1-09-3392/3

1-09-3392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-3392 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Robert Saareke Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Irina Bürgeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Irina Bürger (ik: 47108263715; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Irina Bürger tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Bürgeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Irina Bürger tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 01.12.1998.a otsusega KrK § 100: § 115 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest, liites need karistused osaliselt 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti Valga Maakohtu 2 18.08.1997.a otsuse järgi kohaldamata karistus – 4 aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 16 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu 03.03.1999.a otsusega jäeti muutmata Narva Linnakohtu 01.12.1998.a kohtuotsus Irina Bürgeri (Pertseva, Muljukova) suhtes. Irina Bürger tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 17.05.1999.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi ja karistati 2-aastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 40 lg 3 loeti antud karistus kaetuks Viru Ringkonnakohtu 03.03.1999.a otsusega mõistetud 16-aastase vabadusekaotusega. Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.1999.a otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 17.05.1999.a kohtuotsus täpsustusega, et mõistetud karistusest on ära kantud varasema kriminaalasjaga seoses vahi all olnud aeg 06.03.-18.08.1997.a, s.o 5 kuud ja 13 päeva. Karistuse kandmise algus oli 28.10.1997.a ja lõpp on 14.05.2013.a. I. Bürgeri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab, on kohusetundlik, õppis ja osales sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 26-korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 10.08.2005.a. Vabanedes soovib elama minna ema juurde Narva, töökoha loodab vabaduses leida. Isikul on säilinud kontakt kriminaalse taustaga inimestega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub I. Bürgeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, ettepanekuga määrata ta kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolliga kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. Irina Bürger taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta I. Bürgeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuigi positiivseid muutusi on isikut suhtes juba näha, kuid ärakandmata karistuse osa on üle 4 aasta. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod olid väga rasked ning ta ise on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabastamine on liiga ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Bürger tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Bürgeri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. I. Bürger on 3-korral kriminaalkorras karistatud, ärakandmata karistuse osa on üle 4 aasta. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod olid väga rasked ning ta ise on vangistuses 26-korral distsiplinaarkorras karistatud, kuigi viimati 2005.a. Arvestades I. Bürgeri poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik