Väärteoasi nr 4-08-12364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2009.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-123

§ 7

lg 4 kohaselt on keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud 2 metroloogilise kontrolli nimistusse. Seega võib kiiruse mõõtmisel kasutada vaid metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendit. Kiirusemõõteseade Stalker on kasutusele võetud 08.03.1996.a tüübikinnitustunnistuse SA 34/3.38.96 alusel, tüübikinnituse väljastas Eesti Standardiamet. Tüübikinnistuse kehtivusajaks on määratud 10 aastat. Seega kehtis tunnistus kuni 08.03.2006.a ning kiirusemõõtmist 25.10.2008.a teostati kehtiva tüübikinnituseta mõõturiga. KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikateks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul. VMS § 2 kohaselt kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-08 väljendatud seisukoha kohaselt kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-11-08 ja 3-1-1-58-08 väljendatud seisukoha kohaselt võib mõõtevahendi kasutamine olla võimalik ka pärast selle tüübikinnitustunnistuse tähtaja lõppemist. Seda aga vaid

§ 11

lg-s 2 märgitud juhul (st juhul, kui juba kasutusel olev mõõtevahend esitatakse pärast remonti või uuendamist esmataatlusele), ning seejuures peab kasutatav mõõteseade läbima nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses peab mahtuma kehtestatud veapiiri raamesse. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. detsembri 2006.a määruse nr 104 kinnitatud "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" Lisade 1 ja 2 p 8.2 kohaselt liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite veapiir on taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes ±1 km/h või ±1 % (kiirustel üle 100 km/h); vead kasutamisel on lubatud vastavalt mõõtja erialast pädevust tõendavale tunnistusele. AS Metrosert on 16.09.2008.a väljastanud tunnistuse selles, et kiirusmõõturi Stalker ATR nr SP006837 mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes on +- 1 km/h või +- 1% kiirusel üle 100 km/h. Eesti Akrediteerimiskeskus on 16.12.2007.a väljastanud Lõuna Politseiprefektuurile erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse E
2. Kuldar Koogi kiiruseks mõõdeti 141 km/h paigalseisvast patrullautost. Mõõtja erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse kohaselt on mõõtmisel paigalseisva kiirusmõõturiga kiirusel 136-179 km/h mõõtevõime 5 km/h, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on samuti kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks märgitud 5 km/h. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse kohaselt on mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkeri kasutamisel s.o liikuva objekti kiiruse hindamisel +- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +- 7 km/h kiirustel üle 100 km/h. Seega tegelikkuses ei vastanud kasutatud kiirusmõõtur Stalker esitatud nõuetele, kuna selle mõõtetulemuse laiendmääramatus kiirustel üle 100 km/h oli +- 7km/h.

§ 5

lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

§ 5

lg 2 p 2 3 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muuhulgas ka riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-11-08 asunud seisukohale, et kiirusemõõturi kasutamisel ei või kehtestatud täpsusklassi nõudeid eirata ka juhul, kui mõõturi esmase kasutuselevõtmise ajal oli sellel olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus; Seega peavad alates majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt

§ 7lg 3 alusel 12.

detsembri 2006.a antud määruse nr 104 jõustumisest (

1. detsember 2006) eranditult kõik liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmiseks kasutatavad seadmed vastama muuhulgas selle määruse Lisa 1 p 8.2 nõuetele mitte üksnes laboritingimustes saadud mõõtetäpsuse, vaid ka reaalse kasutuse mõõtetäpsuse osas. Kasutatud kiirusemõõtur ei vastanud esitatud täpsusnõuetele ning seega on kiiruse ületamine tuvastatud ebaseaduslikult. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning Kuldar Koogi suhtes väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. VMS § 23 kohaselt tuleb Kuldar Koogi poolt kaitsjale makstud tasu 5664 krooni ja 2076 krooni 80 senti hüvitada Kuldar Koogile riigieelarve vahenditest. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 3, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja
2. Haide Rimmel kohtunik 4