4-09-2854 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kl 11.00 Väärteoasja nr 4-09-2854 (2316,09,000350) Kohtunik V
§§-dest 50 lg 1 p 2 , 56 lg 1, 66 lg 2 kohus otsustas:
- Silver Martsari kaebus rahuldada osaliselt. 2
- Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 03.02.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2316,09,000350 põhi-ja lisakaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus.
- Jätta liiklusseaduse (LS) § § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärtegude eest LS § 7419 lg 1 alusel karistusena mõistetud rahatrahv 210 trahviühikut, so 12600 krooni, samaks.
- Määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Silver Martsarit tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 1050 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
(15)kuupäevaks.
- Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 03.02.2009.a. otsuses näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbank/Hansapangas), märkides viitenumbri
- LS § 7419 lg 2 alusel kohaldada Silver Martsari suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 13.04.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 10-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 03.02.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2316,09,000350 tunnistati Silver Martsar süüdi selles, et ta 11.01.2009.a kell 04:05 Tallinnas Viru väljak 4/6 juhtis mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx, alkoholi-joobes, kontrollijale esitamiseks puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ning sõidukil puudus ees nähtaval kohal algaja tunnusmärk. Oma sellise tegevusega rikkus Silver Martsar Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1, § 70 p 1 ja § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteod Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi ning teda karistati LS § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi väärtegude toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühikut, so 12600 kooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks ning talt mõisteti VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja menetluskulud 150 krooni. 3 Silver Martsar esitas 25.02.2009 Harju Maakohtule väärteootsuse 2316,09,000350 peale kaebuse, milles loodab kohtu poolt mõistvat suhtumist ja arusaamist, kuna alates 25.02.2009 on auto juhtimine talle vajalik tema tööülesannete täitmisel, sest ta alustab tööd firmas M OÜ ning kuna ta on olnud pikemat aega töötu, soovib ta rahatrahvi maksmisel pikemat graafikut, kui selleks on 6 kuud. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku 2316,09,000350 materjalid ja määras kaebuse läbivaatamisele kohtuistungil 01.04.2009.a. Kaebuse arutamine kohtuistungil 01.04.2009 kohtuistungil jäi Silver Martsar oma kaebuse juurde ja esitas kohtule M OÜ juhatuse liikme P J taotluse, milles palutakse kohtu poolt mõistvat suhtumist Silver Martsari väärteoasja ülevaatamisel ning arvestada asjaoluga, et tema töö-kohustuste täitmiseks on autojuhilubade olemasolu hädavajalik. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele teatas S.Martsar, et asus sellisele tööle, kus sõiduki juhtimisõigus on vajalik, seetõttu, et ta oli 6 kuud töötu ja leidis, et peab kasutama iga võimalust minna tööle ja olla ühiskonna aktiivne liige ning ta ei taha enam tegevusetult kodus istuda. Uues kohas oleks ta projektijuht, kelle tööülesannete hulka kuulub muuhulgas ka kauba vastuvõtmine ja transportimine, samuti ta peab hoidma kliendisuhteid. Palus jätta talle juhtimisõigus alles. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu ja lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Kohus avaldas väärteotoimiku 2316,09,000350 materjalid: väärteoprotokoll AB 1122368; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks; joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt 100/100; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt; õiend isiksusamasuse tuvastamise kohta; õiend Silver Martsari poolt toimepandud väärtegude kohta; S.Martsari kahetsuskiri; väärteootsus; Silver Martsari avaldus; resolutsioonileht, rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud kohtuistungil kaebuse ja väärteotoimiku 2316,09,000350 materjalid ning kuulanud ära kaebuse esitaja ütlused ja kohtuvälise menetleja seletused, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebuse kohaselt Silver Martsar temale süükspandud väärtegude toimepanemist LS § 7419 lg 1 ja LS § 7435 lg 1 järgi ei vaidlusta. Lisaks S.Martsari poolt süü tunnistamisele nii kohtuvälises menetluses kui kohtus on tema poolt väärtegude toimepanemine tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, millest tulenevalt S.Martsaril esines 11.01.2009 keskmine alkoholijoove ning sõiduki juhtimine ei olnud lubatud. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ei ole S.Martsar vaidlustanud. 4 Kohus ei ole asja läbivaatamisel tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Samuti ei ole kohus tuvastanud S.Martsari suhtes õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Silver Martsari poolt on vaidlustatud lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist LS § 7419 lg 2 alusel ja taotletud määratud rahatrahvi 210 trahviühikut, so 12600 krooni, tasumiseks pikemat ajagraafikut kui 6 kuud. 11.01.2009.a, s.o Silver Martsari poolt väärtegude toimepanemise ajal kehtinud LS § 7419 lg 2 kohaselt, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistanud Silver Martsarit LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks. Karistusseadustiku (
) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 62
kohaselt ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Sanktsiooniõiguse üldpõhimõtete kohaselt kui põhikaristus peab eelkõige silmas süühüvitust (võtab aluseks isiku süü) ja seejärel preventsioone (võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid), siis lisakaristus peab esmaselt silmas preventsioone, st süüdlase mõjutamist ja ühiskonna õiguskorra kaitsmise üldiseid huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistuse preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on Silver Martsari puhul lisakaristusena juhtimisõiguse ajutine äravõtmine põhjendatud. Lisaks süü hüvitamisele peab S.Martsar peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana, muutma oma suhtumist liikluskorda lugupidavamaks, järgima selle sujuvaks toimimiseks kehtestatud õigusnorme ning aru saama liiklussüütegude keelatusest. On sügavalt taunitav, et algaja juht alustab oma tegevust mootorsõiduki juhina sellega, et juhib Tallinna kesklinnas öisel ajal mootorsõidukit keskmises alkoholijoobes, lisaks omamata seejuures esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja sõidukil algaja juhi tunnusmärke. Võttes arvesse, et alkoholijoobes toimepandud liiklussüüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, kuna joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervise, on karistusorgan õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes õigustatud reageerima alkoholijoobes toimepandud liiklussüütegude suhtes eriti mõjusalt ja kohaldama lisaks põhikaristusele ka lisakaristust. Mis puudutab Silver Martsarile kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tähtaja pikkust 5 kuud, siis kohus võtab arvesse, et selle rakendamisel on juba vastutust kergendava asjaoluna arvesse võetud isiku kahetsust. Võttes arvesse, et karistusregistri kohaselt S.Martsaril puuduvad varasemad väärteokaristused (on piirdutud kahel korral suulise hoiatusega), peab kohus võimalikuks lühendada tema lisakaristuse tähtaega veel kuu võrra, so kuni 4 kuuni. Mis puudutab S.Martsari väiteid ja tema tööandja taotlust, et ilma sõiduki juhtimisõiguseta ei saa teda tööle rakendada, siis selline asjaolu seaduse kohaselt lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks olla ei saa. Karistuse eesmärkideks ongi nõuda süüdlaselt süüteoga tekitatud 5 ebaõiguse eest hüvitust ja mõjutada teda karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest tulenevalt peab mootorsõiduki juht nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel ise pidevalt arvestama sellega, et üldise õiguskorra kaitsmise seisukohalt ohtlikumate liiklussüütegude toimepanemisel võidakse tema suhtes lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ning käituma nii, et põhjust lisakaristuse kohaldamiseks tema suhtes ei tekiks. Kohus leiab, et lisakaristuse tähtaja jooksul on võimalik S.Martsarile anda selliseid tööülesandeid, mis isikult mootorsõiduki juhtimisõigust ei eelda. Rahatrahvi suurusele kaebaja vastuväiteid ei esitanud ning arvestades isiku poolt toimepandud väärtegude raskust peab kohus mõistetud rahatrahvi määra põhjendatuks.
§ 66lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.
Kohus leiab, et S.Martsarile võib võimaldada talle määratud rahatrahvi tasumist aasta, so 12 kuu vältel. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 2, 134 ja 135,
§§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 kohus rahuldab Silver Martsari kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt vaidlustatud väärteootsuse, võimaldab talle määratud rahatrahvi 12600 krooni tasumist ositi 12 kuu vältel, so 1050 krooni igakuiselt ja kohaldab Silver Martsari suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Viktor Brügel Kohtunik