← Eesti

4-09-451/4

4-09-451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruaril 2009.a Tallinnas Väärteoasja number 4-09-451 (2373,08,012370) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Andro Kruus’i väärteoasi LS § 741 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi Menetlusalune isik: Andro Kruus (ik 38906184912; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-§ 111 ja § 113 Kohtunik otsustas:
  2. Tunnistada Andro Kruus Liiklusseaduse § 741 lg 2 ja LS § 7435 lg 1 järgi süüdi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva.
  3. Aresti kandmise kohaks on Tallinna Arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku arestimajja ilmumise päev või isiku kinnipidamise päev. Andro Kruusil ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks hiljemalt
  4. märtsil
  5. a. Arestimajja mitteilmumisel kohaldada Andro Kruusi suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (hiljemalt
  6. veebruaril
  7. a). Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (hiljemalt
  8. veebruaril
  9. a). Andro Kruusile koostati
  10. detsembril
  11. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 01:35 juhtis Harju Maakonnas Saue vallas Veskitammi tänaval sõiduautot xxx (reg.nr xxx), kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks puudus tal sõiduki omaniku volikiri sõiduki kasutamiseks. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule, leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, sest isikul puudub juhtimisõigus, varasemad rahatrahvid on tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et põhjendatud on A. Kruusi karistamine 4 päeva pikkuse arestiga. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud politseiametnik K Raiküla andis ütlusi, mille kohaselt ta oli
  12. detsembril
  13. a patrullis. Kella 01.34 paiku märkas sõiduautot xxx. E-politseist kontrollides selgus, et selle autoga on seotud juhtimisõiguseta isik. Nad otsustasid juhti kontrollida ja andsid sinise ja punase vilkuriga peatamismärguande. A. Kruus võttis kohtuistungil õigusrikkumised omaks, kuid põhjendas neid sellega, et alkoholijoobes sõbrad tahtsid minna autoga poodi. Ta keelas neid ja kuna oli kaine, otsustas ise rooli istuda. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on tõendatud.
  14. novembril
  15. a on A. Kruusi suhtes tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt keelati tal
  16. novembril
  17. a kell 22:32 mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse saamiseni. Lisaks võttis A. Kruus kohtuistungil ise teo omaks. Samuti andis A. Kruus kohtuistungil ütlusi selle kohta, et auto omanikku autos ei olnud. Seega oli LS § 17 lg 3 kohaselt nõutav volikirja olemasolu. Kohus leiab, et mõlemad õigusrikkumised on pandud toime sama teoga, milleks on sõiduauto juhtimine – seda hoolimata juhtimisõiguse ja volikirja puudumisest –, mistõttu tuleb mõista KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus LS § 741 lg 2 alusel. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Kruusi karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata kokku neljal korral, esimene karistus pärineb
  18. detsembrist
  19. a, viimane aga
  20. detsembrist
  21. a. Lisaks on A. Kruusi karistatud muude liiklusalaste väärtegude eest. Kohus leiab, et kuna A. Kruus ei ole hoolimata karistustest oma käitumisviisi muutnud, on põhjendatud tema karistamine arestiga 4 (nelja) päeva ulatuses. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
  22. märtsi
  23. a. Sten Lind Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.