4-09-3116/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.aprill 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-3116 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Silvi Hindrikson Kohtuasi Vladimir Jivoloupi (isikukood 36209110035, kodakondsus Vene Föderatsioon, elukoht xxx, töökoht AS L G ) väärteoasi LS § 7422 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 09.02.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,001408 Asja läbivaatamise kuupäev 06.aprill 2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Vladimir Jivoloup kaebuse esitaja kaitsja, vandeadvokaat, Sven Sillar kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 09.02.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,001408 osaliselt lisakaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 09.02.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,001408 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel A –M Perkson koostas 18.01.2009.a. väärteoprotokolli AB 1035870 Vladimir Jivoloupile selle kohta, et tema 18.01.2009.a. kell 14.02 juhtis Tallinn-Narva maantee 40.kilomeetril suunaga Tallinna poole sõidukit XXX, reg.märgiga xxx ,kiirusega 151 (+/-11) km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus Vladimir Jivoloup LE § 124 p 2 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 3. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel H Kommussar karistas Vladimir Jivoloupi 09.02.2009.a. väärteoasjas nr. 2302,09,001408 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 6000 krooni ning LS § 7422 lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks. Vladimir Jivoloupi kaitsja, vandeadvokaat, Sven Sillar esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada karistamisotsus osaliselt, seda lisakaristus mõistmise osas. Kaebuse esitaja ei sea kahtluse alla rikkumise tehiolusid. Vladimir Jivoloup on oma rikkumisest ja selle lubamatusest aru saanud, tunnistab rikkumist ja kahetseb seda puhtsüdamlikult. Küll ei ole aga mõistetud karistus kooskõlas rikkumise raskusega, mõistetud karistus on liialt karm. Põhjendamatult on temalt ära võetud sõiduki juhtimisõigus. Vladimir Jivoloupi igapäevane töö on seotud auto juhtimisega ning selle õiguse äravõtmine võib kaasa tuua töökoha kaotuse. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluga. Vladimir Jivoloup jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Tema ees, umbes 15 m kaugusel, toimus kokkupõrge ja et mitte kokkupõrganud sõidukitele omakorda otsa sõita, siis lisas ta kiirust ja sõitis neist mööda, et poleks ohtu. Sel ajal fikseeriti kiirus. Politseinikud nägid ise ka avariid. Ta teadis suurimat lubatud sõidukiirust. Tal oli autopiloot seadistatud 94 km/h, kui oli avarii, siis vajutas automaatselt gaasi, et teistele otsa ei sõidaks. Kahetseb juhtunut. Ta töötab tehnoabifirmas ja seetõttu on vaja palju sõita. Mõnikord ta rikub automaatselt liikluseeskirja. Ta on palunud firma juhatajal enda üleviimist teisele tööle, kus on vähem sõite. Elukoht on linnast väljas ning kuna seal pole ühistransporti, vajab ta liikumiseks autot. Peres kasvab 3 last, kellest noorim on 3 kuune. Ka varem on talt juhtimisõigus olnud ära võetud, kuid siis aitas teda sõber. Kuna seekord on lisakaristuse pikkus 4 kuud, siis sõber teda nii kaua aidata ei saa. Kaebuse esitaja kaitsja lisas, et otsus on formaalselt justkui õige, igale rikkumisele tuleb reageerida. Kuid tänaseks on olukord muutunud, on tekkinud kahetsuse moment. Isik on oma teost aru saanud, ta tõesti kahetseb, see on kergendav asjaolu, millega menetleja pole arvestanud. Kohus peaks võtma kahetsust arvesse. Kaebaja ei vaidle rikkumise üle, igal isikul on õigustus oma teole. Käesoleval juhul on õigustuseks avarii, see omab rolli ja eriline rõhuasetus on kahetsusel. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et kaebus pole põhjendatud, rikkumine on leidnud tõendamist. Karistus on põhjendatud. Isiku rikkumiste register on väga pikk, trahvid on küll makstud, aga see näitab ka kaebaja suhtumist, maksab trahvi ära ja rikub jälle. Tegemist on ohtliku rikkumisega. Mõistetav karistus peab olema ka emotsionaalselt tuntav, mitte ainult materiaalselt. Riigikohtul on lahend, mille kohaselt, kui isikul on selg vastu seina surutud, siis pole kahetsus siiras. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2302,09,001408, 09.02.2009.a; Väärteoprotokoll AB 1035870, 18.01.2009.a; Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 18.01.2009; Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; Õiend 17.03.2009.a; Karistusregistri teatis 17.03.2009.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja seisukohad ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirja nõudeid, kuid mitte tahtlikult, ületas kiirust, et vältida otsasõitu tema ees kokkupõrganud sõidukitele. Kaebuse esitaja vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmist 4 kuuks. Kaebaja poolt liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumine, s.t asulavälisel teel suurima sõidukiiruse, 90 km/h, ületamine 50 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks Vladimir Jivoloupi omaksvõtule (tlk 2, 15), ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Vladimir Jivoloup sõitis 18.01.2009.a kell 14.02 Tallinn-Narva maantee 40.kilomeeril kiirusega 151 (+/-11) km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kaebajale näidati seadme tablool fikseeritud näitu. Kuna isik ise tunnistab, et rikkus liikluseeskirja ja ületas kiirust teadlikult, on väärtegu seega toime pandud otsese tahtlusega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Vladimir Jivoloupile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 124 p 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 40 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad menetlusaluse isiku käitumises ja karistus LS § 7422 lg 3 järgi, rahatrahv summas 6000 krooni, on määratud sanktsiooni keskmises määras. Kahetsuse jättis kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestamata, kuigi menetlusalune isik on ka kohtuvälises menetluses 18.01.2009.a .antud ütlustes väljendanud oma kahetsust. Menetleja ei ole põhjendanud, mis põhjusel ta ei arvesta kahetsuse olemasoluga, kuigi VTMS § 74 lg 1 p 10 seda nõuab. Kohtu arvates ei ole kohtuvälise menetleja selline käitumine põhjendatud, kuid kuna määratud rahatrahvi suurus on sanktsiooni keskmises määras ning kaebaja ei vaidlusta ka talle määratud trahvi suurust, siis jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse rahatrahvi suuruse osas muutmata. 3 Liiklusseaduse § 7422 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Karistusregistri väljavõttest ja politseiandmebaasi õiendist nähtub, et kaebuse esitaja on ka 04.02.2008.a. ja 22.10.2008.a. pannud toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, 23.04.2008.a. LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning karistusena on määratud üksnes rahatrahvid. 22.07.2008.a., 29.12.2008.a. ja 04.01.2009.a. samasisulise rikkumise eest LS § 7422 lg 2 järgi on Vladimir Jivoloupilt lisaks määratud rahatrahvidele juhtimisõigus iga rikkumise puhul 1 kuuks ära võetud. Lisaks eelpool nimetatud rikkumistele on isikul veel kehtivad karistused 28.09.2008.a. rikkumise eest LS § 7435 lg 1 ja § 741 lg 2 järgi ja 29.11.2008.a. rikkumise eest LS § 7435 lg 1 järgi. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kokku 8 kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise ees, mis tähendab, et Vladimir Jivoloup ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Isik on 1 aasta jooksul, so ajavahemikul 04.02.2008.a kuni 18.01.2009.a., pannud toime 9 liikluseeskirja nõuete rikkumist. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Vladimir Jivoloupile elustiiliks. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud Vladimir Jivoloupile soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja on sooritanud aasta jooksul peaaegu iga kuu uue liiklusalase väärteo, näidates sellega hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse lisakaristus kohaldamata jätta. Kaebaja väide, et juhtimisõigus on tal tööalaselt ning igapäevase elu korraldamiseks vajalik, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja sõnu uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus töö tegemiseks ning oma pereelu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid Vladimir Jivoloupil teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut oli juba eelnevalt 3 korral karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Vladimir Jivoloup on küll oma rikkumist tunnistanud ja menetluse kestel väljendanud kahetsust, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Kohus leiab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. Vladimir Jivoloup peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses ja kohtuistungil väljendatud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo korduvusest ja ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise näol. Küll peab aga kohus vajalikuks muuta lisakaristuse pikkust. Kohus võtab arvesse isiku kahetsust, mida ta on kogu väärteomenetluse vältel selgesõnaliselt väljendanud ning arvestab asjaoluga, et sõidukiiruse ületamist ei ole Vladimir Jivoloup kordagi eitanud. Kohus usub, et isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kuna kohtuväline menetleja on määranud lisakaristuse pikkuseks 4 kuud, so üle sanktsiooni keskmise määra, siis kohus tühistab vaidlustatud otsuse lisakaristuse mõistmise osas ning vähendab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuni, so sanktsiooni keskmise määrani. Aulike Salo Kohtunik 4 5