1-07-13608/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 aprillil 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas avalikul kohtuistungil Kohtuasja nr 1-07-13608 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Indrek Rebase Kohtuasi Viruu Vangla esitatud materjalid Harty Innos´e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Harty Innos (isikukood: 38108020250; viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON Jätta Harty Innos tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 31.03.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Harty Innos tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harty Innos tunnistati süüdi 02.04.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1- § 200 lg 2 p5,7, § 202 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 9 aastase vangistusega. 24.05.2004.a. Tallinna Ringkonnakohtu poolt tühistati Harju Maakohtu 02.04.2004.a. otsus. KarS § 25 lg1- 200 lg2 p5,7 järgi süüdimõistmise osas ja mõisteti ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi jättes mõistetud karistus muutmata. Karistuse kandmise algus oli 31.03.2003.a ja lõpp on 31.03.2012.a. Kinnipidamisasutuses Harty Innos kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda 10 kord karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel asub ta elama vanemate juurde Sõmerule. Murru Vanglas viibides kinnipeetav õppis 8 klassis ja õppis keevitaja eriala ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Enne vangistust töötas keevitajana ja raskekaalumasinate lukksepana ning vabanedes soovib töötada keevitajana. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Ametnik ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve rakendamisega. Vestlusest kinnipeetava õega H. I. selgus, et H. Innos oli teadlik, et tema õe elukohas XXX on minimaalne mobiililevi ja puudub tavatelefoni paigaldamise võimalus, probleem on ammune ja tingitud maja ehituslikust omapärast. Teine elamispind samas majas ei vastanud elektroonilise valve turvanõuetele. Seega ei ole võimalik elektroonilist järelvalvet rakendada. Samuti omab kinnipeetav vangistuses kehtivat distsiplinaarkaristust ning lisaks on ilmnenud, et kinnipeetav ei ole teinud ettevalmistusi ennetähtaegseks vabanemiseks vaid on jäänud lootma oma lähedaste abile ja toele. Positiivse poolena saab välja tuua tuttava poolt garanteeritud töökoha olemasolu. Toetudes Harju Maakohtu 15.11.

1. kohtumäärusele nähtub, et kohtunik ja prokurör ei toetanud Murru Vangla esitatud 30.10.
2. H. Innaose tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve rakendamisega. Lisaks nähtub, et H. Innosel oli raskusi alluda distsipliinile vangistuses, seega on eeldada, et elektrooniline valve võib kinnipeetavale muutuda ahistavaks ja tekitada lisapingeid. Harty Innos taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega . Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Harty Innose ja prokuröri arvamuse, leiab, et Harty Innos tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Harty Innose isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on pannud toime raske esimese astme kuriteo, karistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kohus arvestab asjaolu, et Harty Innosel puudub vabaduses elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, mis on elektroonilise järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks Eluruum, kuhu kinnipeetav soovis elama asuda, ei vasta elektroonilise valve paigaldamise ja teostamise nõuetele. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Harty Innose varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Harty Innos on vangistuse ajal 10 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Harty Innos on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud kuid vabanedes tingimisi ennetähtaega paranemise teele ei asunud ja taas pani toime kuriteod. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. 3 Seega võib järeldada, et Harty Innose puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Harty Innose poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Jüri Sakkart Kohtunik