4-08-4441/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-4441 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Silvi Hindrikson Kohtuasi Marina Preobraženskaja (isikukood 45904110259, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht ) väärteoasi LS § 7422 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.04.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,004577 Asja läbivaatamise kuupäev 19.märts 2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Marina Preobraženskaja kaebuse esitaja kaitsja Olga Losseva kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, VTMS § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 16.04.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,004577 osaliselt karistuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada Marina Preobraženskajat LS § 7422 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 (kolmsada) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220085954394. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Jätta Marina Preobraženskaja taotlus kaitsjale makstud õigusabi kulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest summas 4100 (neli tuhat ükssada) krooni rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel P Rehe koostas 23.03.2008.a. väärteoprotokolli AB 1010386 Marina Preobraženskajale selle eest, et tema 23.03.2008.a. kell 11.05 Tallinnas, Paldiski mnt 81/83 vahel, liikudes Mustamäe tee suunas, juhtis mootorsõidukit Xxx, reg. nr. xxx kiirusega 70 ± 3 km/h, teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Marina Preobraženskaja Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin karistas Marina Preobraženskajat väärteosasjas nr. 2302,08,004577 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Marina Preobraženskaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada vääreomenetlus, kuna rikkumist, mille eest teda karistati, ei ole ta toime pannud. Marina Preobraženskaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta 23.märtsil autoga Xxx Õismäe poolt Kristiine Statoili poole. Oli kaks rida ja kolmas oli ühistranspordi rida. Ta sõitis keskmises reas mööda Paldiski mnt-d. Kuna on ise sõiduõpetaja, siis jälgib spidomeetrit ning kui nägi 50km/h märki, siis võttis kiiruse maha. Märgi tsooni jõudis kiirusega 50-53 km/h. Tema järgi sõitis üks auto, mis sõitis tema ette samasse ritta. Liiklus tihe ei olnud, enne seda teist autot, mis tema ette keeras, rohkem autosid ei olnud. Kui mõlemad sõidukid läbisid valgusfoori, siis paremalt poolt astus välja politseinik ja oma liigutusega andis märguande peatumiseks. Kuna ees olev auto ja kaebaja ei saanud aru, kes peab peatuma, siis jäid mõlemad seisma. Esimene auto lasti minema, temal kästi peatuda ja parkida auto kõnniteele. Siis öeldi, et ta ületas kiirust, sõites 70 km/h. Siis läks politseinik oma auto juurde, näitas kaebajale kiiruse näitu, millega kaebaja ei nõustunud. Kui oleks ka ületanud kiirust, siis poleks ta saanud nii kiiresti pidama, kuna politseinik tuli ootamatult teele. Politsei oli põõsaste taga, autot ta ei näinud, see seisis põõsaste taga kõnniteel. Politseinikul, kes ta peatas, ei olnud radarit käes. Radarit näidati talle politseiautos. Teine politseinik oli autos ja tegi midagi, tõi radari välja ja näitas kaebajale seda. Radari näitu tutvustades oli tema oma autos, politseinik oli väljas. Ta ei tea, kus tema kiirus fikseeriti. Oletab, et kui protokoll koostati, siis parandusi protokollis ei 2 olnud. Protokollis oli täidetud esimene lehekülg. Ta ei kirjutatud sellele alla, kuna see polnud lõpetatud. Parandused on hiljem tehtud. Kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, P Rehe, selgitas kohtus, et teostas liiklusjärelevalvet Paldiski mnt-l. Parkis oma auto vastavalt liikluseeskirjale, jättes jalakäijatele piisavalt ruumi. Politsei auto oli pargitud heki taha, mis eraldab sõiduteed kõnniteest. Selleks, et mitte segada ühistransporti, pidi kõnniteele parkima. Astus sõiduteele kollase vestiga, seade oli optilise sihikuga. Mõõtmine on võimalik ainult kõnnitee servalt. Sealt on võimalik mõõta kiirust ilma teele minemata. Õismäe poolt tuli sõiduk ja enne seda väikest pöördekohta, kust hakkab mõõtmise jaoks paistma sõiduk, enne seda on pikalt 50 km/h ala. Kaebuse esitaja sõitis peatamise hetkel teises reas. Mõõtmise hetkel sirgjoone peal kumeruse tagant tulid nad ühes reas, nad paistavad sealt ühes reas, kõrvuti ei näe kunagi neid. Kui nad on liikunud edasi on võimalik eristada ka ridu. Optilise sihikuga aparaadi puhul on autod väga selgesti eristuvad. Kui sõidukid kurvi tagant tulevad, siis tulevad nad ükshaaval, neid saab eraldi mõõta. Seetõttu on kindel, et kiirust mõõtis just kaebaja autol. Samuti pole võimalik, et mõõtis 70 km/h alas. Mõõtmise kohalt ei ole 50km/h märk nähtav, see jääb kaugemale. Mõõtis kiiruseks 70 km/h. Kiirus on mõõdetud 329 m kauguselt. Patrull asus rikkumise fikseerimise momendil Paldiski mnt 81/83, auto oli sealt 329 m kaugusel. Nõustub, et rikkumine ei toimunud 81/83 maja juures. Seade näitab kiiruse ja kauguse näitu, numbri salvestamise funktsiooni ei ole, filmida ei saa. Optilise sihikuga radari puhul tuleb laserkiir, millega on võimalik mõõta ühe sõiduki kiirust. Ametnik ise valib silmaga kiireima sõiduki. Päästikule vajutamine kustutab ära eelmise näidu. Minimaalset ja maksimaalset kiirust selle radariga mõõtmisel ei olegi. Maksimaalne mõõtekaugus, mida tema on mõõtnud, on 998 m. Ei ole võimalik mõõta mittetöökorras seadmega, sest kui seade on rikkis, siis ta ei mõõda - number ei tule ette. Selle aparaadiga kordusmõõtmist teha ei saa, eelmine näit kaob ära. Ta jättis näidu alles ja ootas kuni sõidukid temani jõuavad. Kuna 50 km/h on piisavalt suur kiirus ja kui 2 autot järjest sõidavad, siis kahe auto vahele hüpata neid peatama, on ebareaalne. Seetõttu peatas mõlemad autod, esimese lasi ära, kaebaja suunas parkima, et saaks talle kiirust näidata. Radar oli tal käes, kui auto peatas. Sel hetkel, kui ta läks peatama sõidukit, tuli sinna ka üks Põhja PO patrull, ka nemad parkisid end kõnnitee äärele. Niikaua, kui rikkuja parkis oma autot, vestles kolleegidega, jälgides samal ajal ka rikkujat. Kui auto oli pargitud, näitas juhile kiirusenäitu, mille peale ta ütles, et ilma advokaadi ja tõlgita ta ei räägi ja ei vaata näitu ka. Siis ta ütles, et seal pole tema auto numbrit ja kellaaega pole ja see pole tema auto kiirus ja ilma advokaadita ei räägi ta midagi. Ametnik palus esitada dokumendid ja tulla politseiautosse. Suutis talle näidata vähemalt numbri. Kiiruse näit ei jäänud tutvustamata, vaid protokollis on jäänud tegemata linnuke vastavale kohale. Kui kaebaja oli kohapeal politseiautos, siis ta kirjutas protokolli oma ütlused, siis olid ka parandused juba tehtud. Protokoll täideti kaebaja juuresolekul. Vead tulid, kuna rikkuja oli väga ärritunud, läks sassi. Dokumentide vormistamiseks sõitsid kesklinna, kohapeal täitis kiiresti kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, et meelest ära ei läheks, kuna optilisel mõõtjal kustub 10 min pärast näit ära. Kõiki lahtreid protokollis ei saa kohustuslikult täita, need käivad üksteisele vastu. Seda, kas ta näitas kaebajale näitu või mitte, võivad tunnistada kaks Põhja PO politseinikku, ka seda, et ta ei käinud vahepeal autos aparaati toomas. Kohtuvälise menetleja ametnik, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostaja, T Gusseinov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mõõtsid nad kiirust Paldiski mnt-l, Mööblimaja juures, kooli kõrval. Auto seisis kooli kõrval, halli hoone juures. Lähedal on bussipeatus, seisid kõrvalteel. Ei mäleta autode paiknemist. Patrullauto polnud peidetud, nad ei varjanud ennast. Tee laiust meetrites ei tea, tee on piisavalt sirge, vist on 3 rida nende suunas, nähtavus oli hea, oli päevane aeg, hommiku poole. Märtsi kuu oli, ilma täpselt ei mäleta. Tema paariline mõõtis kiirust ja pidas kinni kaebaja Marina Preobrazenskaja, kes tuli Õismäe suunast. Paarimees mõõtis, tema võttis rikkuja kinni, tema ka tegeles rikkujaga. Radar oli P Rehel käes. Ta mõõtis kiiruse ära, näitas kaebajale näidu, siis pani radari ära. Kaebaja väitis, et kiirus, mis P 3 mõõtis, pole tema kiirus. Sõiduteel paarimees rääkis temaga, kuna ta ei olnud rikkumisega nõus, siis parkis ta auto kooli juurde, et mitte segada trollide liiklust. Kuna isik ei olnud nõus oma rikkumisega, ei tunnistanud süüd, siis paariline enne vormistamist hoiatas teda, et kui ta ei nõustu kiirmenetlusega, siis tehakse väärteoprotokoll. Seejärel kaebaja helistas ja konsulteeris oma kaitsjaga. Siis isik ütles, et ta ei saa aru eesti keelest ja nõudis tõlki. Läksid koos kesklinna tõlgi juurde, sinna tuli ka kaebaja esindaja. Tõlgi vahendusel selgitati tema rikkumist, õigusi ja kohustusi. Kesklinnas sai asi lahenduse, ta vist kirjutas protokollile alla, aga ta ei nõustunud oma rikkumisega. Arvab, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll koostati kohapeal, Paldiski mntl. Enne väärteoprotokolli vormistamist tehakse kõik muud paberid ja tutvustatakse neid rikkujale. Kesklinnas isik ainult tutvus paberitega, kirjutas alla. Kohapeal ta keeldus tutvumast. Politseiautos ei kirjutanud ta ühelegi paberile alla. Ei mäleta, kus isik kirjutas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli oma ütlused. On kindel, et paber koostati kohapeal, aga alla kirjutati hiljem. Kaebaja oli vist enne kinni peetud, kui nende juurde tuli Põhja PO patrull. Nad tulid kooli juurde. P suhtles nendega. Tunnistaja M Õunapuu andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta töötab Põhja Politseiosakonnas. Mäletab ähmaselt, et oli Paldiski mnt-l, nägi Mustjõe kooli juures seismas P Rehet, kes töötas varem temaga koos. Tahtis küsida temalt liiklusalast konsultatsiooni. P Rehe auto oli pargitud paralleelselt Paldiski mnt-ga, kõnnitee juures, auto oli Paldiski mnt-lt tulijatele nähtav. Kui lähenes mööda Paldiski mnt-d, siis nägi, et P Rehe mõõtis kiirust. P Rehe oli tee peal, täiesti avalik mõõtmine oli. Kui läks Rehe poole, siis ta paarimees oli autos. Nad pöörasid kooli juurde ning autost väljudes nägi, et keegi oli kinni peetud. Kui ta tuli Rehe poole, siis oli mitu korda juttu mõõtjast ja P Rehe näitas mõõteseadet kaebajale mitu korda. Asi läks teravaks, isik nõudis advokaati ja tõlki, kuigi Rehe rääkis nii eesti kui vene keeles. Vaidluse ajal seisid mõlemad õues. Rehele sai ta ainult tere öelda, oli paar minutit ja siis lahkus oma tööd tegema. Tunnistaja H Mikson andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab Põhja Politseiosakonnas. Nad nägid P Rehet Paldiski mnt-l kiirust mõõtmas, läksid juttu rääkima. Mõõtmine ei olnud varjatud. P Rehe auto oli tee ääres kõnniteel, kooli ees. Auto seisis raagus põõsaste taga. Vihma ei sadanud, teekatte olukorda ei mäleta, niiske oli vist. Nemad parkisid Rehe auto ligidale, täpset kohta ei mäleta. Rehe mõõtis edasi. Kui nad sinna jõudsid, siis Rehe sai rikkuja, oli sõnelus, radar oli P Rehel käes ja seal nad vaidlesid. Rehe tutvustas radari näitu, vehkis sellega kaebaja juures. Kaebuse esitaja ja P Rehe olid õues, nad suhtlesid ilmselt vene keeles. Rehe paarimeest ta ei näinud, õues teda ei olnud. Nad lahkusid Rehega praktiliselt kontakteerumata. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. MõõteS §-st 5 lähtudes on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Vaidlus pole aparaadi korrasolekus, ega ka selles, kas mõõtja tohtis kiirust mõõta. Rikkumine on tõendatud. Kaebaja võib esitada igasuguseid versioone, mis on ajendatud soovist pääseda karistusest. Kaitsja tõi välja, et rikkumise koht pole märgitud õigesti. Rikkumise koht ei pea olema cm täpsusega, selle mõte on märkida koht, kus rikkumine oli, seadus ei sätesta selle asukoha täpsust. On oluline, millises tsoonis kiirus mõõdeti, kuna kiirus mõõdeti 50 km/h alas, siis ei ole ka selle üle vaidlust. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2302,08,004577, 16.04.2008 (lk 19); Väärteoprotokoll AB 1010386, 23.03.2008 (lk 9); Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 23.03.2008 (lk 10); Ettekanne 23.03.2008.a. (lk 15) Vastulause (lk 17,18); 4 Õiend (lk 21); Taatlustunnistused TTRSS-08/00165 ja TTRSS-07/00157 (lk 60,61); Tüübikinnitus TJL 5-3/12.30.03 (lk 62); EAK Tunnistus E129, 12.12.2007 koos lisaga (lk 63-65) Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ja kaitsja seletused, kohtuvälise menetleja ametnike selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi sisuliselt. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta umbes 50-53 km/h. Ta ei tea, kus tema kiirus fikseeriti, kuid kiirust tema ei ületanud. Liiklus tihe ei olnud, peale tema liikus samal ajal teel veel üks sõiduk, mis samuti kinni pidas, kui politseiametnik teele tulles andis peatumismärguande. Nagu nähtub kaebuse esitanud isiku ütlustest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et ta 23.03.2008.a kell 11.05 sõitis Tallinnas, Paldiski mnt-l, liikudes Mustamäe tee suunas. Patrullauto oli pargitud Paldiski mnt-l ning et lubatud suurim kiirus sellel lõigul on 50 km/h. Kaebaja ei tea täpselt, kus tema kiirus fikseeriti. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ütlused, mille kohaselt tema sõitis kiirusega 50-53 km/h on ümber lükatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et vanemkonstaabel P Rehe mõõtis 23.03.2008.a kell 11.05 Tallinnas Paldiski mnt 83/81 majade vahel Mustamäe tee poole liikuvate sõidukite kiirust ja lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Marina Preobrazenskaja poolt juhitud sõiduauto xxx, reg. nr. xxx kiiruseks mõõdeti 70 ± 3 km/h, teel kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Mõõtmine on toimunud paigal seistes ning patrullauto seisis paremal pool kõrvalteel. Mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, lähenes, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 23.03.2008 kell 11.05 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Marina Preobrazenskaja on rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Nähtuvalt kohtule esitatud mõõtevahendi taatlustunnistustest oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte UX 14750 (lk 10), taadeldud 31.10.2007.a. (lk.61), s.t töökorras Marina Preobrazenskaja rikkumise tuvastamise ajal. Samuti oli nimetatud seade töökorras ka uurimiseksperimendi teostamise ajal 19.03.2009.a, sest oli taadeldud 01.10.2008.a.(lk 60). Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealusel mõõtevahendil kehtiv tüübikinnitus (lk 62). Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval 23.03.2008.a. kell 08.00 ning seade oli töökorras (lk 19). Eesti Akrediteerimiskeskus on 12.12.2007.a. Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve alal (lk 63-65). Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. P Rehe on kohtule andnud kohtuistungil ütlusi menetlustoimingu, s.o kiiruse mõõteseadme tööpõhimõtte ja täpse käigu kohta, millistes kohtul puudub alus kahelda. Ametnik kinnitas, et kuna tegemist oli optilise sihikuga aparaadiga, siis olid autod väga selgesti eristuvad. Seetõttu on kindel, et kiirust mõõtis ta just kaebaja autol. Kiirus on mõõdetud 329 m kauguselt. Patrull asus 5 rikkumise fikseerimise momendil Paldiski mnt 81/83, auto oli sealt 329 m kaugusel. Seade näitab kiiruse ja kauguse näitu, numbri salvestamise funktsiooni ei ole, filmida ei saa. Optilise sihikuga radari puhul tuleb laserkiir, millega on võimalik mõõta ühe sõiduki kiirust. Ametnik ise valib silmaga kiireima sõiduki. Päästikule vajutamine kustutab ära eelmise näidu. Minimaalset ja maksimaalset kiirust selle radariga mõõtmisel ei olegi. Ei ole võimalik mõõta mittetöökorras seadmega, sest kui seade on rikkis, siis ta ei mõõda - number ei tule ette. Selle aparaadiga kordusmõõtmist teha ei saa, eelmine näit kaob ära (lk 34-36). Ametniku poolt räägitu õigsuses veendus kohus ka sündmuskohal uurimiseksperimendi käigus, kus mõõtevahendina kasutati täpselt sama kiirusmõõteseadet Ultra Lyte UX 14750, mis oli kasutuses Marina Preobrazenskaja rikkumise tuvastamise ajal. Kohapeal tuvastas kohus, et nimetatud seadmel on laserkiir, mille täpp suunatakse auto numbri peale, auto ette. Kui vajutada nuppu, siis ta fikseerib kiiruse. Tabloole kuvatakse kaugus ja kiirus. Korraga saab mõõta vaid 1 auto kiirust. Kuna kaebaja väitel liikus koos temaga veel vaid üks auto ning kohus veendus kohapeal, et kurvi tagant tulevaid sõidukeid on võimalik ükshaaval eristada ja kuna politsei fikseeris näidu, siis on välistatud, et politseiametnik võis eksida kiiruse mõõtmisel ning omistada teise sõiduki kiiruse Marina Preobrazenskaja poolt juhitud sõidukile. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka VTMS § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kohtul puudub ka alus arvata, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid. Kaebuse esitaja ja tema esindaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli, näidates tema sõiduki peatamisel mõõteriista näitu, mis kuulunuks teisele sõidukile. Arusaamatuks jääb kohtule ka kaebuses esitatud väide, et kaebuse esitaja ei tea kus tema kiirus fikseeriti. Kuigi väärteoprotokollis on märgitud rikkumise kohaks Paldiski mnt 81/83 (lk 9), siis kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollis on märgitud, et nimetatud aadressil asus liikumiskiiruse mõõtmise koht (lk 10) ning sellest kohast eemal 329,8 m kaugusel mõõdeti kaebaja sõiduki kiirus (lk 10 pöördel). Vaidlus puudub asjaolu üle, et kiirust mõõdeti alas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Kohus tuvastas kohapael paikvaatluse käigus, et Marina Preobrazenskaja poolt kiiruse ületamine leidis aset Paldiski mnt 97 ja 99 vahel. Kuna kõik hooned, mis asuvad nii aadressidel Paldiski mnt 81/83 kui ka Paldiski mnt 97 ja 99, jäävad piirkonda, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h, siis kaebaja väide, et ta tea, kus tema sõidukiirus fikseeriti, ei ole asjakohane ning antud eksimus väärteoprotokollis ei ole käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kaebajale ei näidatud kiirusemõõteseadme näitu koheselt sõiduki kinnipidamisel ning kaebuse esitaja ei tea, kas see näit puudutas tema juhitud sõiduki liikumiskiirust. Kaebaja on kohtus väitnud, et radari näitu talle tutvustati (lk 34), sama fakti kinnitavad ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate Marina Õunapuu ja H Miksoni kokkulangevad ütlused, mille kohaselt P Rehe tutvustas mõõteseadme näitu peatatud sõiduki juhile (lk 47 pöördel, 48). Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kõnealuste tunnistajate, kes pole kaebuse esitanud isikut varem näinud, ütlustes. Kuigi kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis puudub vastav märge, siis ametnik selgitas, et kiiruse näit ei jäänud tutvustamata, on jäänud vaid tegemata vastav linnuke protokollis (lk 34 pöördel) ja tunnistajad nägid, kuidas ametnik juhile näitu näitas (lk 34 pöördel) ning kuna rikkuja oli väga ärritunud, siis tulid vead sisse (lk 35 pöördel). Samuti ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et politseitöötajal, kes peatas sõiduki, polnud radarit käes. Puudub loogiline selgitus, miks peaks 6 ametnik peale kiiruse fikseerimist ning rikkumise tuvastamist viima kiirusemõõteseadme patrullautosse ning seejärel tulema uuesti teeserva rikkuja sõidukit peatama. Arvestades veel asjaolu, et kiiruse ületamine toimus 329,8m kaugusel ametnikust ning suhteliselt lühikest ajavahemikku, mille jooksul sõidukid tema asukohani jõuavad, siis on välistatud, et P Rehe viis vahepeal radari oma sõidukisse ja peatas seejärel Marina Preobraženskaja sõiduki. Samas on ka kaebaja ise esitanud erinevaid vastuseid radari näidu tutvustamise kohta, näit „Radarit näidati mulle politseiautos, teine politseinik oli autos ja tegi midagi, tõi radari välja ja näitas mulle seda” (lk 33 pöördel) hiljem on kaebaja kohtu küsimusele: „Kuidas teile radari näitu tutvustati?”, öelnud, et „Mina olin oma autos, politseinik oli väljas.” (lk 34) Seega leiab kohus, et kaebaja poolt esitatud põhjendused on otsitud ning esitatud väidetega püüab Marina Preobraženskaja vabaneda vastutusest. Mis puudutab kaebaja väiteid, et kiirusemõõtmine toimus varjatult, siis erapooletud tunnistajad Marina Õunapuu ja H Mikson on andnud kokkulangevaid ütlusi, mille kohaselt mõõtmine toimus avalikult, politseiauto oli tee ääres, Paldiski mnt-lt tulijatele nähtav (lk 47 pöördel ja 48). Lisaks nimetatule peab kohus vajalikuks märkida, et kuna rikkumine toimus märtsikuus, siis ei olnud ka puudel ja põõsastel veel lehti, mis oleks võinud varjata politseisõidukit. Kaebaja arvates ei olnud ka politseiametniku tegevus arusaadav, kuna peatumismärguande peale peatus lisaks kaebaja sõidukile ka tema ees liikunud auto. Nimetatud fakti ei eitanud ka liiklusjärelevalvet teostanud ametnik P Rehe, kes selgitas, et kuna kiirus 50 km/h on piisavalt suur ja kui 2 autot järjest sõidavad, siis kahe auto vahele hüpata sõidukit peatama on ebareaalne ning seetõttu peatas mõlemad autod kinni, esimese lasi ära, kaebaja suunas parkima (lk 34). Seega toimis ametnik täiesti korrektselt, seadmata ohtu enda ja teiste isikute elu, tervist ja vara. Tänu ametniku jõupingutustele ning operatiivsele reageerimisele oli peatumine mõlemale teel liikunud sõidukile ohutu. Küll peab aga kohus vajalikuks märkida kaebaja poolt VTMS § 76 korras esitatud kaebuse kohta järgmist. Kaebus on registreeritud Põhja PP dokumendiregistris 07.04.2008.a. ning kuna see jäi 15 päeva, so vastulause esitamiseks oleva ajavahemiku sisse, siis kohtuväline menetleja ongi nimetatud kaebust käsitlenud kui vastulaust. Menetleja saatis kaitsjale kirja ning teatas, et esitatud kaebust käsitletakse vastulausena ning see on lisatud Marina Preobraženskaja väärteoasja juurde (lk 29). VTMS § 74 lg 1p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses märkima vastulause mittearvestamise põhjenduse. Kohtuvälise menetleja 16.04.2008.a. otsuses on kirjas, et menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud vastulause, mis jäetakse otsuse tegemisel arvestamata. Kohtuvälise menetleja on ka põhjendanud, miks ei ole arvestatud vastulauset. Kohus leiab, et kuna kaitsjat informeeriti kaebuse asja juurde võtmisest ning vastus kaebusele anti sisuliselt vaidlustatud karistamisotsuses, siis ei pea kohus kohtuvälise menetleja juhi poolt kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse lahendamata jätmist VTMS § 77 järgi selliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Marina Preobraženskaja poolt liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumine, s.t asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 17 km/h võrra on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu, mis Marina Preobraženskaja poolt on toime pandud hooletusest. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 1 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kohus leiab, et Marina Preobraženskajale koostatud otsus tema karistamise kohta LS § 7422 lg 1 alusel on põhjendatud, kuid temale karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse 7 kohaldamise alustega. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab karistusregistri õiend (lk 21) on rahatrahvi määramine sanktsiooni maksimummääras põhjendamatu. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmise osas tühistada ning teha uus otsus menetlusaluse isiku olukorda raskendamata. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 126 p 3 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samaliigiliste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti kiiruse ületamise määra. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on Marina Preobraženskaja karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras s.o 5 trahviühikut ehk 300 krooni. Kohus ei rahulda kaebuse esitaja taotlust kaitsja tasu hüvitamiseks riigi eelarvest, kuna VTMS § 23 näeb ette õigusabikulude hüvitamise ainult väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel. Antud juhul kohus ei rahulda kaebust ja ei lõpeta väärteomenetlust Marina Preobraženskaja suhtes, mistõttu puudub ka alus kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks. Aulike Salo Kohtunik 8