4-08-5862/5

Väärteoasi nr.4-08-5862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretäride tõlk Vaidlustatud lahend 13.05.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Karine Vartla, Thea Tikenbergi Ilja Malštšukov `i Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 22.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 031891 tehtud otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse esitanud isik Alari REITS, isikukood: 38408020263, elukoht: xxx; töökoht: OÜ A kaebuse esitaja: Alari Reits ja viimase esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindajad vanemkonstaablid Andrus Reidi ja Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAKu 22.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 031891 tehtud otsus ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st lõpetada väärteoasjas nr. 4 – 08 – 5862 (2314, 07, 031891) Alari Reits `i poolt Liiklusseaduse §-i 74 -17 lg. 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises - menetlus seoses aegumisega. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 22.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 031891 tehtud otsusega tuvastati, et Alari Reits juhtis 13.05.2007.a. kella 18.03 ajal Tallinna linnas Kadaka pst 116 juures Tähetorni ristil mootorsõidukit , ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tee seisundit, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes etteaimatava takistuse ees. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalist kahju AS Hansa Liising Eesti’le ja RI. Tema ette reastus kiirendusrajalt teine sõiduk, mille tõttu ta tegi manöövri, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud materjalide ja tunnistajate ütlustega. Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-i 74 -17 lg. 1 järgi. Arvestades eeltoodut ning lähtudes KarS § 56 ja § 62, määrab menetleja: Vaatamata politseipoolsetele jõupingutustele parandada liikluskultuuri ja vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu, tekitavad juhid jätkuvalt liiklusohtlikke olukordi, mis tihti lõpevad liiklusõnnetusega, häirides sellega oluliselt liikluse sujuvust ja üldist turvatunnet liikluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ning Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 alusel määras Alari Reitsile karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ning Liiklusseaduse § 74-17 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. VTMS § 74 lg. 1 p. 15 alusel välja mõista Alari Reitsilt menetluskulud 2250 krooni (akt nr LL-246-07/5536). KAEBUSE SISU Alari Reits esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 22.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 031891 tehtud otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega lõpetada menetlus LS § 74-17 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud.

1. Alari Reits selgitused Alari Reits põhistab oma kaebust sellega, et sõitis 13.05.2007 kella 18 paiku Kadaka teel, liikluspiirang oli 40 km/h. A. Reits liikus spidomeetri järgi kiirusega ca 45 km/h. Tihniku tn ristmikul alandatud piirkiirusega ala lõpeb ja A. Reits suurendas kiirust spidomeetri järgi kuni 60 km/h. Samal ajal alustas temast paremalt möödasõitu XXX, mis eelnevalt oli sõitnud A. Reitsi taga. Kuna parempoolne sõidurada lõppes, siis reastus XXX järsult A. Reitsi sõiduritta. Reavahetus toimus ajal, kui XXX oli jõudnud vähesel määral A. Reitsi juhitud XXX ettepoole, kuid XXX haagis oli XXX kõrval. Vältimaks külgkokkupõrget haagisega, pööras A. Reits järsult vasakule. Järsk roolipööre oli ainuvõimalik viis kokkupõrke vältimiseks., kuna A. Reits ei jõudnud isegi pidurdada. Selle järsu pöörde tagajärjel kaotas A. Reitsi auto juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas teise autoga kokku.
2. Tõendite analüüs 2.
3. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Liiklusõnnetuse tekkemehhanism on tuvastatud järgmiselt. Kadaka pst-l liikusid üksteise järel menetlusaluse isiku juhitud XXX, AJK juhitud XXX haagisega ja MM juhitud auto. Tihniku tn ristmikul reastus XXX esimesse sõiduritta ning püüdis mööduda eespool liikuvast XXX. Kuna esimene sõidurada lõppes, siis reastus XXX XXX ritta, kus viimase juht kokkupõrke vältimiseks pööras 2 järsult vasakule, s.o ohust eemale. Selle tagajärjel kaotas XXX juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastuliikuva XXX. 2.
4. Kõige vähem tõendusteavet sisaldavad Hyndai juhi ütlused, kes tajus liiklusolukorda alates hetkest, kui XXX kaldus vastassuunavööndisse. XXX-i ümberreastumine on tuvastatud nii XXX juhi A _J K , menetlusaluse isiku kui tunnistaja M M ütlustega. Kaitsja hinnangul on olulise tähendusega ümberreastumise manöövri õiguspärasus ning A. Reitsi võimalused vältida kokkupõrget. Nii A. Reits kui tunnistaja M M ütluste kohaselt oli ümberreastumine järsk, tunnistaja kirjeldab seda kui julma pealekargamist XXXle. Selle manöövri teinud juht AJK küll nägi liiklusõnnetust, kuid sõitis peatumata sündmuskohalt ära. Kui tunnistaja talle järgi sõitis, tuli ta tagasi, olles haagise maha jätnud. Nimetatud tunnistaja ütlused on ennastõigustavad ning ei olekooskõlas teiste tõenditega. Vastuolu seisneb ka selles, et XXX kiirus ei saanud olla lubatust suurem, kui 30 km/h liikuv XXX temast mööda sõitis. 2.
5. Kohtuväline menetleja on asjas määranud liiklustehnilise ekspertiisi, mille kulud on välja mõistetud A. Reitsilt. Ekspertiisi teostamist ei ole A. Reits taotlenud ning see ei ole ka andnud sisulist vastust liiklusõnnetuse süülisuse küsimuse lahendamisel. Seetõttu on ebaõige ekspertiisi kulu sissenõudmine menetlusaluselt isikult. 2.
6. LE § 91 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri sooritamist veenduma selle ohutuses. LE § 2 lg 25 kohaselt on ümberreastumine manööver. Seega oli XXX juhi kohustus veenduda enne ümberreastumist selle ohutuses. Selles olukorras ei kohaldu LE § 123, kuna eespoolse nähtavuse piires ei olnud takistusi ning naaberrea juhi poolt järsk reavahetus ei olnud ka etteaimatav. Kohus juhindub KarS § 81 lg.3-st ja VTMS § 29 lg.1 p.5, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3