1-07-15904\27

(07251000749)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Rahvakohtunikud: Merike Einma ja Valev Väljaots Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi Gennadi Haretškini süüdistuses KarS § 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Gennadi Haretškin, isikukood 35209014919, elukoht xxxxxxxx, ei tööta - töövõimetuspensionar, varem karistamata, kinni peetud 15.detsembrist 2007.a. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Gennadi Haretškin KarS 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 10 (kümme) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. KarS 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja algust alates kinnipidamisest 15.detsembril 2007.a. Sisse nõuda Gennadi Haretškinilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisitasu 36 675.00 (kolmkümmend kuus tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni, postikulu 388.00 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni, kaitsjatasu 28 579.60 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada seitsekümmend üheksa krooni ja 60 senti, sealhulgas käibemaks 4359.60) krooni ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 54.30 (viiskümmend neli krooni ja 30 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Türi Valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Gennadi Haretškinilt Türi Valla kasuks 2915.00 (kaks tuhat üheksasada viisteist) krooni (a/arve nr 10702003740008 AS SEB Pank). Asitõendid, mis asuvad Paide politseijaoskonnas – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Gennadi Haretškinit süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles 14.detsembril 2007.a. kella 16 paiku Järvamaal xxxxxxxx külas sotsiaalmajas lõi kolmel korral kirvega pähe E K (sündinud xxxxxxxxx.), põhjustades E K aju-koljutrauma koos peapõrutuse, kelmetealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mille tagajärjel E K 21.detsembril 2007.a. suri ja ühe korra kirvega pähe E K (sündinud xxxxxxxx), põhjustades E K otsmikuluu joonmurru, traumaatilise koldelise pehmekelmealuse verevalumi, raiehaava paremal pool otsmiku piirkonnas Gennadi Haretškin vastavalt oma ettekujutusele alustas tapmise toimepanemist kahe inimese suhtes viisil, mis väljendus E K ja E K kirvega elutähtsasse organisse, see on pähe löömises, mille tagajärjel E K suri ja E K sai tervisekahjustuse, millega pani toime kuriteo KarS § 114 p 3 ja § 25 lg 2 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Gennadi Haretškin tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Vastavalt surnu kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr 336 põhjustas E K surma aju-koljutrauma koos peaajupõrutuse, kelmetealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, millised vigastused on eluohtlikud. Eksperdi arvates on kõik E K vigastused saadud terava vägivalla toimel võimalik, et 14.detsembril 2007.a. löögist raievahendiga (tl 24-37). E K vigastusi tõendab kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 6, millest lähtudes E K tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik et 14.detsembril 2007.a. löögist raievahendiga (näiteks kirvega) (tl 4244). E K ja E K vigastusi kinnitavad ka patsiendikaartid nr 8393 ja 8394 kannatanute kiirabiga Järvamaa haiglasse toimetamise kohta (tl 39-40). Seda, et Gennadi Haretškin E K kirvega köögis lõi, tõendavad tunnistajad G L, H P, E T ja J A. Tunnistajate sõnul tuli süüdistatav kööki ning lõi sõna lausumata E K kirvega pähe. Tunnistaja H P kinnitusel lõi süüdistatav E K veel teistkordselt köögis ning kolmandal korral saalis, mil viimane neljakäpukil sinna tuli. Süüdistatava poolt E K löömist kirvega saalis on näinud ka tunnistaja J A. Tunnistaja H P kinnitusel nägi ta ka seda, kuidas pärast E K löömist lõi süüdistatav kirvega E K ning tunnistaja E T nägi, et E K on viga saanud. Tunnistaja E S teab rääkida, kuidas ta sündmuskohale jõudes nägi palju verd ja kannatanuid. Tõendiks on veel sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest lähtuvalt on vaadeldud kööki, saali ja tubasid ning kapis olnud kirveid (tl 2-18). Ka on tõendiks süüdistatava omakäeline skeem (2.kd tl 48). Tunnistajad on rääkinud, et süüdistatava ja E Komavahelised suhted olid halvad ning neil oli mitmeid konflikte. Ka ei eita tunnistajad, et E Koli iseloomult agressiivne. Samas ei eita 2 tunnistajad ka süüdistatava agressiivsust, kui ta oli alkoholijoobes. Tunnistaja M K on rääkinud vahetult enne kuritegu süüdistatava hullunud pilgust, kui ta kirvega kööki tormas. E K ja süüdistatava omavahelisi halbu suhteid ei ole keegi tunnistajatest kinnitanud, kuigi tavaelus üleskerkinud erimeelsusi nad ei eita. Seda, et Gennadi Haretškin oli alkoholijoobes, kinnitab protokoll tema alkoholijoobe tuvastamise ja kainenemisele toimetamise kohta (tl 109). Veel on tõendiks kannatanu M K ütlused ning Türi Vallavalitsuse esindaja selgitused ja vallavalitsuse avaldus (tl 20). Gennadi Haretškini ütluste kohaselt nad E K omavahel läbi ei saanud ning ka E K ei olnud suhted kõige paremad. Samas süüdistatav kinnitab, et kumbagi kannatanut ta tappa ei soovinud ning E K suri mitu päeva hiljem. Süüdistatava seletuse kohaselt lõi ta 14.detsembril 2007.a. E K kirvega hirmutamiseks ajal, mil viimane istus köögis söögilauas. E K oli samuti köögis söömas, kuid teda süüdistatav lüüa ei soovinud, vaid ta lihtsalt komistas E otsa. Süüdistatav võtab omaks ka E K löömise teistkordselt ajal, kui kannatanu tuli käpukil köögist saali (elutuppa) ning süüdistatav põhjendab seda löömist sooviga E K hirmutada. Süüdistatava ütluste kohaselt enne seda, kui saalis viibijad sööma läksid ja tema oma tuppa, tuli ajal, mil süüdistatav istus diivanil, tema selja taha E K, näidates nuga ning tegi kõri kohal saagimise liigutuse. Ka süüdistatav võttis noa, kuid pani selle kinni ja taskusse tagasi. Süüdistatava ütluste kohaselt ähvardas E K teda ning seepärast otsustas ta E K hirmutada, võttes toast kirve. Kuigi süüdistatav on rääkinud, et teised saalisolijad pidid E K poolt noa näitamist nägema, seda keegi tunnistajatest ei kinnita. Tunnistaja E T ütluste kohaselt on süüdistatav talle küll rääkinud, et E K on talle kahel korral nuga näidanud, kuid mitte sellel päeval. Gennadi Haretškin on rääkinud kohtuistungil, et E K on paaril korral tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud, kuid see olevat toimunud süüdistatava enda sõnul novembris ning 14.detsembril 2007.a. mingit vägivalla tarvitamist Gennadi Haretškini suhtes ei ole keegi tunnistajatest kinnitanud. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu E K oleks käitunud provokatiivselt, nagu väidavad süüdistatav ja kaitsja. Kuna kannatanu ja süüdistatava omavahelised konfliktid olid varem, ei saa vaadelda Gennadi Haretškini tegevust ka tegutsemisena hädaseisundis. Kuriteo toimepanemise põhjuseks võisid olla ebameeldivad, isegi pigem vaenulikud isiklikud suhted. Süüdistatav on väitnud, et ta E K tappa ei soovinud, vaid üksnes hirmutada, samas Gennadi Haretškini enda tegevus kinnitab vastupidist. Tegevuse puhul, kus lüüakse kirvega elutähtsasse organisse, s.o pähe, ei ole süüdistatava ennastõigustavad ütlused tõsiseltvõetavad ega tõendina arvestatavad. Kui süüdistatav soovis kannatanut üksnes hirmutada, jääb selgusetuks süüdistatava löömine kirvega rohkem kui ühel korral ja viimati isegi siis, kui kannatanu oli juba vigastatuna neljakäpukil pärast seda, et süüdistatav oli toonud oma toast teise, väiksema kirve. Antud juhul on ekspertiisiaktiga tuvastatud E K surm saadud kehavigastuste tagajärjel ning põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel, antud juhul 7 päeva pärast tegu. Ellen Kaldmaga seonduva osas on süüdistatav rääkinud 22.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungil, et komistas E K otsa, mistõttu lendas käes olev langetatud kirves E K vastu pead (2 kd. tl 66). Samal kohtuistungil on süüdistatav veidi hiljem kirjeldanud, kuidas ta E K kirvega lõi ning samamoodi lõi ka E K(2 kd tl 67). Kuigi köögis, kus kirvega löömine oli, oli rohkem inimesi, ei ole keegi Gennadi Haretškini komistamist ega koperdamist kinnitanud ning arvestades süüdistatava enda vastuolulisi ütlusi, jätab kohus Gennadi Haretškini ütlused tähelepanuta. KarS § 114 p 3 on sätestanud vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud kahe või enama inimese suhtes. Tõendatud on Gennadi Haretškini poolt toimepandud teo äärmuslik ohtlikkus, s.o. kirvega löök elutähtsasse organisse, milleks pea kahtlemata on. Isegi juhul, kui Gennadi Haretškin kannatanute surma ei soovinud, sai ta tavalise elukogemusega inimesena aru, et surm 3 on tema teo vältimatu tagajärg. Kuna E K surm ei saabunud, on Gennadi Haretškini tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p 3 ja § 25 lg 2 järgi. Gennadi Haretškin on süüdi, pannes oma teo toime otsese tahtlusega ning puuduvad tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 14/9 alusel ei esinenud Gennadi Haretškinil teo toimepanemise ajal selliseid psühhikahäireid ega sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks takistanud või piiranud tal oma tegude iseloomust arusaamist ja oma käitumise juhtimist. Ka käesoleval ajal suudab Gennadi Haretškin oma psüühilise seisundi poolest täiel määral aru saada ümbritsevast ja oma tegude iseloomust ning suudab kanda ka karistust (tl 47-55). Tsiviilhagi on esitatud Türi valla poolt (Türi Vallavalitsuse kaudu) 2915.00 krooni nõudes, mis on kannatanu tuhastamise ja matmise kulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 129, 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on tsiviilhagi seaduslik ja põhjendatud ning kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Gennadi Haretškin on varem karistamata isik ning talle antud iseloomustus Türi Vallavalitsusest on positiivne, kuigi alkoholi tarvitades muutus ta närviliseks ja tülikaks (tl 128). Karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid ei esine. KarS § 114 p 3 näeb ette karistusena kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kuigi Gennadi Haretškin pani toime kõige raskema astme kuriteo, arvestab kohus sellega, et ühe kannatanu suhtes jäi tegu siiski katsestaadiumisse. Gennadi Haretškin on varem karistamata, talle antud iseloomustus on üldjoontes positiivne ning tegemist on töövõimetu inimesega, mistõttu leiab kohus, et Gennadi Haretškinile võiks kohaldada karistust sanktsiooni alammäära lähedases määras. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistmisel süüdimõistetu menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses ja postikulud. Määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks kohtulikus menetluses ettevalmistamise eest 3600.00 krooni (koefitsient 4,0) ja kohtuistungil osalemise eest kokku 11 ajapunkti ulatuses summas 5500.00 krooni. Seoses kaitsja vahetusega on Matti Reinsalu esitanud taotluse veel õigusabikulude hüvitamiseks 15 120.00 krooni ulatuses (9 menetlustoimingut kriminaaltoimiku tutvustamiseks kaitsealusele). Kõigile nimetatud summadele lisandub käibemaks 4359.60 krooni. Ingrid Niinemägi Merike Einma Valev Väljaots Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 13.05.2009.a. kohtumäärusega nr. 3-7-1-1-157 Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2009.a. Pärnu MK Paide km 23.12.2008.a. otsus osaliselt tühistatud karistusaja osas. Uus otsus –karistusaja algus 14.12.2007. Muus osas muutmata. 4 5 6