4-09-2328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2009. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-2328 (2780,09,00112) kirjalikus menetluses Kohtunik

§ 49alusel alustatud väärteomenetlus.

Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud Kaarel Visnapuud karistati Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkonstaabli A K 29.01.2009.a kiirmenetluses tehtud otsusega

§ 49alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o.

600 1 krooni. Otsuse kohaselt Kaarel Visnapuu 29.01.2009.a. kell 20.00 ajal suitsetas Tartu linnas X territooriumil, mis on selleks keelatud koht. Sellega ta rikkus

§ 29p 2 sätestatud keeldu.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 29.01.2009.a. on Kaarel Visnapuu andnud ütlusi selle kohta, et ta on süüdi, et suitsetas kooli territooriumil. Kahetseb oma tegu väga. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 13.02.2009.a. esitas Kaarel Visnapuu Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse tühistamist või kui kohus leiab, et väärteomenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, vähendada karistust. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt ning on rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Vaidlustatud otsuses on märkimata karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mis on kohustuslikud VTMS § 57 lg 1 p 10. Puudub menetlusaluse isiku allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta. VTMS § 114 lg 5 järgi võib menetlusosaline väärteotoimikuga tutvuda kaebuse esitamise tähtaja jooksul ja taotleda tasu eest toimiku materjalidest koopiate tegemist. 12.02.2009.a esitas menetlusalune isik Lõuna Politseiprefektuurile suulise nõude toimikust koopiate saamiseks. Menetlusalusel isikul ei võimaldatud toimiku materjalidega tutvuda ja koopiaid ei antud põhjendusega, et menetlustähtaeg on möödunud ja materjalid esitatakse vaid kohtule. Kaebuses peetakse eeltoodud menetlusnormide rikkumist oluliseks ning taotletakse kiirmenetluses tehtud otsuse tühistamist. Ka leitakse kaebuses, et väärteo kvalifikatsioon ei ole kohane. Kohtuvälise menetleja ametniku

§ 29p 2 tõlgendus on vaieldav.

X asuva X kooli territoorium ei ole piiratud. Menetlusalune isik asus avalikult kasutataval kõnniteel ning ei pidanud seda kooli territooriumiks. Kaevatava otsusega on määratud karistus põhjendamatult kõrge trahvimääraga. Karistus sanktsiooni keskmises määras on liiga kõrge järgmisi asjaolusid arvestades. Menetlusalune isik ei teadnud, et avalikult kasutataval kõnnitee olles viibib ta tegelikult kooli territooriumil. Menetlusalusel isikul ei ole varasemaid rikkumisi. Ta on õpilane ega oma iseseisvat sissetulekut. Menetlusalune isik kahetses oma tegu kui kohtuvälise menetleja ametnik rikkumisele viitas. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, milles teatab, et menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega ja kinnitanud seda oma allkirjaga menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis.

§ 29

p 2 järgi suitsetamine on keelatud koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte- ja projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal. Kõnealusest sättest nähtuvalt ei pea suitsetamiseks keelatud kooli vm laste-või haridusasutuse territoorium omama füüsilist piiret. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on rikkunud tubakaseaduse sätteid. Kohtuväline menetleja on nõus trahvi vähendamisega, kui kohus peab võimalikuks, et süüdlast saab mõjutada edaspidi seaduskuulekalt käituma väiksema karistusega. Väärteomaterjalidest nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud järgmiste tõendite alusel: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokolli omakäeliselt kirjutanud eelpoolkirjeldatud süüd omaksvõtvad ütlused. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on isiku andmete järel märgitud järgmist: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. 2 Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“. Järgneb menetlusaluse isiku allkiri. Järgmisel real on järgmine tekst: „Nõustun kiirmenetlusega“. Järgneb menetlusaluse isiku allkiri. Tunnistaja H S on üle kuulatud 29.01.2009. a kell 20.05. Ta on andnud ütlusi selle kohta, et Kaarel Visnapuu suitsetas 29.01.2009. a kell 20.00 selleks mittelubatud kohas, kooli territooriumil. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Kaarel Visnapuu kaebuse kohtuvälise menetleja 29.01.2009.a. kiirmenetluses tehtud otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Tubakaseaduse (

) § 29. Suitsetamiseks keelatud kohad Suitsetamine on keelatud: 1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal; 2) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte- ja projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal;

§ 49

. Suitsetamine selleks keelatud kohas Suitsetamise eest kohas, kus suitsetamine on keelatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. § 55. Kiirmenetluse kohaldamine

(1)Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

(2)Kiirmenetluse otsuses võib määrata: 1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi.

(3)Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine.

(4)Kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest. 3

(5)Kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused. § 56. Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmine

(1)Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli või kiirmenetluse otsuse plangil. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt.

(2)Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märgitakse: 1) ütluste andmise koht ja kuupäev; 2) kohtuvälise menetleja nimetus, kellele ütlused anti; 3) kui menetlusalune on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kodakondsus, elukoha aadress, töökoht, telefoninumber ja elektronposti aadress; 4) kui menetlusalune on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress ja telefoninumber ning elektronposti aadress; 5) juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, elukoha või asukoha aadress, töökoht, telefoninumber ning elektronposti aadress; 6) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19 ja kiirmenetluse erisuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku § 55 lõike 1 punktidele 2 ja 3, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamise protokollile eraldi allkirja; 7) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; 8) isiku nõustumine või mittenõustumine kiirmenetlusega, mille kohta isik annab protokollis eraldi allkirja.

(21)Kui isiku ütlused protokollitakse kiirmenetluse otsuses, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 8 nimetatud andmed ning isik annab nende kohta allkirja kiirmenetluse otsuses.

(3)Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste või allkirja andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli või kiirmenetluse otsuse plangile ja alustatakse üldmenetlust. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114. Maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg

(1)Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus.

(2)Kaebust ei saa esitada käesoleva seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. 4

(3)Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

(4)Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

(5)Kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Kohus hinnates kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse aluseks olevaid materjale, leiab, et kohtuväline menetleja ei ole kogunud küllaldaselt tõendeid süüteokoosseisu tõendamiseseme asjaolude kohta ja nende alusel ei ole alust järeldada Kaarel Visnapuu teos süüteokoosseisu olemasolus. Menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud tunnistaja ütlustega. Mõlemad kinnitavad Kaarel Visnapuu suitsetamist kooli territooriumil.

§ 29p 2 keelab suitsetamise kooli ruumides ning piiratud maa-alal.

Puuduvad tõendid selle kohta, kas kooli territoorium oli piiratud ja kui oli, siis millisel viisil.

§ 29p 2 sätestatud suitsetamise keelu ala nõuab füüsilise piirde olemasolu.

Nii nagu ruumid on piiratud seintega, nõuab piiratud territoorium selgesti tajutavad piiret (aed, hekk vm). Asjaolu, et menetlusalune isik tunnistab suitsetamist kooli territooriumil ja kahetseb seda, ei kinnita

§ 29p 2 ettenähtud koosseisulist asjaolu, kooli territooriumil piirde olemasolu.

Seda asjaolu ei tõenda ka tunnistaja ütlused ega muud tõendid. Menetlusalune isik on õigesti aru saanud oma väärast käitumisest, mis väljendus suitsetamises kooli lähedal. Kui talle seda tegu ette heideti, tunnistas ta süüd ja kahetses seda, väljendades sel viisil suhtumist oma teosse. Süü tunnistamine ja kahetsus ei ole iseenesest süüd tõendavaks tõendiks. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vaidlusalusel juhul aga puudub menetlusaluse isiku teos

§ 29p 2 normi rikkuv käitumine.

Vastav norm sisaldab territoorium füüsilise piirde olemasolu. Kaebuses märgitakse põhjendatult, et kohtuvälise menetleja otsuses on märkimata VTMS § 57 lg 1 p 10 järgi nõutavad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Otsuses ei ole märgitud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlikku kahetsust. Ei ole ka põhjendatud, miks menetlusaluse isiku väljendatud kahetsust ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatud. Seetõttu väärivad tähelepanu kaebuses esitatud väited selles, et tema karistamine sanktsiooni keskmises määras ei vasta süü suurusele ega arvesta süüdlase isikuga. Karistus on määratud KarS § 56 ettenähtud kõiki asjaolusid arvestamata. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et väärteokoosseis on tõendamata, ei ole vajadust põhjalikumalt põhjendada vaidlusaluse teo eest karistamise asjaolusid üksikasjalikult ega põhjendada karistuse suurust. Põhjendamatu on kaebuses esitatud väide, mille kohaselt puudub menetlusaluse isiku allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on tema allkirjad nii õigustest teadasaamise kui ka kiirmenetlusega nõustumise kohta. Menetlusaluse isiku ütlused on kantud ülekuulamise protokolli VTMS §-s 56 sätestatud nõuete kohaselt. Seetõttu ei ole alust järeldada menetlusnormide rikkumist. Kohtuväline menetleja on

§ 29p 2 sätet tõlgendades leidnud, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged.

VTMS § 55 järgi oli alus kiirmenetluse kohaldamiseks. 5 Kaebuses märgitakse põhjendatult, et kohtuväline menetleja rikkus menetlusaluse isiku õigusi, kui ta ei võimaldanud menetlusalusel isikul pärast kiirmenetluses otsuse tegemist tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteomaterjalidega. Kohtuväline menetleja oma vastuses kohtule seda asjaolu ei käsitle. VTMS § 144 lg 5 teises lauses sätestatud menetlusaluse isiku õiguse rikkumist ei tunnistata ega lükata ümber. Seetõttu piirdub kohus tõdemusega, et eelnimetatud õiguse realiseerimiseks asub VTMS § 114 lg 5 järgi kaebuse esitamise tähtaja jooksul väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Menetlusaluse isiku vastava õiguse rikkumise korral võib pöörduda kaebusega kohtuvälise menetleja juhi poole ja rikkumine fikseerida. Vaidlusalusel juhul seda tehtud ei ole ja väide on paljasõnaline. Kohus teeb VTMS § 132 p 3 alusel otsuse, millega tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkonstaabli A K 29.01.2009.a. kiirmenetluses tehtud otsuse Kaarel Visnapuu teos väärteo tunnuste puudumisel ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Kaarel Visnapuu suhtes

§ 49alusel alustatud väärteomenetluse.

Kaebus tuleb rahuldada süüteokoosseisu tõendamatuse tõttu. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses olulisi menetlusnormide rikkumisi, mille tagajärjel otsus tühistada. Ene Muts Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

4-09-2328/7