lg 1 - § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 7, 8; § 307 lg 1; § 201 lg 2 p 1, 4 ja § 274 lg 1 järgi.
lg 1 järgi loeti mõistetud üksikkaristustest kergemad kaetusk raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja ärakanda tuleb 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 23.10.2003.a otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aastat ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 22.03.2007.a ja lõpp on 21.03.2011.a. S. Vassiljeva kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, osales sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna endisesse elukohta , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Vassiljeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isik on pikaajaliselt tarvitanud narkootikume, kuid narkosõltuvust ei tunnista. Tal oli enne vangistust väga ebastabiilne eluviis, suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega ja narkosõltlastega. Vabanemisel puudub töökoht. Svetlana Vassiljeva taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta S. Vassiljeva tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on distsipliiniprobleemid juba vanglas, mistõttu on vabastamine ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Vassiljeva tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Vassiljeva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S. Vassiljeva ei ole teinud endale piisavalt järeldusi oma käitumisest ning tema käitumine ei vasta
lg 3 esitatud nõuetele, mistõttu, kuivõrd isik ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudaks seda teha vabaduses. Veel enam, et ta suudaks alluda elektroonilise valve rangetele nõudmistele, mis nõuab iseenesest äärmiselt suurt enesedistsipliini. Mistõttu S. Vassiljeva vabastamine enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal ennatlik. Arvestades S. Vassiljeva poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.