4-09-2371/5

Väärteoasi nr. 4-09-2371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 24.märtsil 2009 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner Tõlk Katrin-Jana Vaab juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse esindaja Helen Kommussaar (tunnistus nr 1059) ja Menetlusaluse isiku Andrei Volter Isikukood: 37911300297 Elukoht : xxx Töökoht AS V Vaatas 24.03.2009 avalikul kohtuistungil läbi Andrei Volter kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin 28.01.2009 otsuse väärteoasjas nr 2302,09,000127 tühistamiseks. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 28.01.2009 väärteoasjas nr 2302,09,000127 otsuse kohaselt Andrei Volter 03.01.2009 kell 15.32 Harju maakonnas Viimsi vallas Muuga teel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 44 km/h võrra, sõites kiirusega 97+-3 km/h. Rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Andrei Volterile määrati karistuseks liiklusseaduse § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 7200 krooni. Andrei Volter vaidlustas 28.01.2009 otsuse väärteoasjas nr 2302,09,000127 täielikult, paludes otsus tühistada. Tema ei ole rikkumist toime pannud. Ta peeti kinni 2 km peale väidetavat rikkumise kohta. Politseinikud ei andnud piisavaid selgitusi. Andrei Volter andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt

1. jaanuaril sõitis Randvere teel Muuga suunas. Tegi pöörde Randvere teelt Muuga teele. Peale seda sõitis edasi ja Katku-Niidu Põik piirkonnas peatas teda liikluspolitsei väites, et Volter teelõigul Randvere tee ja Vaheaia tee vahel sõitsin kiirusega 97km/h +/- 3km/h. Selle teelõigu pikkus on umbes 300 meetrit, millele järgneb väga järsk pööre. Füüsiliselt oma 12 aastase sõidukogemuse juures ei ole niivõrd hullumeelne, et sellisesse kurvi sellise kiirusega minna. Esitas politseile küsimuse, miks nad väidavad, et see on kaebaja kiirus ja miks teda kohe ei peatatud, sellele ei suudetud vastata. Talle näidati seadet, millega mõõdeti ja väidetavalt oli sõitnud kiirusega 97 km/h. Ei keeldunud millestki, palus selgitada, miks nad väidavad, et see on just kaebaja kiirus, sel hetkel neid kutsuti kuskile välja ja keeldus alla kirjutamast. Seepeale nad võtsid selle käest ära, andsid väärteoprotokolli koopia ja sõitsid minema. Sellel 300 meetrisel teelõigul on märk soovitatav sõidukiirus on 20 km/h, looklev tee ja tänavate nimesildid. 300 meetrine teelõik on sirge, millele järgneb järsk pööre. Selgitati, kus kohapeal täpselt mõõdeti. Protokollis on kirjutatud, et Muuga tee alguses Randvere tee ja Vaheaia tn vahel. Randveere tee ja Vaheaia tn vahe on umbes 200 meetrit. Mõõtmise koht on selle 300 meetrise teelõigu alguses. Mäletab, et Randvere teel sõitis autosid vastu. Muuga teel 300 meetrit kedagi vastu ei tulnud. Politsei autot nägi. Nad keerasid Muuga teelt tagasi ja sõitsid kaebajale vastu. Nägi sõitvat autot ja nende järel sõitis veel üks auto. Politsei sõitis oma sõiduvööndis. Seal oli soovitatava sõidukiiruse märk 20km/h ja ületas 20km/h. Peale pööret võib-olla sõitis kuskil 50km/h või natuke kiiremini. Palub trahv tühistada, kuna ei ole sõitnud väidetava kiirusega, mis on toodud väärteoprotokollis. Millega politsei tõestab, et see kiiruse näit oli just kaebaja oma. Tunnistaja N Toming andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituses. Peatusid Randveres tee ääres ja hetkel peale peatumist märkas, et mööda Randvere teed Muuga suunas tuleb nende suunas tume sõiduk. Kiirusemõõtmise aparaat töötab koguaeg ja siis lõi kohe kiiruse sinna ette. Fikseeris kiiruse 97km/h. Kuna kiirus oli suur ja pidi ennast ümber keerama ja talle järgi sõitma. Seal tuleb üks kurviline lõik ja paar kilomeetrit läks aega, enne kui talle järgi jõudis, pani küll vilkurid peale. Said ta kätte kuskil majade vahel, tupiktänavas. Kaebaja väitis, et seal on lubatud kiirusega 70km/h sõita, see ei ole asula, et tema ei sõitnud nii kiiresti. Õigustega ta tutvunud oli, aga ütluste ja seletuste andmisest ta keeldus. Võimalik, et neil oli midagi tulemas, aga kiirustamist ei olnud. Kohapeal tehti kõik mis menetlus nõuab. Mõõtsid kiirust paarsada meetrit enne kurvi. Piisav maa, et seda kiirust maha võtta, enne seda kurvi ja keerab ära ka kiirusega 50km/h . Oli ise kurvist 200 kuni 250 meetrit. Tema tuli kurvi suunas, kaugemalt tuli. Kiiruse mõõtmise hetkel oli ta suhteliselt lähedal, 30 meetrit ja tal oli silmnähtavalt suur kiirus suur. Ta oli ainuke auto, rohkem autosid polnud kummaski suunas. Tunnistaja N Pavljuk andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituses vanemkonstaablina. Seisid bussipeatuse juures. Härra tuli Saabiga, ta oli üksi ja kiirusega kuskil 97km/h. N Toming fikseeris kiiruse ära. Sõitsid talle järgi, keerasid ümber. Kuna suund kuhu härra liikus, tee oli kurviline, siis said ta 2 minuti jooksul kätte. Ta keeras kuskile maja ette. Kutsus isiku autosse. Toming tutvustas kiiruse ja sai aru, et härra vaidles, et see on asulaväline tee ja ta võib sõita kiiremini. Selgitasid, et see on asulasisene tee ja võib sõita kiirusega 50km/h. Härra tunnistas, et sõitis kuskil 70-75km/h aga ta arvas, et oli asualavälisel tee ja ei olnud nõus, et sõitis 90km/h kiiruse piires. Asja menetles N Toming. Oli autos kõrval. Isik ei soovinud kuhugi alla kirjutada. Ei oska öelda kui kaugel selja taga olnud kurvilisest lõigust toimus kiiruse mõõtmine. Auto oli neist kiiruse mõõtmisel 15 meetrit kuskil. Kiiruse mõõtmise ajal istusid mõlemad autos, puldiga ta fikseeris. See on autosse paigaldatud kiirusemõõteseade. Teisi autosid polnud kummaski suunas. Ei mäleta kes hommikul kontrollis kiirusmõõteseadet. Tema ise seda ei teinud. Politseiautol oli vist mootor sisse lülitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Tulenevalt Mõõteseaduse §5-st on kiiruse mõõtmine teostatud seaduslikult ja õige mõõteseadmega ja on järgitud mõõtmismetoodika nõudeid. Kohtuväline menetleja ei näe mõõtmise teostamises ühtki viga ja sellest tulenevalt jääb oma otsuse juurde. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2302,09,000127 (lk 2); Väärteoprotokoll AB 1035844 (lk 14-15); kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 03.01.2009 (lk 16-17); vastulause väärteoprotokollile 03.01.2009 AB 1035844 (lk 20); Õiend (lk 23-24); Karistusregistri teatis (25-26) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: 2 Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi sisuliselt. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt sõitis ta kuskil 50 km/h. Pärast pööret ei saa kohe nii kiiresti kiirust üles ja siis tuleb kurv. Politsei pidas ta hiljem kinni ja ei tõendanud, et just tema kiirust näidati talle. On nõus, et väärteoprotokollis toodud kohas oli ainuke auto. Nagu nähtub kaebuse esitanud isiku ütlustest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et ta 03.01.2009 kell 15.32 sõitis Muuga teel ja liikus Vaheaia tn suunas, sel ajal tema ees ega taga autosid ei olnud ja politseiauto oli Muuga teel ning, et lubatud suurim kiirus sellel lõigul on 50 km/h. Kaebuse esitanud isik ei tea täpselt millisel ajahetkel politseinik tema kiirust mõõtis. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlused, mille kohaselt tema sõitis kiirusega 50 km/h või natuke kiiremini on ümber lükatud tunnistajate ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kaebuse esitanud isiku ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus, et kaebaja põhimotiiviks kaebuse vaidlustamisel on, et kuna teda peeti rikkumise kohast oluliselt hiljem kinni, siis ei ole politsei tõendanud, et kiirusmõõteseadmel näidatu on just kaebaja sõidukiirus. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et N.Tooming mõõtis 03.01.2009 kell 15.32 Viimsi vallas Muuga teel suunaga Vaheaia tn liikuvate sõidukite kiirust ja lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h . Xxxnumbrimärgiga xxx kiiruseks mõõdeti 97 km/h. Mõõtmine on toimunud seisvast patrullautost, mis oli vasakul teepeenral. Mootorsõiduk liikus patrullautole vastu ja üksinda. Kasutati kiirusmõõteseadet, mis oli taadeldud (tunnistust TTRSS 08/00180) ja, mille testid olid kontrollitud 03.01.2009 kell 07.
2. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud kinnitavad ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate N.Pavljuki ja N.Tooming kokkulangevad ütlused, mille kohaselt Saabiga tuli üksinda neile vastu ja tema kiiruseks mõõdeti 97 km/h. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja N.Pavljuki ja N.Tooming, kes pole kaebuse esitanud isikut varem näinud, ütlustes, mida kinnitab ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Tunnistajate ja kaebaja enda ütlustest nähtub, et vahemaa mille vältel võis kaebaja pärast pööret saavutada kiiruse 97 +- 3 km /h ja pärast uuesti kiirust vähendada oli 300 meetrit. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kiirust mõõdeti umbes 200 meetrit enne kurvi ehk siis 100 meetrit peale pööret. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kiirust mõõdeti väga lähedalt, et kaebaja auto oli neist mõõtmise hetkel 15-30 meetrit ja liikus silmnähtavalt kiiresti. Samuti nähtub kaebaja ja tunnistajate kokkulangevatest ütlustest, et kurvi võis läbida kiirusega kuni 50 km/h, mis tähendab, et kaebajal oli pärast pööret piisavalt aega kiirendamiseks ja saavutada kiirus 97 km/h ning seejärel uuesti vähendad kiirust enne järgmisse kurvi sisenemist. Kaebuse esitanud isik kinnitab, et hetkel kui ta nägi politseiautot ei olnud tema ees ega taga teisi autosid, seega on välistatud et politsei oleks mõõtnud mõne teise liikleja kiirust. Kuna politsei fikseeris näidu ja sõitis koheselt kaebuse esitanud isikule järgi, siis on välistatud, et kiirusemõõteseadmel oleks olnud mõne teise autojuhi sõidukiirus. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumine, s.t asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 44 km/h võrra tõendamist leidnud tunnistaja N.Pavljuki ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et A. Volter sõitis 03.01.2009 kell 15.32 Viimsi vallas Muuga teel kiirusega 97 +-3 km/ h tunnis. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmise tõttu, on väärtegu Andrei Volteri poolt toime pandud hooletusest. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Andrei Volterile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 124 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 40 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 3 VTMS § 74 lg 1p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses märkima vastulause mittearvestamise põhjenduse. Andrei Volter on esitanud 13.01.2009 vastulause väärteoprotokollile 03.01.2009 AB
3. Vastulause on esitatud seaduses sätestatud 15 päevase tähtaja jooksul. A. Volter on oma vastulauses vaidlustanud enda kiiruse ületamise. Kohtuvälise menetleja 28.01.2009 otsuses on kirjas üksnes, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunud asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, miks ei ole arvestatud vastulauset. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses nentimine, et isik on esitanud vastulause ei ole käsitletav põhjendustena vastulause mittearvestamise kohta. Samas ei nähtu ka otsusest, et kohtuväline menetleja oleks vastulausega arvestanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Kohus võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1035844 saab teha väärteoasjas VTMS § 132 l p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda. Karistuse määramisel arvestab kohus karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samaliigiliste liiklusalaste väärteo eest, samuti kiiruse ületamise määra ja isiku suhtumist oma teosse. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on Andrei Volteri karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras s.o 100 trahviühikut ehk 6000 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb Andrei Volter kaebus sisuliselt jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin 28.01.2009 otsus väärteoasjas nr 2302,09,000127 ja teha väärteoasjas uus otsus.
5. Tunnistada Andrei Volter süüdi liiklusseaduse § 7422 lg 3 sätestatud väärteos ja määrata talle karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut 6000 krooni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedpangas viitenumber 10220095676002 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 20.04 2009 4