KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märtsil 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-10475 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi

) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on olnud kahel korral nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses, võttes arvesse esitatud arvamused ja põhjendused, mida on esitanud kohtumenetluse pooled. Menetlusalune isik on esitanud kohtule samaaegselt kolm erinevat kaebust kohtuvälise menetleja otsustele, millega on teda karistatud kolme eri süüteokoosseisuga tegude eest, mis on kindlaks tehtud politsei järelevalve teostamise ajal. Kohus lahendab neid kaebusi, nagu need on kohtule esitatud eraldi asjadena ja eri otsustega. Et kaebuse sisus märgitakse menetlusaluse isiku poolt eri asju mõnes osas omavahel seotuna, siis kasutab kohus 26.01.2009.a otsuses nr 4-08-10476 tehtud põhjendusi ka selles otsuses. Menetlusalune isik on vaidlustanud politsei otsuse osas, mis puudutab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, samuti tahtluse ja teadlikkuse puudumist narkootilise aine kasutamisel. On arvamusel, kas temal üldse esines joove ja kas joobe tuvastamise protseduur oli seadusega kooskõlas. Omad kahtlused on esitanud kaitsja. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isik on väärteo toime pannud ja see on tõendatud. Tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Temalt võetud proovi on analüüsinud haiglaga koostööd tegev 3 kohtuekspertiisi instituut. Seda näitab toksikoloogiauuring.

§ 123

lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 7419 lg 1 alusel, kuna rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla joobeseisundis, s.t alkoholi, narkootilise või psühhotroopsest ainest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Rikkunud on ka LS § 23 lg 2 nõuet, mille kohaselt piiratud juhtimisõigusega juhiloa korral peab tema kõrval olema lapsevanem või lapsevanema poolt selleks volitatud isik, kellel on B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat. LS § 7419 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Sama paragrahvi

1. lõige lubab kohaldada süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 210 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Tõendina on toimikus joobeseisundi medistsiinilise tuvastamise akt nr 38, milles on arsti otsus, et esineb narkootilise aine tarvitamise tunnused ja järeldusena esineb patsiendil narkootilise aine joove. Hinnates aktis märgitud asjaolusid, siis on otsuse ja järelduse tegemiseks läbi viidud põhjalik arsti kontroll, mille tulemusest pole kohtul kahtlust. Samast dokumendist on näha uriini võtmine analüüsiks. Kuna kaebuses märgib menetlusalune isik narkootilise aine mitteteadlikku kasutamist ning et ta on kohtule esitanud kaebuse narkootilise aine tarvitamise kohta selle kaebusega samal ajal ja selles asjas on sama uriini analüüsitud kohtuekspertiisi instituudis, siis saab kohtus korrata
2. jaanuari 2009.a otsuse nr 4-08-10476 põhjendusi, kuidas on leidnud tõendamist narkootilise aine tarvitamine ja narkootilise aine joove. Kohtuekspertiisi instituudi poolt tehtud toksikoloogiauuringu tulemusena on kindlaks tehtud narkootilise aine joove. Märgitud on narkootiline aine THC ja THC-COOH, mis on sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 I nimekirjas. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud arsti ettekirjutust. Menetlusalune isik on rikkunud NPAS § 3 lg 1 nõudeid, mille kohaselt narkootilise või psühhotroopse ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et menetlusalune isik pani toime NPAS § 151 rikkumise, olles narkojoobes. Seega vastupidiselt menetlusaluse isiku arvamusele on leidnud tõendamist mootorsõiduki juhtimine narkootilisest ainest joobeseisundis väärteos märgitud ajal. Tunnistajte ütlustega, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on leidnud tõendamist vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine. Kohus lähtub sellest, et süüteokoosseis on on täidetud. Objektiivne külg on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega. Tegu on toime pandud teadlikult, sest puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja selle tingimus. Sellele lisaks on kohus märkinud eelpool viidatud otsuses, et tuvastatud on teadlik narkootilise aine tarvitamine ja, et ta oli teadlik varasema väärteomenetluse kaudu narkootilise aine tarvitamise tagajärjest. Samuti on isik olnud teadlik menetlustoimingu eesmärgist, sest seda tuli teha teist korda. Politseiametnikud on tegutsenud järelvalvekorras. Õiguste ja kohustuste selgitamine järgneb väärteomenetluse toimingu alustamisel ja seda on tehtud. Narkootilise joove tuvastamist pole 4 vaidlustatud kohtueelses menetluses. Et menetlusalune isik on saanud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti hiljem pole küll tõendatud. Akt on koostatud rikkumise päeaval ja menetlusalune isik on andnud allkirja tutvumise kohta. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Nii ei saanudki kohtuväline menetleja seda arvesse võtta. Kahetsust on väljendatud kohtumenetluses ainult osaliselt. Asjas ei ole esitatud kohtuvälisele menetlejale vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist peale väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul. Asjas puuduvad vastutust raskendavad asjaolud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on väärtegu toime pandud, ta on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet, juhi isikut ja korduvat karistamist väärteokorras, s.h liiklusseaduse rikkumisi. Karistuseks on 210 trahviühikut kui sellise teo eest on ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Üle keskmise sanktsiooni määra kohaldatud rahatrahv on õigustatud, arvestades varasemaid karistusi väärteokorras ja seda, et jätkuvalt puudub arusaamine seaduskuulekusest. Lisakaristus on kohaldatud sanktsiooni minimaalmäära lähedane. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus

§-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7419 lg 1, 2. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Riigikohtu 25.05.2009.a. kohtumääruse nr 3-7-1-1-1-37 RESOLUTSIOON Jätta Andres Aasma kaitsja vandeadvokaat Matti REinsalu kassatsioon menetlusse võtmata 5