isik Taaniel 39404130864; elukoht: XXX) Sivonen (isikukood Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Erkki Sivonen’i kaebus rahuldada, tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 09007239 ning menetlus nimetatud väärteoasjas väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 12.03.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 09007239 karistati Taaniel Sivonen’i ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt puudus T. Sivonen’il 09.02.2009.a kell 18:10 Lembitu 4 kontrollimise hetkel Tallinna ühistranspordi bussiliinil sõidusoodustust tõendav dokument. Sellise tegevusega rikkus T. Sivonen vastavalt otsusele Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 10 lg 3 sätestatud nõudeid. T. Sivoneni (sünd.1994.a.) seaduslik esindaja E. Sivonen esitas nimetatud otsusele kaebuse. Selgitab kaebuses, et kontrollimise hetkel oli Taanielil olemas nii kehtiv sõidusoodustus kui ka isikut tõendav dokument, samuti kehtiv e-pilet. Hoolimata puudulikult sõnastatud väärteootsusest („Lähtudes eeltoodust on kindlaks tehtud, et T. Sivonen Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord…”), mis juba iseenesest annab aluse käsitleda antud otsust kui täiesti ebakorrektset, saab aru, et otsuse aluseks oli õpilaspileti puudumine/mitteesitamine. Isegi juhul, kui lugeda sekundaarseks asjaolu, et Eesti Vabariigis kehtib koolikohustus (ja seega arusaadavalt laieneb ka õpilase staatus) kõikidele 14-aastastele, tõlgendab otsus Linnavolikogu määruse nr 41 § 10 lg 3 tema hinnangul subjektiivselt. Kuna Taaniel esitas hiljem vastulause ja õpilaspileti, mille kohta on märge ka otsuses, puudub tema hinnangul väärteokoosseis. Nimetatud määruse mõistes on soodustuse kasutamise õigust näitav dokument kontrollimiseks esitatud. Analoogia põhjal, millega tema Eesti Vabariigi kodaniku staatus (ega õigused ja kohustused) ei peatu ega katke seetõttu, et tal ei ole hetkel ette näidata kehtivat isikutunnistust, ei saa soodustust tõendava dokumendi hetkeline füüsiline mittekaasasolek ilmselgelt olla kehtivat soodustust peatav asjaolu. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja ) esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist, tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimikuga ning esitatud kaebusega, nõustub kaebuse rahuldamisega ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor ei ole 12.03.2009.a üldmenetluse otsuses järginud VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud nõuet märkida otsuses vastulause mittearvestamise põhjendus. Sellega on ta rikkunud oluliselt väärteomenetluse norme ja E. S kaebus T. Sivonenile trahvi määramise tühistamiseks on igati põhjendatud. Kui kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses, siis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja nõustub sellega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09007239 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 sätestatule lahendada kirjalikus menetluses ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-94-07 punktis 8 väljendanud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle 3 süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja, arvesse võttes kohtuvälises menetluses aset leidnud väärteomenetlusnormide olulist rikkumist, on loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 12.03.2009.a otsusega süükspandud tegu ÜTS § 547 lg 1 tunnustel, leiab kohus, et väärteoasja sisuliseks arutamiseks puudub vajadus ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 09007239 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Taaniel Sivonen’i teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS §-st 132 p
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.