← Eesti

1-09-4840/4

1-09-4840 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-4840 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Urmo Paal Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Peeter Himma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Peeter Himma (ik: 37307246518; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Peeter Himma karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks)-kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Jüri 19a, Võru) ning kohustada Peeter Himmat järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Peeter Himma suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda narkoloogi poole 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist ning vajadusel läbida ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend; 2 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Peeter Himma vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminal-hooldusosakonna Võru talitusele ja Peeter Himmale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.04.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Himma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Peeter Himma tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 02.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati teda 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.02.2007.a mõistetu karistuse ärakandmata osa, s.o 695 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta ja 16 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 16 päeva vangistust. Kats § 50 lg 1 alusel võeti Peeter Himmalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Karistuse kandmise algus oli 29.09.2008.a ja lõpp on 14.12.2009.a. P. Himma kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist soovib elama minna isa juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub P. Himma vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning perekonnapoolne toetus. Peeter Himma taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör taotleb kinnipeetava vabastamist, leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuse määramisega, kuna ärakandmata karistuse osa on alla 1 aasta. Tal ei ole režiimirikkumisi, vanglas käitumine on olnud korrektne. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabanemiseks. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Himma isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tal on täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, mistõttu kriminaalhooldus on talle kasulik. Vanglas ei ole ta toime pannud režiimirikkumisi. Asja materjalidest nähtuvalt on P. Himma karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – P. Himma on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse P. Himmat positiivselt, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud vangistuse jooksul. Seega on P. Himma aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et P. Himma tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on P. Himmal olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. See aitab kohtu hinnangul kaasa P. Himma edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata P. Himma püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.