4-09-3460/4

4-09-3460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-3460 Kohtunik Viktor Brügel Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Mariana Nikolajeva kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2009.a otsusele väärteoasjas nr 08019336 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Mariana Nikolajeva (isikukood 49010100239; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Paldiski mnt 47, 10614 Tallinn) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §§-dest 120 lg 1, 132 p 3, 134 ja 135, KarS §-st 56 lg 1 kohus otsustas:
2. Mariana Nikolajeva kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2009.a otsus väärteoasjas nr 08019336 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Mariana Nikolajeva teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse 2 kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 12.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 08019336 karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor M. Nikolajevat ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, so 240 krooni. Otsuse kohaselt puudus M. Nikolajeval 05.11.2008.a kell 14:24 Humala-Mustjõe peatuste vahel, Haaberstis, kontrollimise hetkel Tallinna ühistranspordi trolliliinil sõidusoodustust tõendav dokument. Otsuse kohaselt rikkus M. Nikolajeva Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 10 lg 3 sätestatud nõudeid. Nimetatud otsusele esitas M. Nikolajeva kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebusest nähtuvalt kinnitas inspektor kaebuse esitajale tema mahavõtmisel trollibussist, et 15 päeva jooksul võib ta esitada Munitsipaalpolitsei Ametile sõidusoodustust tõendava dokumendi ning siis talle trahvi ei tehta. Pärast seda koostas inspektor väärteoprotokolli ja palus teda alla kirjutada. Kaebuse esitaja kirjutas alla, kuna teadis, et trahvi ei saa. 06.11.2008.a võttis M. Nikolajeva koolist tõendi selle kohta, et ta on õpilane ning viis tõendi Munitsipaalpolitseisse. 08.12.2008.a läks ta Munitsipaalpolitseisse otsusele järele, kuid sealt öeldi talle, et tema kohta dokumente ei ole. Ta läks ära ja oli kindel, et juhtum on lõpetatud, sest ta esitas vajalikud dokumendid. 02.03.2009.a leidis kaebuse esitaja oma postkastist ümbriku, kus oli esitatud kiri täitmisteade võlgnikule ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, nendest dokumentidest ei selgu, missugune trahv ja millal on tehtud. 16.03.2009.a määrusega ennistas kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2009.a otsusele väärteoasjas nr 08019336 kaebuse esitamise tähtaja. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist, tutvunud objektiivselt ja igakülgselt esitatud kaebusega ning väärteotoimikuga, nõustub kaebuse rahuldamisega ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. M. Nikolajeva suhtes koostati väärteoprotokoll 05.11.2008.a ning samal päeval sai selle M. Nikolajeva ka kätte – seega oleks tulenevalt VTMS §-st 70 lg 4 pidanud kohtuvälise menetleja lahend olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 05.12.2008.a ning sellekohane märge on ka väärteoprotokolli lõpposas. Kuna kohtuvälise menetleja inspektor on koostanud üldmenetluse otsuse tähtaegu eirates ning ei võimaldanud M. Nikolajeva otsust õigeaegselt kätte saada, siis on kaebus igati põhjendatud. Kui kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses, siis kohtuväline menetleja nõustub sellega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M. Nikolajeva kaebusega, võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-s 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 märkinud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna M. Nikolajeva väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast 12.01.2009.a üldmenetluse otsuses kirjeldatud tegu, on kohus seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2009.a otsus väärteoasjas nr 08019336 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Mariana Nikolajeva teos väärteo tunnuste puudumisega. Viktor Brügel Kohtunik