1-09-4079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-4079 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Külli Aas Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Aleksandr Tšistovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Aleksandr Tšistov (ik: 38308010282; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Tšistov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Tšistovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Aleksandr Tšistov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.10.2007.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7 ja KarS § 117 järgi ning karistati teda 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.Vastavalt KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 suurendati antud karistust Linnakohtu 02.04.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta ja 9 kuud vangistust ning liitkaristuseks Aleksandr 2 Tšištovile loeti 5 aastat ja 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistus karistuse kandmise hulka. Karistuse kandmise algus oli 19.07.2006.a ja lõpp on 18.10.2011.a. A. Tšistovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, osales riigikeele kursusel, kuid katkestas, on läbinud sotsiaalprogramme. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et formaalselt on A. Tšistovil olemas tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks vastavalt KarS § 76 tingimustele, kuid samas on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Aleksandr Tšistov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta A. Tšistovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see ei ole otstarbekas. A. Tšistovil ärakandmata karistuse osa on suur, kinnipeetav on rikkunud vanglarežiimi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Tšistov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Tšistovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Tšistov on karistatud kriminaalkorras 4-korral, vangistuses viibib 2. korda. Kriminaalhooldusliku järelevalve nõuete eiramine ning uue kuriteo sooritamine katseajal, viitab tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule antud isiku puhul. Riskiteguriteks on alkoholi tarvitamise harjumus ja kindla töökoha puudumine. Vangistuses on toime pannud 3 distsiplinaarrikkumist. Arvestades A. Tšistovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.