4-08-12422/8

Väärteoasi nr.4-08-12422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 26.03.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Margus Nõmme, isikukood: 38012310210, elukoht xxx kaebuse esitaja: Margus Nõmme, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Künarpuu Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.11.2008.a. otsus väärteo asjas nr. 2230,08,003376 LÕPPOSA Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2230,08,003376 muutmata ning Margus Nõmme kaebus rahuldamata. Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 20.04.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU 2 18.10.2008.a. koostati Margus Nõmme suhtes väärteoprotokoll selle kohta, et tema 18.10.2008.a. kell 1.52 juhtis Liiapeksi-Loksa tee 12-l km-l mootorsõidukit Xxxreg.numbriga xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Samuti tema juhtides mootorsõidukit, eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Sellega rikkus ta LS § 181 lg 1 ja LE § 70 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 1, § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Taoliste väärtegude toimepanemise eest karistati kaebajat LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut summas 6000 krooni, LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist täies ulatuses, kuna menetlusalune isik ei ole talle süüks arvatud tegu toime pannud. Kaebuse kohaselt sai ta nendest tegudest teada alles siis, kui järgmisel päeval tema õe M J juurde, kus ta oli laste sünnipäeval, tulid politseiametnikud ja hakkasid süüdistama selles, et tema olevat sõitnud autoga ning põgenedes politsei eest, sõitis teelt välja ja olevat peaga autoklaasi vastu löögi saanud, mistõttu oli tal peas muhk. Tegelikult aga ööl vastu 18.10.2008.a. ööbis ta kodus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad ja uurinud esitatud väärteoasja materjale, on kohus seisukohal, et väärteoasja otsus on seaduslik, põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja seletusest järeldub, et auto, millega ta väidetavalt sõitis, kuulub õemehele T J . Sellest, et keegi peale T J oli selle autoga sõitnud, sai teada alles järgmisel õhtul, kui viibis koos venna V N oma õe M J juures, sinna tuli koos V viimasele kuuluva autoga Xxx. Tunnistaja T J andis kohtule ütlusi, et sõiduauto Xxxreg.numbriga xxx kuulub temale, peale selle auto kuulub talle veel kolm sõidukit. Nimetatud sõiduauto jättis ta maja ette lukustamata, autovõtmed aga kindalaekasse. Politsei teatas talle, et autoga on keegi metsa sõitnud, sündmuskohale minnes nägi, et auto on kännu otsas. Arvas, et annab selle varuosadeks ning seetõttu ei esitanud kellegi vastu pretensioone seoses sõiduki vigastamisega. Tunnistaja VN– kaebaja isa – ütlustest nähtuvalt 18.10.2008.a. eelnenud õhtul vaatas ta koos Margusega kodus arvutis autosid, Margus elab sama maja vastaskorteris, kella 00.00 paiku läks Margus magama. Järgmisel päeval, 18.10.2008.a. läksid vennad – Margus ja VN koos oma tüdrukutega sünnipäevale. Keskpäeval tuli maja juurde politseiauto, otsis autot, millega keegi oli nende eest ära sõitnud, võtsid talt seletuse. Tunnistaja VN– kaebaja vend – andis ütlusi, et tuli koju ööl vastu 18.10.2008.a. kella 00.30 paiku, tegeles mõni aeg arvutiga, seejärel läks magama. Kella 3.00 paiku ajas teda üles TJ, et keegi sõitis tema autoga metsa ning auto tuleb metsast ära tuua. Nende juurde tuli ka oma korterist Margus Nõmme, kuid nendega kaasa ei läinud. Sündmuskohale läks VN koos TJ ja tema naise (tunnistaja õe) M . Auto sai tagasi viidud. Järgmisel päeval viibisid kõik õe lapse sünnipäeval, kui tuli politsei, toimus mingi arutamine ning politsei ütles, et Margus Nõmme oli see isik, kes sõitis TJ autoga. Tunnistaja R J andis kohtule ütlusi, et oktoobris 2008.a. oli ametikohustuste täitmisel liiklusjärelevalve teostamisel Kuusalu vallas Loksa kandis, tegeles ühe sõidukiga, kui teine auto 3 keeras enne teeristi ära. Tunnistaja sõitis sellele järgi, pani vilkurid põlema, sõiduk keeras metsateele, seejärel aeglustas käiku ning jäi peaaegu seisma ja siis hakkas kiirendama. Tunnistaja jõudis märgata roolis istunud isiku nägu. Kuna tee oli libe ning kiirus läks väga suureks, sõitis lõpuks auto vastu kändu ning autos olevad isikud jooksid ära. Tunnistaja võttis ühendust autoomanikuga, info tema kohta sai andmebaasist. Omanik ei osanud auto asukohta öelda, lubas kohale tulla. Kuna sõiduk sai vigastada kännu otsa sõitmisest, kutsus tunnistaja kohale ka avariigrupi. Autoomanik seletas, et auto seisis Kahala küla maja juures, tema naisel on kolm venda ning kes võis autoga sõita, ei teadnud. Sõiduki vigastamise kohta ei tahtnud omanik menetluse läbiviimist ning ütles, et kahju talle tekitatud ei ole. Kui järgmisel päeval tuli tunnistaja autoomaniku juurde, kelle juures viibisid ka tema naise vennad, tundis tunnistaja nende seast ära Margus Nõmme kui isiku, kes juhtis sõiduautot XXX, isikul oli otsa ees ka vigastus, mis võis tekkida esiklaasi vastu löögi saamisest auto kännu otsa sõitmise hetkel. Hinnates tunnistajate ütlusi, jõuab kohus järeldusele, et tunnistajate TJ, V ja VN ütlustega ei ole leidnud kinnitamist asjaolu, et Margus Nõmme väärteo toimepanemise ajal viibis kodus, seega ei saanud sõiduautoga Xxx Loksa kandis ringi sõita. Väärteoprotokollist nähtuvalt sündmus leidis aset ööl vastu 18.10.2008.a. kell 01.52. Tunnistaja VN–vanem nägi kaebajat viimati kella 00.00 paiku, seejärel läks magama. Tunnistaja VN–noorem nägi kaebajat peale seda alles kella 03.00 paiku. Seega väärteo toimepanemise ajal ei ole keegi Margus Nõmme’d näinud ja tema alibi ei ole tunnistajate ütlustega kinnitatud. Peale selle, kohus leiab, et Margus Nõmme süüküsimuse otsustamisel ei ole võimalik toetuda eelpool mainitud tunnistajate ütlustele ja seda järgmistel põhjustel. Esiteks, kõik kolm tunnistajat on kaebaja lähedased ning ütluste andmise ajendiks võib olla soov aidata teda pääseda vastutusest. Teiseks, tunnistaja VN vanema ütlustest järeldub, et kui Margus Nõmme läks kella 00.00 paiku enda juurde magama, siis jäi sinna järgmise hommikuni. Samas aga tunnistajate TJ ja VN noorema ütlustest selgub, et kella 03.00 öösel äratas neid telefonikõne politseist ning TJ palus nii V kui ka Margust aidata tal auto metsast tagasi toomisel. See omakorda kinnitab tunnistaja VN vanema ütluste umbmäärasust ja tühisust, kuivõrd need ei kajasta olulisi asjaolusid. Vastupidiselt sellele, tunnistaja TJ ütlustest järeldub kohtu arvates kaudselt see, et kuna ta autoomanikuna ei soovinud liiklusõnnetuses süüdi oleva isiku tuvastamist ega olnud huvitatud asja uurimisest ning vahetult sündmuskohal avaldas, et avariid polnudki, pretensioone tal ei ole, järelikult teadis, et sõiduautot kasutanud isik on keegi tema suguvõsast. Samale viitab selline asjaolu, et ainult lähedased võisid teada, et sõiduki uksed olid mitte üksnes lukustamata, vaid ka süüteluku võtmed asuvad kindalaekas. Samas tuleneb tunnistaja R J ütlustest, et jälitades rikkuja sõidukit, jõudis ta ometi viivult vaadelda roolis istunud isiku nägu. Nähes samal päeval mõne aja pärast kaebajat teiste inimeste hulgas, tundis ta Margus Nõmme kohe ära ning tal otsmikul kehalise vigastuse olemasolu ei olnud äratundmise ainsaks põhjuseks, nagu väitis kaebaja, vaid süvendas tunnistaja veendumust, et tegemist on sama isikuga, kes juhtis autot ning ei allunud talle antud peatumismärguandele. Puutuvalt määratud karistusse peab kohus märkima, et rahatrahvi suurus vastab süü suurusele, on arvestatud võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Margus Nõmme on varem kolmel korral väärteokorras karistatud, ükski varem määratud rahatrahvidest tasutud ei ole, seega Margus Nõmme puhul ei ole karistamise eesmärke saavutatud. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud rahatrahvi suuruse toimepandud väärtegude eest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra tasandil. 4 Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik