4-08-13394/11

4-08-13394 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-13394 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kaebuse esitaja Mihkel Veskimägi Kaebuse esitaja esindaja Maano Saareväli Kohtuvälise menetleja esindaja Margus Pihl Kohtuasi Menetluse liik Mihkel Veskimägi (ik: 37811164728) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusmenetlustalituse 01.12.2008.a. määrusele väärteoasjas nr. 2314,07,025948 Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2009.a. RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse 01.11.2008.a. määrus väärteoasjas nr. 2314,07,025948 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus tunnistada VTMS § 79 lg 2 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-de 11, 12 ja § 24 lg-ga
3. Välja mõista riigieelarve vahenditest Mihkel Veskimägi poolt kaitsjale makstud tasu kogusummas 28 851 krooni ja 5 senti. Liiklustehnilise ekspertiisi kulud summas 2400 krooni Edasikaebamise kord jätta riigi kanda. Määrus edasikaebamisele ei kuulu Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel Marko Riiel on 17.01.2008.a. koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et Mihkel Veskimägi 01.07.2007.a. kella 18.43 ajal Tallinnas, Ranna teel ,,Ranna tee’’ peatuse juures, liikudes Aiandi tee suunas, juhtis mootorratast, ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu sõitis küljelt otsa vasakpööret sooritavale sõidukile Xxx, põhjustades oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju MT’le ning tervisekahjustuse iseendale. Nimetatud tegevusega rikkus Mihkel Veskimägi LE § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänak lõpetas väärteomenetluse väärteosasjas nr. 2314,07,025948 15.02.2008.a. tehtud määrusega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel ning jättis liiklustehnilise ekspertiisile tehtud kulutused summas 2400 krooni menetlusaluse isiku kanda. Nimetatud määrusele esitas menetlusalune isik kaitsja vahendusel kaebuse, nõudes väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega lõpetada väärteomenetlus kaebuse esitaja suhtes VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. Kohtuvälise menetleja 06.03.2008.a. määrusega rahuldati esitatud kaebus osaliselt ning tühistati 15.02.2008.a. kohtuvälise menetleja R. Tänak’u poolt koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus ning asjas jätkati menetlust. 10.10.2008.a. esitas menetlusalune isik kaitsja vahendusel kolmanda vastulause väärteoasjas nr 2314,07,025948, milles paluti väärteomenetluse lõpetamist menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 31.10.2008.a. määrusega lõpetas Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse juhtivkonstaabel Margus Pihl väärteoasjas nr. 2314,07,025948 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse ning jättis liiklustehnilisele ekspertiisile tehtud kulutused summas 2400 krooni menetlusaluse isiku kanda. 12.11.2008.a. esitas menetlusalune isik kaitsja vahendusel kohtuvälisele menetlejale kaebuse 31.10.2008.a. tehtud määrusele, paludes väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ning teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus kaebuse esitaja suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud kaebuse jättis kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Riho Tänak 01.12.2008.a. määrusega rahuldamata, jättes jõusse Põhja PP juhtivkonstaabel M. Pihli poolt 31.10.2008.a. koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse. Harju Maakohtule on 30.12.2008.a. esitatud kaebus Mihkel Veskimägi’ poolt, milles taotletakse VTMS § 79 lg 2 tunnistamist vastuolus olevaks põhiseaduse §-dega 11, 12 ja 24 lg 2, osas milles VTMS 79 lg 2 sätestatud kirjaliku menetluse nõue laieneb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel tehtud väärteomenetluse lõpetamise määrusele esitatud kaebuse läbivaatusele kirjalikus menetluses ning jätta see kohaldamata. Samuti on taotletud kaebuse rahuldamist, kohtuvälise menetleja määruse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse järgi puuduvad otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamise alused, kuivõrd sellised kriteeriumid ei tulene väärteomenetluse seadustikust. Siinkohal viidatakse Riigikohtu lahenditele (3-1-1-146-03 ja 3-1-1-81-06), milles on märgitud, et nimetatud kriteeriumid tulenevad KrMS §-st 202 – menetlus lõpetatakse juhul kui isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kaebuse kohaselt esineb liiklusõnnetuse menetlemiseks avalik menetlushuvi, sest antud juhul on süüasjad ebaselged ning seetõttu lasub politseiprefektuuril ka menetlemise kohustus. Samuti leitakse selles, et vale on kohtuvälise menetleja seisukoht, mille järgi menetlusalusele isikule endale tekkinud tervisekahjustus vähendab tema süüd. Tagajärje saabumine on LS § 7417 kohase väärteo koosseisuline tunnus, mistõttu ei saa tagajärge käsitleda süü suurust mõjutava asjaoluna. Iseendale tervisekahjustuse tekitamine võib olla karistuse suurust mõjutavaks asjaoluks, kuid karistuse võimalik väiksus ei saa kaebuse esitaja arvates olla menetluse otstarbekuse alusel lõpetamise aluseks. Seetõttu leitakse, et väärteoasjas puuduvad väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks formaalsed eeldused VTMS § 30 lg 1 ja KrMS § 202 järgi. Kaebuses on esitatud põhjendused ka selle kohta, miks puuduvad materiaalsed eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Leitakse, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused ning järeldatakse, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Selle kinnituseks viidatakse Riigikohtu lahendile 3-1-1-50-08, millest tulenevalt tuleb kohtul ja ka kohtuvälisel menetlejal väärteoasja lahendades esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku teos on realiseerunud süütekoosseis, neist juba ühe puudumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt on VTMS § 79 lg 2, mille kohaselt vaadatakse kirjalikus menetlusel läbi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlemise lõpetamise määrusele esitatud kaebus, vastuolus PS § 24 lg-ga 2 ning ei taga menetlusalusele isikule õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka leitakse, et see säte rikub PS §-s 11 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, olles seega vastuolus PS §-ga
4. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud kohtule taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks kaebuse esitajale riigieelarve vahenditest. Kohtuvälise menetleja on esitanud seisukoha oma lahendites , milliseid on eelnevalt refereeritud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtusse laekunud materjalidega, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-50-08 leidnud, et väärteomenetluse lõpetamise alused VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 30 lg 1 p 1 järgi on omavahel loogilises vahekorras. Esmalt tuleb kohtul kontrollida, kas isiku teos on realiseerunud väärteo tunnused, s.o süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Neist kasvõi ühe puudumisel tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja puudub alus minna VTMS § 30 lg 1 p 1 juurde. Kaebuse esitajat on algselt süüdistatud Liiklusseaduse § 74,17 lg.1 alusel liiklusnõuete rikkumises, millisega põhjustati varaline kahju ning mille tagajärjel kaebuse esitaja ise sai tervisekahjustuse. Antud avarii asjaolud on vastuolulised ning kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja süü antud süütoes ei ole tõendamist leidnud. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse liiklustehnilises ekspertiisis toodud seisukohta, mille kohaselt ei saanud sõiduauto juht alustada pööret tee mõttelise telgjoone lähedalt. Tehniliselt ei ole võimalik ekspertiisis toodud pöörderaadiust saavutada hetkeliselt, mistõttu avaldati ekspertiisis arvamust, et sõiduauto alustas manöövrit asudes tee telgjoonest veel kaugemal. Ka on ekspertiisiaktis märgitud, et vaadeldavas liiklussituatsioonis tekitas sõiduauto Xxx juht ohu mootorratta Xxx juhi liikumisele ning liiklusõnnetuse vältimise võimalust saaks vaadelda üksnes mootorrattajuhi poolt, see pole aga arvutuslikult hinnatav, sest teada ei ole sõidukite liikumiskiirusi ning puuduvad ka nende liikumisele iseloomulikud jäljed. Niisamuti nõustub kohus seisukohaga, mille järgi ei saa lugeda tõeseks J. Maleva ütlusi selle kohta, et ta veendus oma manöövri ohutuses, vaadates taha ning nägi, et lähimad autod olid temast 500m tagapool. Väärteoasja toimikust nähtub, et J. Maleva juhitud sõiduauto järel sõitnud tunnistaja IK(t.l.25) ütluste kohaselt sõitis ta vahetult Xxx järel, ta nägi, kuidas Xxx juht hakkas vahetult tema ees vasakpööret tegema. Seega esineb vastuolu J.Maleva ja tunnistaja ütlustes, millist ei ole kõrvaldatud. Kohus on nõustub kaebuse esitaja seisukohaga selle kohta, et liiklusõnnetuse kohta koostatud skeem erineb liiklusõnnetuse aktile lisatust ja on ka dateerimata, mistõttu ei saa neid tõendina arvesse võtta, kui mittevormikohaseid ega mitte usaldusväärseid. Ka on väärteoprotokoll (t.l.36) rohkete parandustega, raskesti mõistetav. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja sisulisel lahendamisel arvesse võtnud olulisi asjaolusid, millised välistavad Mihkel Veskimägi poolt süü antud liiklusõnnetuse põhjustamises ning esinenud vastuolusid ei ole tõlgendatud M. Veskimägi kasuks. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud kaebuse esitaja teos LE §74,17 lg.1 kohase väärteo tunnused ning menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks taotlust VTMS § 79 lg.2 tunnistamiseks vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 11,12,24 lg.
5. Kohus menetleb VTMS §79 mõttes kaebust kolmanda instantsina ning kaebuse läbivaatamine toimub kirkalikus menetluses menetlusökonoomika seisukohast tulenevalt, kuna kohus saab tugineda toimikus sisalduvatele materjalidele ja lahendab asja kaebuse piires. Kaebuse esitajale on varem tagatud menetluslikud õigused ,millistele kaebuse esitaja esindaja viitas, ning kohtu poolt kirjalikus menetluses kaebuse läbivaatamine ei piira põhiseaduslikke õigusi. Kohus juhindub VTMS §79, 29 lg.1 p.1, 191 p.12 Merle Parts Kohtunik