KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25 märts 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1- 08-4608 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16 märts 2009, Tallinn Kriminaalasi Arvi Karbi süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13 jaanuari 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Arvi Karbi Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Arvi Karbi, ik: 34705024919, varem karistamata, kinni peetud alates 31.03.2008 Kaitsja Vandeadavokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 13 jaanuari 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-4608 Arvi Karbi süüdistuses KarS § 113 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna 1 Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
- A.Karbile on esitatud süüdistus selles, et ta 31.03.2008.a kella 18.45 ja 19.15 vahelisel ajal xxxxxxxxx Xxxx vallas Xxxxxxx külas oma elukohas Xxxxx talu talumaja köögis ühise alkoholi tarvitamise ja omavahelise tüli käigus, olles alkoholijoobes, lõi ühe korra eeluurimisel tuvastamata torke-lõikevahendiga E. K. kaela piirkonda, tekitades eluohtlikud vigastused – kaela ülemise kolmandiku eespinnal ulatusliku torke–lõikehaava koos vasaku unearteri vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ja E. K. suri kohapeal. Teise inimese tapmisega pani Arvi Karbi toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:
- Maakohus tunnistas Arvi Karbi süüdi KarS § 113 järgi ja karistas 6 aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks luges
- 03.
- Vahistamise jättis muutmata. APELLATSIOON:
- Esitatud apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellant leiab, et süüdimõistev otsus pole põhjendatud. Ta ei mäleta 31.03.2008 pärastlõunast suurt midagi. Teab, et andis E. K. raha ning ta läks poest alkoholi ostma. Ärkas sellest, et kuulis köögist kära, kisa. Ust avades nägi põrandal E. K., kes oli verine. Jooksis õue, seal kedagi ei näinud. Püüdis abi saamiseks helistada, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Ta ei ole kellelegi tunnistanud, nagu oleks ta E. K. noaga löönud. Võis kellelegi purjus peaga öelda et näe E. on kõri läbi lõigatud või et teda on noaga löödud, kuid see oli vaid oletus. Arusaamatu on miks tema riietele ei jäänud E. K. verd. Ekspertiisid tema ja kannatanu vahelist seost ei näidanud. Leidmata on taparelv. Ainuke seos kannatanuga on koos alkoholi tarvitamine, tema sai kannatanuga hästi läbi, tapmise põhjus puudub. Tunnistajana ülekuulatud kiirabiarst nägi õues kolmandat isikut, kes kohtus ei viibinud. Selgitamata on tema seos juhtunuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
- Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus teha õigeksmõistev kohtuotsus. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus samuti A.Karbi õigeks mõista. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Palub jätta apellatsioon rahuldamata. 2 RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
- Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus A.Karbi apellatsioonis esitatud argumentidel Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjalikult ja jälgitavalt motiveerinud oma järeldusi ning on hinnanud kogutud ja vahetult uuritud tõendeid nende kogumis ning on põhjendanud ka osade tõendite ebausaldusväärsust. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Otsuses on piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust KarS § 113 sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti korrata maakohtu otsuse järeldusi ega istungil vahetult uuritud tõendite sisu, piirdub vaid apellatsioonis esitatud argumentidele hinnangu andmisega.
- Apellatsioonis on uuesti esitatud A.Karbi seisukohad ja maakohtus antud ütlused. Kohtuistungi protokolli kohaselt on prokuröri taotlusel avaldatud erisused süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ja kohtulikul uurimisel antud ütluste vahel, seega on tema ütluste usaldusväärsus kahtluse alla seatud. Maakohus on otsuses ära näidanud erisused ja vastuolud süüdistatava poolt erinevatel menetlusstaadiumitel antud ütlustest ning seaduslikult lugenud tema poolt antud ütlused ebausaldusväärseteks ning need tõendite kogumist välja jätnud. Maakohus on oma järeldustes põhistatult toetunud Riigikohtu lahendites / otsused nr 3-1-1113-06, 3-1-1-3-07/ sedastatule, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta.
- Apellant on väitnud, et kriminaalasja kohtueelsel uurimise raames ei tuvastatud eset, millega E. K. lõike- torkehaav tekitati. Ekspertiisid tema ja kannatanu vahelist seost ei näita. Surnu ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt / I kd. t.lk. 66-70/ oli E. K. surma põhjus ulatuslik torke-lõikehaav kaela ülemises kolmandikus koos vasaku unearteri vigastusega. Torke- lõikehaav on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et teravaservalise ühepoolse lõiketeraga torke-lõikevahendiga löömisel ja lõikamisel, näiteks noaga. Vastavalt DNA ekspertiisiaktis antud arvamusele tuvastati, et DNA analüüsiks võetud proovidest ning sündmuskohalt ära võetud osadelt esemetelt, sealhulgas puidust käepidemega noalt, DNA analüüsiks võetud teisest proovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Arvi Karbi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Seega pole õige apellandi väide sellest, et ekspertiisid mingit seost temaga ei tuvastanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et esitatud süüdistuse kohaselt jäi eeluurimisel torke- lõikevahend tuvastamata ei anna alust A.Karbi õigeksmõistmiseks. Maakohtu järeldust A.Karbi süüdi tunnistamises ei kummuta ka apellatsioonis esitatud asjaolu, et sündmuskohalt kaasavõetud ja ekspertiisilt esitatud riietelt võetud proovid olid enamus segaproovid ning määratleda DNA alleele polnud võimalik.
- Apellatsioonis viidatud, taluõues viibinud kõrvalise isiku tuvastamata jätmine pole antud juhul asjaolu, mis kummutaks või seaks kahtluse alla maakohtu tõendite kogumile tuginevat järeldust, et A.Karbi on toime pannud teise isiku tapmise. Kohtuistungil süüdistatav tegi vaid oletusi õues nähtud isiku osas. Maakohtu poolt hinnatud tõenditest tulenevalt avastas tunnistaja P. J., majast alkoholjoobes viibiva A.Karbi ja samast ka E. K. surnukeha, sealjuures A.Karbi ütles, et andis E. K. nuga. 3 Tunnistaja helistas kiirabisse ja politseisse, kutsus sündmuskohale P. T.. Pärast seda kui P. T. oli jõudnud maja juurde jõudsid sündmuskohale kiirabi ja politsei. Kohtukolleegium leiab, et kui ka pärast sellise aja möödumist ning tunnistajate poolt taluõuel viibimist, keegi jalgrattal olnud kõrvaline isik sinna tuli, pole selline asjaolu aluseks seada kahtluse alla maakohtu järeldusi ega anna alust A.Karbi õigeksmõistmiseks.
- Karistuse osas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on süüdlasele mõistnud KarS § 113 sanktsioonis ettenähtud minimaalse 6 aastase vangistuse. Mõistetud karistust on maakohus põhistanud, see on kooskõlas seadusega ning apellatsioonis ei viidata erandlikele asjaoludele mis annaksid aluse mõista karistus alla seaduses ettenähtud alammäära.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 13 jaanuari 2009 kohtuotsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 4