← Eesti

1-09-4216/3

1-09-4216 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-4216 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Külli Aas Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Juri Rezniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Reznik (ik: 38007270321; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Reznik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Rezniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Reznik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o 28.09.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 2 kuud ja 25 päeva vangistust võrra ja mõisteti J. Reznikule lõplikuks liitkaristuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.09.2008.a ja lõpp on 16.05.2009.a. J. Rezniku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppis ja läbis sotsiaalprogramme. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna elukaaslase korterisse sse, töökoht on väidetavalt vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub J. Rezniku tingimisi ennetähtaegse vabanemisega, kuna isikul on vabanedes olemas elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik, st. eeldused KarS § 75 sätestatud kontrollnõuete järgimiseks. Juri Reznik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab J. Rezniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos lisakohustuste määramisega, kuna ärakandmata karistuse osa on 1,5 kuud ja kriminaalhooldus on isikule otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Reznik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Rezniku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Reznik on 3korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest ning hetkel kannab karistust vanglas toime pandud narkootilise aine tarbimise eest. Vangla materjalide kohaselt ei ole vangistuse jooksul täheldatud olulisi muutusi J. Rezniku motivatsioonis ning väärtushinnangutes, mis väljendub vangla distsipliinirikkumistes, vangla subkultuuri toetamises ja enesekehtestamises kinnipeetavate seas. Tal on hoiakutest tulenev seaduserikkumisega piirnev käitumine. Vanglas viibimise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Arvestades J. Rezniku poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.