KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-4608 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Rahvakohtunikud Üllar Tammiste ja Kitty Parve Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi Arvi Karbi süüdistus KarS §-i 113 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Arvi Karbi, isikukood 34705024919, elukoht xxxxx, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata, sest karistatus on kustunud, on vahistatud 31.03.2008 Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada Arvi Karbi KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine jätta samaks. Eelvangistuse aeg lugeda kantud karistuse hulka. Karistuse kandmise aja algust lugeda 31. märtsist 2008.a. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) Arvi Karbilt 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha katteks; 145 (ükssada nelikümmend viis) krooni postikulude katteks; 18520 (kaheksateist tuhat viissada kakskümmend) krooni, millele lisandub käibemaks 3333.60 krooni, kaitsjatasu katteks; 68590 (kuuskümmend kaheksa tuhat viissada üheksakümmend) krooni ekspertiisikulude katteks ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 116.90 (ükssada kuusteist kr 90
- s)krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu või kaitsjatasu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Asitõendid, mis asuvad Paide politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada, välja arvatud telefon, mis tagastada süüdimõistetule peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et Arvi Karbi 31.03.2008.a kella 18.45 ja 19.15 vahelisel ajal xxxxxx xxxxx vallas xxxxx külas oma elukohas xxxxx talu talumaja köögis ühise alkoholi tarvitamise ja omavahelise tüli käigus alkoholijoobes olles lõi ühe korra eeluurimisel tuvastamata torke-lõikevahendiga E K kaela piirkonda, tekitades eluohtlikud vigastused – kaela ülemise kolmandiku eespinnal ulatusliku torke – lõikehaava koos vasaku unearteri vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ja E. K suri kohapeal. Teise inimese tapmisega pani Arvi Karbi toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Süüdistatav kinnitab, et süüdistus on talle arusaadav, ta ei vaja selgitusi. Ta ei tunnista end süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistus on tõendamata ja süüdimõistmine pole võimalik. Küll on hukkunud inimene, kui seos süüdistatavaga puudub. Tõendeid ei ole tunnistajate ütlustes ega ekspertiiside arvamuses. Kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu I. H on tõendanud kohtule, et E. K oli tema äi, kes ei olnud vägivaldne aga oli viinalembene, kes oli kõigiga semu, kes tarvitasid alkoholi. Alkoholijoobes võis häält tõsta. Sama küla elanikuna teab, et alkoholilembelised suhtlesid omavahel. Karbi tegemistest ei tea, kuna Karbi elab põhiasulast kõrvalisemas kohas. Poe ümber on tihedam asustus, majad külas on hästi laiali. K elas keskuses, Karbi elas üle kilomeetri eemal. Kannatanul ei ole varalist kahju, sest riik ja süüdistatav on hüvitanud matuse kulud. Tunnistaja K. M on tõendanud kohtule, et väljakutses oli teade - kaelapiirkonnas on torkehaav. Vastu oli saadetud auto teed juhatama, sest üksik koht asus metsade ja mägede taga. Kannatanu oli põrandal selili laua kõrval. Arst tegi kindlaks surma. Kannatanu kõrval oli palju verd. Toas oli veel üks mees, kes viibib kohtusaalis. See mees oli siis rahulik, aga joobetunnustega. Õues oli veel üks mees, see oli kaine. Politsei pidi teda nägema. Tunnistaja vaatab üle sündmuskoha vaatlusprotokolli foto ja kinnitab, et kannatanu lamas nii nagu fotol näha. Kohus avaldab veel tunnistaja ütlusi eeluurimisel. Kuuldes oma avaldatud ütlust süüdistatava ütlusest kiirabile, et tema on tapnud, mille hiljem muudab, et tema ei tea midagi, on tunnistaja veendunud, et see võis nii küll olla. Tunnistaja A. K on kohtule tõendanud, et E. K oli alkoholilembene. Tunnistaja P. T on kohtule tõendanud, et nägi lõuna ajal Karbit, K ja P J koos P J juures K talus. Tema läks koos J xxxxxx. K ja Karbi läksid sealt Karbi juurde. Õhtul viis Karbile loosipiletid. Kaasas oli J. Karbi oli siis purjus voodis. K tukkus laua taga. Lahkumise järel viis J koju. Kui J 2 tunni või pooleteise pärast helistas, siis ütles, et Arvi Karbi oli rääkinud politsei kutsumisest, kuna on lõiganud E K kõri läbi. Tema sõitis J juurde. J oli vahepeal Arvi Karbi juures käinud. Koos sõitsid kiirabile vastu. Tema ei käinud toas, mistõttu ei tea, kuidas seal oli. J võis käia kiirabiga toas. Tunnistaja P. J on kohtule tõendanud, et käis hommikul Karbi juures. Koos mindi tema juurde, kus jõid õlut. E K tuli ka sinna. Kui P T tuli siis Arvi Karbi ja E K läksid Arvi Karbi juurde. Õhtul läks P T Karbi juurde. Sisse minnes nägi, kuidas E K tukkus, istudes laua ääres pea ripakil. Arvi Karbi istus voodi äärel. Siis nad lahkusid. Tema läks sinna tagasi kaheksa paiku õhtul, et õlut saada. Sisenedes istus Arvi Karbi voodiäärel ja rääkis, mis oli juhtunud, ja et ta helistaks poliseisse ja kiirabisse. Ta läks koju mobiili ja prille võtma ning helistama. Enne raputas Ki, kes istus tooli peal, pea oli pooleldi rinna peal. Põrandal ja kaelal oli verd. Arvi Karbi on talle öelnud, et noaga tõmbas kõri läbi. K ei ole olnud agressiivne, on vaene ja töötu olnud. Karbi on vahest läinud agressiivseks. Süüdistatav ise on kohtule pikemalt seletanud esimese küsimuse peale, kus ja kellega oli kuni selle ajani, kui K läks tema antud rahaga poodi alkoholi tooma. Peale K lahkumist poodi olevat veresoon peas lõhkenud, seetõttu värises terve nädala ja ei mäleta K tagasitulekut, magas ja kui ärkas kuulis köögis kisa, müra, kära, köögi ja toa vaheline uks oli kinni, siis nägi, et E K oli peksa saanud, oli verine, läks paanikasse, läks õue tuli tagasi ei suutnud helistada, peale helistamist kadus mõistus, mis tuli tagasi kainestusmajas, kui suppi anti. Järgneval küsitlemisel, miks ta nüüd selliselt, s.t uue variandi räägib, vastab, et varem pole temalt küsitud. Temal on vererõhk kõrge, E K pole tülitsenud, kuigi E K räägib kõvasti. See ei ärritanud, kuid keelas kõvasti rääkimast. Räägib, et noaga löömine oli oletus. Võis P rääkida nii, et näed E on kõri läbi tõmmatud. Peale ütluste avaldamist nende vastuolulisuse tõttu ütleb, et kohtus räägitu on õige variant. Kohtule kinnitab, et tema juures ei ole midagi varastatud, raha oli alles, mis jäi poest käimisest järgi, sealt oli 100 kroonise tagasi võtnud, samuti oli toodud viin alles. Kohus uuris tõenditena veel kirjalikke tõendeid nagu sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 2-33) ja ekspertiisi akte: surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 64 (tl 66-70) ja kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 3/39 (tl 103-108), kiirabikaarti (tl 63), süüdistatava kainemisele paigutamise protokolli (tl 113), alkoholijoobe tuvastamise protokolli (tl 114), süüdistatava kinnipidamise protokolli (tl 115-116), asitõendi vaatlusprotokolli (tl 57-61), ekspertiiside akte (tl 79-85, 88-91) ja sündmuskoha tehnilise uuringu protokolli (tl 34-35). Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamuse süüdistuse põhjendatuse kohta KarS § 113 järgi ning tutvunud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo § 113 järgi karistusseadustikus sätestatud alustel. Ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat on uuritud ja talle on tehtud ekspertiis, ta on süüvõimeline. Subjektiivsest küljest on tegemist kaudse tahtlusega, mis ei välista süüdimõistmist. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahju heastamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus rajab oma otsuse järgmistele tõenditele. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 2-33) on leidnud tõendamist E. K tapmine süüdistatava elukoha talumaja köögis (foto 3 ja 4 ülemine), kus on näha laiba asukoht põrandal köögilaua juures, laual on verega määrdunud laudlina (foto 5 ülemine, 7, 8 alumine), verd on köögipõrandal (foto 9). Fotodelt ei ole näha mingit korratust köögis nagu süüdistatava seletusest võiks eeldada, kui ta kuulis peale kisa, kära ka müra. Tunnistajate P. T ja P. J ütlustega on leidnud tõendamist, et süüdistatav ei maganud kella seitsme 3 paiku õhtul, s.o kui nemad koos käisid süüdistatava köögis, magas hoopis K laua taga. Tunnistaja P. J ütlusega on leidnud tõendamist, et Karbi istus voodil, kui tema tagasi tuli. Tunnistajate P. T ja P. J ütlustega on leidnud tõendamist, et K oli kella 19 paiku elus, verd ei olnud näha köögis. Kiirabikaardi (tl 63) järgi on leidnud tõendamist, et väljakutse sündmuskohalt on saabunud kiirabisse kell 20.03 ja kiirabi on kohale jõudnud kella 20.20 ajal. Arst on fikseerinud E K surma, tehes veel märke: tapetud kakluses peremehe poolt, peremees purjus. Sellega kattuvad tunnistaja K. Mi ütlus, mis on üle kontrollitud kohtuistungil, et toas olnud mees oli alkoholijoobes, tunnistas tapmist, kuid hiljem ütles, et ei mäleta. Nende tõenditega langeb veel kokku tunnistaja P. J ütlus, et Karbi ütles talle, kui oli tagasi Karbi juurde jõudnud kaheksa paiku, et tõmbas E K kõri läbi ja käskis politseisse helistada. Seda on tunnistaja teinud, väljakutse on kiirabisse saabunud kell 20.03. See ütlus langeb kokku tunnistaja K. M ütlusega, et teates oli kaelapiirkonnas on torkehaav. Seega jõudis süüdistatava öeldu P. J häirekeskusse ja sealt kaudu kiirabisse. Veel langeb P. Ji ütlus kokku tunnistaja P. T ütlusega, et P. J helistas talle, et on jama, Arvi Karbi on E K kõri läbi lõiganud. P. T pakub J lahkuminemise ja helistamise ajaliseks vaheks tund või poolteist. Tõendamist on leidnud, et tunnistaja P. J ja süüdistatava elukohta vahemaa on kuni 400 meetrit. Seega on ajalised liikumised P. J puhul kodust tagasi Karbi juurde ja sealt uuesti koju helistama võimalikud lühise aja ja vahemaa tõttu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi süüdistatav ise ei ole helistanud abisaamiseks oma mobiililt sellel ajavahemikul. Seega süüdistuse kirjeldus on vastavuses. Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt kinnitab surma saabumist ulatusliku torke-lõikehaava läbi kaelal unearteri vigastusega. Sellest väline verejooks ja suur verekaotus. Haav on tekitatud teravaservalise ühepoolse lõiketeraga. Peale vigastuse tekitamist võis kannatanu olla võimeline lühikest aega iseseisvalt tegutsema, mis võib olla mõõdetav minutitega. See eksperdi arvamus kõrvaldab kahtluse, miks on tunnistaja K. M ja P. J erinev ütlus laiba asukoha kohta. Akti järgi oli E. K puhul tegemist raske joobega. DNA ja sõrmejälgede ekspertiisiaktide aluseks olev sündmuskoha tehnilise uuringu protokoll kinnitab, et sündmuskohalt saadud proovide järgi on süüdistatava elukohas xxxxx talumajas viibinud E. K, P. J ja süüdistatav Arvi Karbi. Nende poolne ühine alkoholi tarvitamine on leidnud tõendamist E. K ja süüdistatava joobe tuvastamisega ekspertiisi akti ja joobe tuvastamise protokolliga politsei poolt, samuti P. J ja P. T ütlustega alkoholi tarvitamise või joobeseisundis oleku kohta. Elutähtsasse organite piirkonda nagu pähe peksmisega või terariistaga kaela löömisel kujutab lööja ette mis tahes vigastusi ja mis tahes tagajärge, ka surma saabumist. Süüdistatavat on eksperdid uurinud ja leidnud, et on süüvõimeline isik (tl 103-108). Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud psüühikahäireid. Tal ei ole olnud psüühilise seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomust, s.h keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Selline isik pidi mõistma ja endale aru andma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib saabuda surm. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma käitumise võimalike tagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Eksperdid on leidnud, et 31.03.2008 kella 19.15 ajal oli ta liikumisvõimeline ning suuteline sisukohaseks sõnaliseks kontaktiks. Tajutav mälestuste fragmentaarsus toimunud sündmuste kohta on kooskõlas raske alkoholijoobe kliiniliste tunnustega. Süüdistataval ei ole tuvastatud kehalise seisundi ja närvisüsteemi häireid. Tal on diagnoositud sõltuvus alkoholist ning inkrimineeritava teo ajal joobeseisund. 4 Süüdistatav on andnud erinevaid ütlusi ja seletusi. Need on kohtule vastuolulised ja mitteusutavad. Kohus ei arvesta kohtule antud ütlustega. Seejuures ei ole süüdistatav eitanud P. J ütlusi kohtus ega teiste tunnistajate omi. Kohus on uurinud süüdistatavat puudutavaid dokumente, mis on koostatud vahetult politsei saabumise järel. Kohtul on võimalik tuvastada politsei kohale saabumine kiirabikaardi järgi, milles on märgitud kiirabi lahkumise kella ajaks 20.50. Kiirabi oli kohal kui politsei saabus ja veel olid koos seal kella 20.50-ni. Politsei poolt on koostatud joobe tuvastamise protokoll, kainemisele paigutamise protokoll ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Joobe tuvastamise protokollis on alkoholijoobe (1,08 mg/
- l)tuvastamine ja see, et ei suuda kirjutada, muud fikseeritud ei ole. Toimingud on tehtud kell 20.21. Kainemisele toimetamise ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollid on koostatud kella 22.05 ajal, siis on Arvi Karbi olnud võimeline alla kirjutama ja teeb seda, lisades veel oma käega kirjutatult, et kinnipidamisest ei soovi kellelegi teatada, samas on veel alla kirjutanud õigustele ja kohustustele ning saab teada, et teda kahtlustatakse alkoholijoobes E. K noaga kõrisse löömises ühise alkoholi tarvitamise käigus, tagajärjeks surm. Kõik need märgitud asjaolud kinnitavad kohtule, et see, mida süüdistatav kohtuistungil rääkis ei ole kooskõlas kohtu kogutud tõendavate andmetega ega saa sellepärast olla usutav, usaldusväärne ega arvestatav. Kohus ei arvesta süüdistatava ütlusi, sest tema kinnipidamisel ei olnud tal sellist seisundit, nagu ta kohtule on seletanud, et peale helistamist kadus mõistus ära, mis tuli tagasi kainestusmajas, kui suppi anti. Eksperdid ei ole samuti leidnud süüdistatava uurimisel kehalise seisundi või närvisüsteemi häireid, vaid tuvastanud sõltuvuse alkoholist. Kinnitades kohtule, et raha, mis E K järgi jäi peale poes käimist, oli köögilaua peal alles, sellest võttis 100 krooni tagasi, toodud viin oli alles, - siis sellest ei saa teha järeldust mõistuse kadumisest. Süüdistatava ebausaldusväärsed ütlused jätab kohus tähelepanuta ja tervikuna tõendite kogumist kõrvale. Tegemist on lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes. Kui isik ei ole suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erinevail ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjusi, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne jätta kõrvale. Kohtus antud vastus, et temalt ei ole küsitud, ei vasta tõele, sest teda on kohtueelsel uurimisel viiel erineval korral küsitletud. Lähtudes tapmise toimepanemise viisist, vigastuste iseloomust ja paiknemisest on subjektiivsest küljest tegemist kaudse tahtlusega, sest pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab isiku surma ning möönis seda. Tema tahtlus hõlmab objektiivse koosseisu asjaolusid – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos. Kohus on kaalunud ja hinnanud menetluste käigus kogutud tõendavate asjaolude seoseid ja nende kattumisi kogumis oma siseveendumise kohaselt. Samuti on kohus juhindunud Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-07. Selle järgi ei tulene Põhiseaduse §-st 22 lg 2 tulenev ja ka KrMS §-st 7 lg 3 sätestatud, nn in dubio pro reo põhimõttest mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev otsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil – siis, kui kõigi – nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Vaatamata viimatimärgitule tuleb 5 tunnistada, et kõnealuse kahtluse püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid. Kohtule ei jäänud kahtlust, et süüdistuses märgitu ei oleks toime pandud süüdistatava poolt märgitud ajal ja kohas. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Toime on pandud esimese astme isikuvastane kuritegu. Kohus on tuvastanud kergendava asjaolu, mille olemasolu ja raskendavate asjaolude puudumine annab võimaluse jätta vangistuse aja pikkus sanktsiooni alammäära piiri. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 145 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni, kuna tegemist on ühe I astme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu ka ekspertiisiasutuste tehtud kulutused. Nii on kriminaalasjas tehtud kohtuarstlik ekspertiis – 1.04.2008 akt nr 64 – 6800 krooni; DNA ekspertiis – 08.08.2008 akt GE-0784-08/2168 – 53290 krooni; ekspertiis 26.10.2007 nr SS-0227-08/2169 8500 krooni; kompleksekspertiis – 30.07.2008 akt nr 3/39 – 6750 krooni. Menetluskulu on ka toimiku paljundamise kulu kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi, milleks on 116.90 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-st 113 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 1-10; 180, 189 lg 3, 190, 238, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Kitty Parve Rahvakohtunik Üllar Tammiste Rahvakohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kohtumäärusega Nr.3-7-1-1-168, 25.05.2009 Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2009.a. kohtuotsuse nr. 1-08-4608 Resolutsioon: Jätta Pärnu Maakohtu 13.jaanuari 2009.a. otsus kriminaalasjas nr 1-08-4608 Arvi Karbi süüdistuses KarS § 113 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 6