← Eesti

1-08-10269/1

Obsah (12)§ 184§ 64§ 68§ 199§ 65§ 209§ 344§ 201§ 83§ 56§ 74§ 73

1-08-10269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 jaanuar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10269 (07230101102) Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik M

§ 184

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Prokurör Taavi Pern Süüdistatav Kirka Puistamaa Ik: 37902180257, eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – vahistamine alates 09.07.2008 Varasem karistatus:

  1. Lääne Maakohtu 01.02.1996 otsusega KrK §139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 450 krooni.
  2. Lääne Maakohtu 04.05.2005 otsusega KrK §139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.
  3. Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega KrK §139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 8 kuud, KrK §140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud, KrK §1411 lg 2 järgi vangistus 6 kuud, KrK § 203 lg 1 järgi vangistus 2 kuud,

§ 64

lg 1 alusel vangistus 2 aastat,

§ 68

lg 1 alusel vangistus 8 kuud ja 2 päeva,

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud,

§ 184

lg 1 järgi vangistus 2 aastat;

§ 64

lg 1 alusel vangistus 2 aastat ja 4 kuud,

§ 65lg 2 alusel 1 vangistus 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva.

4. Harju Maakohtu 11.05.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 ja 8 järgi vangistus 2 aastat,

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud,

§ 344

lg 1 järgi vangistus 6 kuud,

§ 201lg 2 1, 2 järgi vangistus 1 aasta, Kr

K § 140 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 1 aasta ja 4 kuud,

§ 64lg 1 alusel vangistus 3 aastat, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 aastat ja

§ 65lg 1 alusel vangistus 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva.

Mõistetud karistus loeti kaetuks Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega mõistetud karistusega. Harju Maakohtu 27.07.2007 määrusega vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta. Ärakandmata karistus seisuga 07.08.2007 8 kuud ja 10 päeva. Ärakandmata karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 06.11.2007 määrusega ja täitmisele pööratud karistuse ärakandmist arvestati alates 30.10.2007. Kaitsja Advokaat Juho Enn Aule RESOLUTSIOON 1. Kirka Puistamaa süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud. 2. Kirka Puistamaa süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, lugedes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse, so tähtajalise vangistuse 4 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates 09.07.

  2. Kirka Puistamaa suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  3. Kirka Puistamaalt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kirka Puistamaa, 1-08-10269, sundraha“.
  4. Kirka Puistamaalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 6363 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni ja 15 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kirka Puistamaa, 1-0810269, kaitsjatasu“.
  5. Kirka Puistamaalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi AN-1284-07/4941 tegemisel tekkinud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kirka Puistamaa, 1-08-10269, aineekspertiis“.
  6. Kirka Puistamaalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi AN-1491-07/5587 tegemisel tekkinud kulu 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kirka Puistamaa, 1-08-10269, aine täiendekspertiis“.
  7. Kirka Puistamaalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul 2 ekspertiisiasutusel ekspertiisi GE-1944-07/4940 tegemisel tekkinud kulust 7300 krooni ekspertiisitasu ¼ ulatuses, so 1825 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kirka Puistamaa, 1-0810269, DNA ekspertiis“.
  8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  9. A S esitatud tsiviilhagi 1100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Kirka Puistamaalt välja mõista AS kasuks 1100 (üks tuhat ükssada) krooni.
  10. Asitõend: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valdusse jäänud narkootiline aine 3metüülfentanüül kuulub

§ 83lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja kui väärtusetu asi Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

  1. Asitõend: Kirka Puistamaa juurest kinnipidamisel leitud ja ära võetud fooliumvoldik, salvrätik, teip, kinnas, patarei, mobiiltelefon Nokia (IMEI XXX) kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 21.01.
  2. Kui otsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.01.
  3. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Kirka Puistamaa’d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki

  1. jaos sätestatud kuriteo, omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 0,42 grammi 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 6, 7 mg) s.o narkootiline aine suures koguses. Omandatud narkootilise aine pakkis K. Puistamaa teipi ja patareid kasutades ühtseks pakiks, mida hoidis enda juures kuni ta 11.09.
  2. a, kella 16.55 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuva Vangla juures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema juurest leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes varem on toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, pani Kirka Puistamaa toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 14.10.2007.a. ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 19.00-ni, Tallinnas, aadressil XXX asuvast korterist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AS’ale kuuluva kuldketi maksumusega 3500 krooni, pangakaardi, mobiiltelefoni Samsung X640 maksumusega 1000 krooni ning mobiiltelefonis olnud simkaardi maksumusega 100 krooni, tekitades kannatanule varalise kahju kogusummas 4600 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, pani Kirka Puistamaa toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Süüdistatavana üle kuulatud Kirka Puistamaa seletas, et varguse episoodis tunnistab end süüdi. Kahetseb toimepandut. Põhiprobleemiks oli narkosõltuvus, ei olnud eriti kainet mõistust, varastas kust sai. Narkootilise aine valdamises end süüdi ei tunnista. Tunnistaja G.G seletas, et ta peeti kinni kohast, kust oleks olnud hea teha üleviset. See ei ole õige, sest viie meetri kaugusel oli putka, üleval võrgud, viskamiseks võimatu koht. Tegelikult rünnati teda tagant ja eest, kott rebiti käest. Sel päeval läks kell 15.15 koos A V Vanglasse kokkusaamisele H T ja tulid välja kell 16.

  1. Välja saab ainult ühte teed pidi. Kohe otsiti kott läbi, otsiti dokumente, käed pandi raudu. Kaasas oli teipi mässitud patarei, mobiiltelefon ja kinnas. Käis nende asjadega vanglas. Ei saanudki teada mis seal sees oli. Talle anti need esemed. Asi sai alguse 2005 aastal kui jäi narkootilise ainega vahele ning jäi seetõttu võlgu 8000 krooni. Vanglast vabanedes öeldi, et peab tegema üleviskeid et võlga tasa teha. Helistati Vanglast, et vaja teha üleviskeid. Varjas ennast, sai peksa ja seejärel sai aru, et midagi muud üle ei jää. Viiendast tsoonist helistati, et peab üleviske tegema. Ütles, et politsei on kohal, ei saa teha. Kott oli kaasas, käis vanglas ära, pani koti hoiukappi hoiule kui kokkusaamisele läks, kuid ei olnud plaanis üleviset teha. Ühelt poolt ähvardas politsei, teiselt poolt kui aga vangi läheb uuesti, siis pole seal elu kui ei ole võlga ära maksnud. Vanglast helistas talle D P , keegi oli ka väljas, tema käepikendus. Kui oleks midagi teinud, oleks vangi sattunud, oli just vabanenud ja kandnud karistust narko eest, mistõttu teadis karistust ja ei hakka üleviskega tegelema. Vabaduses oli olnud üks kuu, augustis helistati vanglast. Päeval linnas anti üle, Vanglast helistati. Selleks, et visata, pidanuks minema kõrvalasuva autobaasi hoone katusele ja viskama, mis on teisel pool. Väravate juures on valvetornid, sealt ei saa visata. Helistaja ütles, et ajab ise asjad korda, kes võtab vastu, mingi jalutusega seoses tuli visata. Asjade üleandja ei rääkinud eriti, ütles, et näed, asjad on siin ja kõik. Pani kinda sisse ja ütles, et viskad üle. Üleviskega oleks 1500 krooni võlast maha saanud. Ei tahtnudki midagi arvata sellest, mis see on, vaid tahtis võlast lahti saada. Teab, et üleviske teel vanglasse esemete toimetamine on karistatv, kuid valikut ju ei olnud. Politseisse ei teatanud, sest siis oleks väga halvasti läinud. Vanglatöötajad pidasid ta kinni, võtsid asjad ära, vanglatöötajad nägid mis seal on. Vanglatöötajad küsisid, et mis narkots see on ja siis sai aru, et asi on jama. Ei näinud, mida nad patareiga tegid. Kui asi üle anti, siis ei teadnud, mis seal on. Võib olla ükskõik mis, lahti ei teinud. Pärast politseis öeldi, et see on narkootiline aine. Politseis öeldi, et on kaks võimalust. Tunnistas end süüdi ja lasti vabaks, vanglasse minna ka ei tahtnud. Selgitas politseis, et on võlgu ja peab tegema, leppis politseiga kokku, mida peab rääkima. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused on väljamõeldis, kuriteo võttis enda peale. Patarei oli tema käes, hoidis asju ka oma käes. Narkootilist ainet puudutanud ei ole. Mis puudutab A S, siis läks A S külla juttu rääkima, ei olnud kaua näinud. Olid võõrutusnähud ja halb olla ning küsis A.S raha. A.S ütles, et tal raha ei ole ja jäi magama. Võttis kaasa need asjad, so kuldketi, mobiiltelefoni, kuid pangakaarti ei võtnud. Mobiiltelefon oli halli värvi, klapiga, SIM-kaart ka, kuldkett oli selline rulli keeratud. Asjade võtmiseks luba ei küsinud, A. S oli selleks ajaks magama jäänud. Kuldketi viis pandimajja sinna samasse Sõpruse puiesteele, telefoni müüs maha. Kannatanuna üle kuulatud AS seletas, et tunneb Kirka Puistamaad umbes 13 aastat. Enne vargust olid suhted head, pärast vargust enam niimoodi ei suhelnud. K.Puistamaa korra vanglast kirjutas. 2007 aasta oktoobris elas Retke tee 26-13 ja K.Puistamaa tuli ukse taha, lasi ta sisse. K.Puistamaa rääkis tema õega juttu, ise heitis magama. Õde ei tahtnud teda üksi jätta, kuid K.Puistamaa ütles, et ta on hea sõber ja jääb sinna. Ärkas selle peale, et õde jooksis tagasi. Õde oli öelnud sõbrannale, et K.Puistamaa jäi tema juurde valvama ning sõbranna ütles õele, et K.Puistamaa ei ole aus inimene. Õde elab kõrvalmajas ja jooksis tagasi ning õde võis ära olla kuni 20 minutit. Temalt oli sel ajal kui ta magas kaelast ära võetud kett, telefon, pangakaart. Telefon oli klapiga, kuid nimetust ei mäleta, oli laenatud. Kett oli nagu lülidest kokku pandud. Keti väärtust ei tea, see oli elukaaslase poolt kümnendaks aastapäevaks kingitud. Telefon oli sõbranna ostetud ja sõbranna ütles, et tahab tuhat krooni saada. Kohtueelsel menetlusel on öelnud, et maksis 3500 krooni, kuid tegelikult ei tea kui palju maksis. Pangakaardil väärtust ei olnud. K.Puistamaa oli tema juures viimasena. Kui läks oma asju otsima ja tahtis välja osta, siis oli K.Puistamaa nimel panditud. Temale ei müüdud ja pöördus avaldusega politseisse. Pandimajas oli vaid kett ja panditud samal päeval. Keti sai paar päeva pärast vargust tagasi. 4 K.Puistamaa helistas talle, palus vabandust ja ütles, et telefoni tagasi ei saa, on juba müüdud. Lubas kinni maksta, lubas hüvitada niipea kui võimalik, kuid senini ei ole hüvitanud midagi. Tsiviilhagi on 1100 krooni. Tunnistajana üle kuulatud G G seletas, et töötas 2007 aasta septembris Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhatajana. Tööülesandeks oli õiguserikkumiste ärahoidmine vangla territooriumil, eripreventiivsed meetmed, ka läbi jälitustegevuse. Et ei satuks vangla territooriumile keelatud esemeid, aineid. Kontrolli teostatakse erinevalt, on peamised moodused, samuti tööplaanid, kontrollitakse isikuid, pääslaid. Antud situatsioonis teatas korrapidaja, et tõkkepuu juures on kahtlane isik pikemat aega ja isikut kontrolliti. On süüdistatavaga kokku puutunud. Kontrollisid, süüdistataval oli valge kilekott, selles teip, mobiiltelefon. Teibi avamisel tuli välja valge pulbriline aine. Teavitati Põhja Politseiprefektuuri narkokuritegude talitust. Aine oli pakitud, teibitud, teibi avamisel tuli nähtavale aine minigrip kilekotis. Täpsemalt ainet ei uurinud, olid kummikinnastes. Seal oli teibis ka mobiiltelefon. K.Puistamaa kohta eelnevat infot ei olnud, et ta oleks üleviskaja, teave tuli alles isiku kontrollimisel. Võib eksida, kuid tema teada nad K.Puistamaalt selgitusi ei saanud. Kinnipidamise ja politsei saabumise ajaline vahe oli lühike, ei jõutud täpsustada kellele aine tuli. Kahtlus selles, et narkoaine tuli sellest, et kontrollimisel kõik esemed ühe käekirjaga tehtud, esimese kahtluse andis just teip, millesse mässitud üleviskeks mõeldud ese. Vanglasse tuleb aineid üleviskega 50%, kirja teel, ümbrikes, liimitud topeltümbrikes 30%, pakkide, panderollide, toodud esemetega, topeltkingataldadega 10%, korruptsiooniga, so vanglatöötajate, sotsiaaltöötajate, õpetajate, külastajatega 10%. K.Puistamaa kinnipidamisel kõigepealt esitles end, ta on ka abipolitseinik ja esitas töötõendi. Küsis K.Puistamaalt isikut tõendavat dokumenti ja K.Puistamaa esitas passi, kuid hoidis sellest kinni, liikudes ise edasi. Passist K.Puistamaa lahti ei lasknud, tahtis mööduda ja käitus kummaliselt, karjudes, et andke pass tagasi, kuigi hoidis passi enda käes. K.Puistamaa ütles, et räägib ainult politseiga. Sel ajal lõppes vanglas töö ja rahvast liikus mööda palju. K.Puistamaa ütles, et tuli lühiajalisele kokkusaamisele, ei tule meelde, et K.Puistamaa oleks öelnud mis tal kotis on. Vanglas on enne lõunat kokkusaamiseks üks tund, pärast lõunat kell üks ja kell kolm. Kinnipidamine oli kella viie ajal ja sel ajal ei saanud olla lühiajalisi kokkusaamisi. Sellest kohast on võimalik üleviset teha. Strateegiliselt hea aeg, sest 17.30 hakkab söögi aeg, siis inimesed liiguvad ja ülevise on kõige mõttekam. Tunnistajana üle kuulatud TM seletas, et 2007 aasta oktoobris töötas pandimajas vastuvõtjakassapidajana. Pandimaja kuulub G Kinnisvara OÜle, asub XXX. Kui midagi panti tuuakse, siis esitatakse pass või ID-kaart, siis teeb lepingu, Kui on kuld, siis kaalub, annab raha. Sel päeval ise ei töötanud. Kui tööl on, siis iga kord kontrollib dokumenti enne kui sõlmib lepingu. Ei ole võimalik kontrollida seda, kas ese kuulub toojale. Tooja vastutab selle eest. Esemele ei ole peale kirjutatud, et see on varastatud. Neil on olnud kaks juhtumit kui on tulnud politsei ja konfiskeerinud. Tehti avaldus, politsei tuli kohale ja andis asja välja. Tema vahetuse ajal konfiskeeriti, kuid tema asja vastu ei võtnud ja inimest ei tea. Andis politseile lepingu koopia, tegemist oli kuldketiga, proov 375, anti 300 krooni. See oli nii ammu, ei mäleta enam. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • 11.09.2007 koostatud G G ettekandest Tallinna Vangla direktorile nähtub, et 11.09.2007 kell 16.55 märgati Tallinna Vangla autoparkla läheduses kahte kahtlast isikut. Isikuid kontrolliti ning nendeks osutusid: A V , kes vabanes Vanglast 08.05.2006, elukoht XXX ja Kirka Puistamaa, kes vabanes Vanglast 07.08.
  2. Kirka Puistamaa kontrollimisel leiti tema käes olevast kilekotist süstal ning isoleerpaela mähitud patarei, mille avamisel tuli nähtavale kollakasvalge pulbriline aine. Kirka Puistamaa anti üle Põhja Politseiprefektuuri Narkokuritegude talituse töötajatele. (kd 3 t/l 2) • 12.09.2007 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi sõrmkinnast, mille peopesa poolsem osa on kummist täppidega. Kinda sees on mobiiltelefon Nokia 3210 IMEI
  3. Mobiiltelefon on salatirohelist värvi ja ühelt küljelt suletud halli teibiga. Vaadeldi ka ühte Varta patareid, mille ümber hall teip. 5 • • • • • • • • Teibi ja patarei vahele on mässitud salvrätik, mille sees fooliumvoldik mõõtmetega 6 x 3,5 cm. Fooliumvoldikus on tundmatu pulbriline aine. (kd 3 t/l 6-7) Koopia Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusest Kirka Puistamaa süüditunnistamises KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3; § 1411 lg 2 p 2; § 203 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistamises 2 aastase vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4 ja § 184 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistamises vangistusega 2 aastat ja 4 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva.

(kd 3 t/l 15-17) 11.09.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti samal päeval kell 16.55 kinni Kirka Puistamaa, kelle juurest leiti mobiiltelefon Nokia kollakasrohelist värvi, IMEI 449143108973600 ja selles sim-kaart puudub, üks musta värvi kinnas, milles üks kollast värvi patarei, mis üle tõmmatud halli teibiga, teibi ja patarei vahel salvrätinutsakas tundmatu pulbrilise ainega. (kd 3 t/l 23-24) 24.09.2007 koostatud narkootilise aine ekspertiisi aktist nr AN-1284-07/4941 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud fooliumvoldikus olev pulber massiga 0,42 grammi sisaldab 3-metüülfentanüüli. (kd 3 t/l 40) 21.11.2007 koostatud narkootilise aine täiendekspertiisi aktist nr AN-1491-07/5587 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiaktis nr AN-1284-07/4941 uuritud pulbrit massiga 0,42 g uuriti täiendavalt gaaskromatograafilis-massispektromeetriliselt ja uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldab 1,6%st 3-metüülfentanüüli, seega on esitatud 0,42 g pulbris 0,0067 g 3-metüülfentanüüli. (kd 3 t/l 43) Isiku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis nr 9 on ekspert jõudnud arvamusele, et fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus on intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist. 3-metüülfentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus on 0,005-0,01 mg. Seega kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,05-0,1 mg 3-metüülfentanüülist. (kd 3 t/l 45-46) 23.11.2007 koostatud ekspertiisiaktis nr GE-1944-07/4940 on ekspert jõudnud arvamusele, et hallilt teibilt DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNAd on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev Kirka Puistamaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Hallilt teibilt DNA analüüsiks võetud teine proov ja patareilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Kirka Puistamaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Salvrätikult DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev Valeri Jevharitski võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Kirka Puistamaa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Kirka Puistamaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Fooliumvoldikult DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Kirka Puistamaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. (kd 3 t/l 48-49) Koopia pandilepingust nr 7101411, millest nähtuvalt on 14.10.2007 Pandimaja G Kinnisvara OÜ esindaja Kuznetsova sõlminud lepingu laenaja Puistamaa Kirkaga selles, et pandimaja annab laenajale kolmsada seitsekümmend viis krooni laenu tagastamise tähtajaga mitte hiljem kui 21.10.2007 ja laenu andja andis pandimajale keti AU 585 3.00 grammi, intressiga 0,70 % päevas. Pandimaja esindajaks on märgitud Kuznetsova, asukohaga Sõpruse pst 225/227 ja laenajana Puistamaa Kirka, ik: 37902180257, dokumendi nr XXX, aadress XXX. (kd 3 t/l 62) 22,10.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ümarakujuliste lülidega kollasest metallist ketti mõõduga 46 cm. Kett tagastati omanikule. (kd 3 t/l 63-65) 6 • 23.10.2007 koostatud allkiri selle kohta, et AS on 23.10.2007 saanud kätte politseist temale kuuluva kuldketi. (kd 3 t/l 66) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused, kannatanu A S, tunnistajate TM ja G G ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas G G ettekannet, asitõendite, so sõrmkinda, mobiiltelefoni, patarei, teibi, salvrätiku ja fooliumvoldiku vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 28.03.2006 otsust K.Puistamaa karistamises, kahtlustatava K.Puistamaa kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, narkootilise aine ekspertiisiakti, narkootilise aine täiendekspertiisi akti, isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti, DNA-ekspertiisi akti, pandilepingu koopiat, asitõendi: kuldketi vaatlusprotokolli, A S allkirja kuldketi kättesaamise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kirka Puistamaad süüdistatakse selles, et tema 14.10.2007 ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 19.00-ni võttis Tallinnas Retke tee 26-13 asuvast korterist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A S kuuluva kuldketi maksumusega 3500 krooni, pangakaardi, mobiiltelefoni Samsung X640 maksumusega 1000 krooni ning mobiiltelefonis olnud sim-kaardi maksumusega 100 krooni, tekitades kannatanule varalise kahju kogusummas 4600 krooni. Kohtuistungil tunnistas Kirka Puistamaa end temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi, tunnistades mobiiltelefoni, sim-kaardi ja kuldketi võtmist, kuid ei tunnistanud pangakaardi äravõtmist. Süüdistatava seletuste kohaselt müüs ta telefoni maha ja kuldketi andis pandimajja. Kannatanu A S ütluste kohaselt tuli süüdistatav tema juurde külla ja jäi tema õega vestlema. Ise heitis ta magama ning ärkas selle peale, et õde tuli tagasi. Ärgates avastas, et kaduma oli läinud sõbrannalt laenatud mobiiltelefon, kaelast kuldkett ja pangakaart. Sõbranna tahtis telefoni eest saada 1000 krooni, kuldketi sai tagasi. Koos simkaardiga on vargusega tekitatud varaline kahju 1100 krooni, mida süüdistatav hüvitanud ei ole. Tunnistaja TM ütlustest nähtuvalt töötas ta pandimajas vastuvõtja-kassapidajana. Tema ise vaidlusalust kuldketti vastu ei võtnud, kuid oli tööl, kui politsei tuli keti järele ja ta andis politseile ka pandilepingu. Tunnistaja sõnade kohaselt kontrollitakse pandimajas esemeid toovatel isikutel isikut tõendavaid dokumente, kuid esemete päritolu nad kontrollida ei saa. Kriminaaltoimikus leiduvast pandilepingust nr 7101411 nähtuvalt on Kirka Puistamaa 14.10.2007 viinud pandimajja asukohaga Sõpruse pst 225/227 kuldketi ja saanud 375 krooni. Pärast politseiametnike poolt keti äravõtmist on AS keti ära tundnud ning kett on temale tagastatud. Taolistest tõenditest teeb kohus järelduse, et Kirka Puistamaa on toime Pannud A S asjade varguse, kuivõrd keegi teine peale K.Puistamaa A.S juures varguse toimepanemise ajal ei viibinud, varguse toimepanemise päeval on süüdistatav varastatud keti pandimajja viinud ja oma nimelt sõlminud ka pandilepingu, mida süüdistatav on ka tunnistanud. Samas eitab süüdistatav A.Slt pangakaardi vargust ning kannatanu A. S teab vaid seda, et pangakaart on kaduma läinud pärast K.Puistamaa külaskäiku. Kui süüdistatav on nii kohtus kui ka kohtueelsel menetlusel kannatanule seletanud, et ta telefoni maha müüs ning kuldkett saadi kätte pandimajast, siis on märgitud asjade äravõtmine erinevate tõenditega tõendatud. Samas ei ole pangakaardi äravõtmise kohta muid andmeid kui see, et kannatanu teada tal enam pangakaarti ei ole. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis annaks aluse süüdistatava süüditunnistamiseks pangakaardi varguses ning mingeid muid tõendeid enam koguda ei ole võimalik. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada mobiiltelefoni, mobiiltelefonis olnud sim-kaardi ja kuldketi varguses ning pangakaardi varguses tõendite puudumise tõttu õigeks mõista. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumisele varavastase kuriteo toimepanemisel on antud õige karistusõiguslik hinnang. Nimelt nähtub süüdistatava ütlustest ja pandimaja lepingust, et süüdistatav on kannatanu teadmata ja tahte vastaselt kannatanult võtnud vallasasjad nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning oma rahaliste vajaduste rahuldamiseks, kuivõrd ta võõrandas kannatanult 7 võetud vallasasjad, pöörates need enda kasuks. Samuti nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistatavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas ka varguste toimepanemise eest ning karistused varguse toimepanemise eest ei olnud uue varguse toimepanemise ajal kustunud. Seetõttu on tegemist juriidilise korduvusega ja süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on AS esitanud tsiviilhagi 1100 krooni nõudes, milline nõue sisaldab endas kannatanult varastatud ja tagastamata jäänud mobiiltelefoni ja selles olnud sim-kaardi maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja kirjalike materjalide ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tõendatud, et varalise kahju tekitas süüdistatav, kes ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrad vallasasjad varastas. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Kirka Puistamaalt A S kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vara äravõtmise ja ebaseadusliku omastamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varaline kahju 1100 krooni ja kohus leiab, et varalise nõude suurus vastab varastatu turuväärtusele. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Kirka Puistamaalt A S kasuks, tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Peale selle süüdistatakse Kirka Puistamaad

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises isiku poolt, kes varem on toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, ja nimelt selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 0,42 grammi 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 6, 7 mg) s.o narkootiline aine suures koguses ja omandatud narkootilise aine pakkis K. Puistamaa teipi ja patareid kasutades ühtseks pakiks, mida hoidis enda juures kuni ta 11.09.2007 kella 16.55 ajal Tallinnas Magasini 35A asuva Tallinna Vangla juures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema juurest leiti ja ära võeti. Süüdistatavana üle kuulatud Kirka Puistamaa end selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et ta oli jäänud võlgu 8000 krooni ning võla osaliseks tasumiseks tehti talle ettepanek teha ülevise Tallinna Vangla territooriumile. Talle ei seletatud, mida peab üle viskama ning üks isik andis talle asjad üle. Ta ei vaadanud ka asju, mida peab vangla territooriumile viskama. Sellest, et tegemist on narkootilise ainega, sai ta teada alles pärast tema kinnipidamist ja temalt võetud asjade ülevaatamist vanglaametnike poolt. Kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavad ütlused ei vasta aga tõele. Tunnistaja G.G ütlustest nähtuvalt peeti K.Puistamaa kinni seetõttu, et korrapidaja teatas kahtlasest isikust, kes oli pikemat aega seisnud tõkkepuu juures ning süüdistatava kinnipidamisel leiti süüdistataval olnud kilekotist teibitud mobiiltelefon ja teip, mille all oli pulbriline aine. Kriminaaltoimikus leiduvast asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõrmkinnast, milles oli teibitud 8 mobiiltelefon ja teibitud patarei ning patareid ümbritseva teibi all salvrätikunutsakas pulbrilise ainega. Narkootilise aine ekspertiisi aktist ja narkootilise aine täiendekspertiisi aktist nähtuvalt oli pulbriliseks aineks 0,42 grammi pulbrit, mis sisaldas 3-metüülfentanüüli ja millises pulbris oli 0,0067 grammi 3-metüülfentanüüli puhta ainena. Vastavalt isiku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile on 3-metüülfentanüüli tavaliseks narkojoovet tekitavaks annuseks 0,005 kuni 0,01 milligrammi ja kümnele isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 0,05st kuni 0,1st milligrammist 3-metüülfentanüülist. Taolistest ekspertiisidest saab järeldada, et Kirka Puistamaalt võeti ära suures koguses narkootilist ainet, kuivõrd 3-metüülfentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisas 1 loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning sellest aine kogusest piisanuks enam kui kümnele isikule, käesoleval juhul vähemalt 67-le isikule narkootilise joobe tekitamiseks. Kirka Puistamaa ütlustest nähtuvalt oli ta kolmandatele isikutele võlgu seetõttu, et ta oli kinni peetud narkootilise ainega ja see võeti temalt ära, mistõttu jäi narkootilise aine edasiandjale võlgu. Talle helistati vanglast ja räägiti üleviskest ning hiljem helistati talle, et ta peab tegema üleviske Tallinna Vangla territooriumile. Üleviske tegemiseks anti talle juhised üleviske tegemiseks vajalike asjade kättesaamiseks. K.Puistamaa ütluste kohaselt sai ta temale võõralt isikult linnas asjad ning asjadest katsus vaid patareid, kuid üleviset teha ei kavatsenud. Samas aga seletas ka seda, et varem kasutati tema kallal üleviske tegemisest keeldumise tõttu vägivalda ja sai aru, et tal muud võimalust ei ole. Peale selle seletas ta ka seda, et tema võlga oleks üleviske tegemisega vähendatud 1500 krooni võrra. Süüdistatava seletustest peab kohus võla tekkimise põhjusi ja üleviske tegemise tulemusel võla vähendamist loogiliseks ja võimalikuks, eriti arvestades seda kui mitmekordne vahe on narkootilise aine hinnal tänavaturul ja vangla tingimustes. Samas aga on süüdistatav väitnud, et ta ei teadnud narkootilise aine olemasolust midagi. Seejuures teadis süüdistatav oma sõnade kohaselt, et temale üleviske tegemiseks antud asjade hulgas olid kinnas, mobiiltelefon ja patarei ning seda kinnitab ka asjaolu, et patarei ümber olnud teibilt leiti süüdistatava bioloogilist materjali, mis näitab seda, et ta oli eset käes hoidnud. Samas leiab kohus, et karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat mitmel korral vangistusega karistatud ning ta on seejuures karistust kandnud ka Tallinna Vanglas, mistõttu on ta teadlik millised ained ja esemed on kinnipidamisasutuses keelatud ja millised lubatud. Kohus järeldab süüdistatava varasemast kogemusest seda, et süüdistatav oli teadlik sellest, et kinnipidamisasutuses lubatud esemeid saab kinnipeetavale edasi anda ka vangla sisekorraeeskirjades sätestatud tingimustel ja neid ei pea üle kinnipidamisasutust piirava turvatsooni viskama. Seega teadis süüdistatav, et üleviskeks üleantud esemed on kinnipidamiskohas keelatud esemed. Süüdistatavale üleantud mobiiltelefon oli teibitud ja kohus leiab, et teip oli telefoni ümber selleks, et üleviske tagajärjel maha kukkudes telefon osadeks ei laguneks ja süüdistatav teadis, et mobiiltelefon on kinnipidamiskohas kinnipeetavale keelatud esemeks. Teiseks üleviske tegemiseks antud esemeks oli harilik patarei, mille valdamine kinnipidamiskohas ei peaks olema keelatud ja seda saanuks kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjade kohaselt ka kinnipeetavale üle anda ja seda on ilmselgelt võimalik vajadusel osta ka kinnipidamiskohas kauplusest. Seega oli patarei puhul tegemist esemega, mida kasutati väga kerge eseme üleviskamise jaoks raskusena, et kerget eset oleks võimalik visata piisavalt kaugele. Seda saanuks järeldada iga isik ning seda asjaolu kinnitab ka asjaolu, et patarei ümber oli teibikiht. Teadupärast ei laguneks patarei viskamise tagajärjel algosadeks nagu mobiiltelefon. Seega sai süüdistatav ka aru, et patareid pidi kasutama mingi kerge ja samas kinnipidamiskohas keelatud aine üleviskamiseks ning süüdistatava senist kogemust arvestades oli süüdistatav sel juhul ka teadlik millise ainega tegu saab olla. Vastasel juhul ei oleks süüdistatav saanud oma võlga kustutada, millest ta oli ka teadlik ja millest ta oli väga huvitatud. Seega teadis süüdistatav, et patarei külge teibitud asja puhul saab tegemist olla vaid narkootilise ainega, kuivõrd teist keelatud ainet, so alkoholi, ei oleks saanud sellisel viisil oma oleku ja suure kaalu tõttu kinnipidamiskohta toimetada. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatav võttis enda valdusse narkootilise aine otsese tahtlusega, olles teadlik narkootilise aine ebaseaduslikule hoidmisele ja valdamisele järgneda võivatest sanktsioonidest. Samas teadis süüdistatav oma varasemast kogemusest kohtu arvates ka seda, et väikese koguse narkootilise aine toimetamine kinnipidamiskohta üleviske teel ei ole 9 otstarbekas, kuivõrd sellest ei jätkuks mitmele isikule ja seda ei saaks edasi anda, vaid tarvitataks kohe ära. Võla kustutamiseks peaks aga süüdistatav sel juhul tegema üleviskeid päris mitmeid, kui mitte kümneid. Kinnipidamiskohas on aga vajalik narkootilist ainet edasi anda mitmele isikule, vastasel juhul ei oleks see edasiandjale enam rahaliselt kasulik. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatav oli teadlik sellest, et tema kätte anti üleviske tegemiseks nii mobiiltelefon kui ka narkootiline aine. Pealegi saanuks narkootilise aine ebaõnnestunud ebaseaduslikust käitlemisest tekkinud võlga tasuda vaid jätkuva narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega vastavalt võlausaldaja tingimustele. Kohus leiab, et narkootilise aine vastuvõtmise ja valdamise edasiandmise eesmärgil pani süüdistatav toime otsese tahtlusega, kuivõrd temale oli korduvalt helistatud üleviske tegemise kohta ja süüdistatav teadis, et üleviske tegemist tahetakse temalt vaid kinnipidamiskohas keelatud esemete ja ainete osas. Süüdistatav on väitnud, et ta ei kavatsenud üleviset teha, kuid ometigi võttis ta üleviske tegemise, so edasiandmise eesmärgil vastu ja valdas esemeid, mille kohta ta teadis seda, et vähemalt patarei külge kinnitatud aine omandamine ja valdamine nii edasiandmise eesmärgil kui ka edasiandmise eesmärgita on karistatav. Selles osas oli süüdistataval veel värske kogemus, kuivõrd vabanes tingimisi ja ennetähtaegselt vaid kuu aega varem. Kohus on ka veendunud selles, et süüdistataval puudus soov uuesti narkootilise aine omandamise ja valdamisega vahele jääda ning ta väitis ka kohtuistungil, et politseisse ta pöörduda ei kavatsenud, kuivõrd kartis ebameeldivaid tagajärgi isikutelt, kes üleviske tegemiseks ettepaneku tegid. Seega oli süüdistatava hirm võimaliku vangistuse ohu suhtes oluliselt väiksem kui üleviske tegemiseks antud esemete vastu võtmata jätmisest tulenev oht. Taoline objektiivne käitumine näitab, et süüdistatav teadis mis ainega tegemist oli. Seega teades, et sellise aine vastuvõtmisele ja valdamisele võib järgneda uus vangistus, millise kandmiselt oli ta hiljuti vabanenud, seega teades, et taoline käitumine on ebaseaduslik, ei teinud ta midagi selleks, et uut kinnipidamist narkootilise aine valdamiselt ja võimalikku järjekordset vangistust ära hoida, vaid võttis vastu, so omandas ja valdas narkootilist ainet. Sellest võib järeldada, et süüdistatav soovis narkootilist ainet omandada ja vallata. Narkootilise ainega ringi kõndimine päeva jooksul ja politseisse teatamata jätmine ning tema õhtusel ajal kinnipidamine vangla juures näitavad aga seda, et süüdistatav ei olnud üleviske tegemisest, seega ka narkootilise aine edasiandmisest loobunud, kuigi sellel asjaolul ei ole süüdistuse sisu mõttes tähtsust. Seetõttu leiab kohu, et narkootilise aine omandamine ja valdamine olid süüdistatava poolt toime pandud otsese tahtlusega. Mis puudutab seda, et süüdistatavat süüdistatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises, siis asub kohus seisukohale, et kuivõrd kriminaalmenetlusega ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav ise oleks narkootilise aine pakendanud, seega ka ära kaalunud ja teipinud patarei külge, ei pidanud süüdistatav teadma patarei külge kinnitatud narkootilise aine täpset kogust. Samas saab süüdistatava käitumisest järeldada, et ta omandas ja hoidis narkootilist ainet ning teda ei huvitanud omandatud ja hoitud aine kogus. Seega pidas süüdistatav võimalikuks ka seda, et omandatud ja hoitud narkootilise aine kogus on suur kogus, kuid sellele vaatamata omandas ja hoidis narkootilist ainet, mistõttu ta nõustus sellega, et tegemist võib olla ka suure koguse narkootilise ainega. Sellest aga saab teha järelduse, et süüdistatav ka soovis seda, et ta omandab narkootilise aine suures koguses, suhtudes sellesse samas ükskõikselt ja narkootilise aine omandamisel ning valdamisel ei olnud tema otseseks eesmärgiks omandada just suurt kogust narkootilist ainet, kuivõrd omandatud ja vallatud aine oli mõeldud teistele isikutele, kes olid koguse ja aine koostise temast mööda minnes kokku leppinud. Eelmärgitud motiividest lähtudes asub kohus seisukohale, et omandatud ja vallatud narkootilise aine koguse suhtes tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, keda on varem karistatud

§ 184

lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest ja karistus sellise süüteo toimepanemise eest uue, so käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud teo toimepanemise eest ei olnud kustunud, oli süüdistatav

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo toimepannud isikuks. Taolistel 10 asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteona ning alus sellise karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo, so

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni viie aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on aastaid puudunud alaline ja legaalne sissetulek ning tal on suured rahalised kohustused, millised tulenevad varasematest kriminaalmenetlustest. Arvestades veel asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt karistatud just varavastaste süütegude toimepanemise eest ja temale inkrimineeritud varavastase süüteo iseloomu võib järeldada, et süüdistataval ka puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb varavastase kuriteo toimepanemise eest mõista isiku vabadust piirav karistus. Karistuse määra valikul varavastase kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning

§ 56

sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdistatava poolt tekitatud varaline kahju ei olnud kuigi suur, kuid samas kasutas ta ära oma tuttava usaldust ning varastas oma tuttavalt vallasasju, tundmata samas huvi selle vastu millisesse olukorda ta jätab kannatanu ja kui olulised need esemed võisid kannatanu jaoks olla. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei näinud süüdistatav kuigi palju vaeva oma teo salajas hoidmiseks, vaid realiseeris koheselt varastatu ning pööras võõrad vallasasjad oma kasuks. Selline käitumine näitab ilmselgelt seda, et süüdistatav ei pea omandit pühaks ning saavutab oma heaolu kõrvaliste isikute arvelt, mida ta on varasemate aastate jooksul korduvalt tõestanud, mis on kinnitust leidnud süüdistatava karistusandmetega. Seetõttu tuleks süüdistatavale varavastase kuriteo toimepanemise eest mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas asub kohus seisukohale, et kuivõrd tekitatud varaline kahju ei olnud kuigi suur, osa varastatust tagastati kannatanule ja väiksemas summas esitatud tsiviilhagi on hüvitamata, leiab kohus, et süüdistatavale võib varavastase kuriteo toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus aga ei pea süüdistatava isikut ja teo toimepanemise eesmärki, so narkootiliste ainete omandamiseks rahaliste vahendite saamist, silmas pidades võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena. Süüdistatava avaldatud kahetsust ei pea kohus tõsiseltvõetavaks, kuivõrd süüdistatava karistusandmed varavastaste kuritegude toimepanemise kohta näitavad süüdistataval kahetsuse puudumist. Seetõttu ei pea kohus kohtuistungil avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning

§ 56

sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud teo toime eesmärgil vähendada oma võlga kolmandate isikute eest ning see võlg oli tekkinud ebaseadusliku käitumise tulemusena ja seda võlga püüti tasuda uue ebaseadusliku käitumisega. Seega oli tegemist kasu saamise eesmärgiga. Puhtformaalselt tuleks seega süüdistatavale mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd süüdistatav on toime pannud temale inkrimineeritava kuriteo ja süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu senise praktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Teisalt oli tegemist küll suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omastamise ja valdamisega, kuid arvestades süüdistatavalt äravõetud narkootilise aine kogust, siis on küll kogus senise kohtupraktika mõttes suur kogus, kuid ületab seda piirmäära mõningal määral ja tegemist ei ole narkootiliste 11 ainetega sadades grammides või kilodes, vaid milligrammides. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et puudub alus mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas on aga sanktsiooni alammäär suhteliselt kõrge, kuivõrd alammäära määrab ära süüteo kvalifikatsioon. Käesoleval juhul on see karistusõiguslik hinnang seotud süüdistatava isikuga, so sellega, et teo toimepanemisel oli ta isikuks, kes on juba varem taolise teo toime pannud ja taolise teo toimepanemise eest mõistetud karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustutatud. Seega tuleneb süüteo suurem ohtlikkus süüteo toimepannud isiku suhtumisest oma teosse ja sellesse, et varasem karistus ei sundinud teda hoiduma uuesti toime panemast samalaadset kuritegu. Seega on süüteo toimepannud isik ohtlik, kuivõrd ta järjekindlalt ei tee järeldusi ja jätkab samalaadsete tegude toimepanemist. Eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et tegemist on oma iseloomult täiesti erinevat liiki kuritegude toimepanemisega, millised teod on toime pandud erineval ajal ja erineva eesmärgiga ning erineva tahtlusega. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada

§ 64

lg 1 ettenähtud võimalust lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega, vaid peab vajalikuks liita eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et mõistetav liitkaristus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele, kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning käitub kriminaalhooldust takistavalt, mida on süüdistatav juba kahel korral ilmekalt tõestanud ning seetõttu on ka varem tingimisi kohaldamata jäetud karistus täitmisele pööratud ja pärast tingimisi ja ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabanemist pöörati ka ärakandmata vangistus täitmisele. Kriminaaltoimikust nähtuvalt vabanes süüdistatav eelmise karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ja tingimisi augustis 2007 ning kuu aja pärast peeti ta kinni juba uue esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Kinnipidamise järgselt vabanedes pani ta kuu aja möödudes aga toime uue varavastase kuriteo. Seetõttu on kohtu arvates välistatud ka

§ 74sätete kohaldamine süüdistatava suhtes.

Kuivõrd süüdistatavat on varem vangistusega karistatud, siis on tema suhtes

§ 73sätete kohaldamine üldse välistatud.

Süüdistatavale mõistetud liitkaristuse ärakandmist tuleb arvestada alates temale eelmise kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud ning ärakandmata osa ärakandmisest, so alates 09.07.2008. Märt Toming Kohtunik Mare Kingo Rahvakohtunik 12 Kalle Kask Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.