28.10.2008.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Margus Pihl'i otsusega väärteoasjas 2302,08,033505 karistati Juri Žuravski LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku, s.o 6000 krooni ulatuses ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku, s.o 6000 krooni ulatuses ning kohaldati § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Otsuse kohaselt puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, juhtimisõiguse äravõtmist rakendati lisakaristusena, kuna Juri Žuravski pani toime väärteo, millega püüdis varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Kaebuse esitaja seisukoht Juri Žuravski esitas oma kaitsja advokaat Alla Jakobsoni kaudu Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 28.10.2008.a otsusele Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada otsuse väärteoasjas 2302,08,033505 Juri Žuravski karistamises LS §
lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Juri Žuravski suhtes teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Juhul, kui kohus leiab, et Juri Žuravski tegevuses on väärteo koosseis, palub tühistada vaidlustatud otsus karistuse mõistmise osas, ning teha uus otsus, millega vähendada Juri Žuravskile mõistetud rahatrahvid ning mitte kohaldada Juri Žuravski suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Samuti palus hüvitada Juri Žuravskile tema poolt kantud õigusabikulud. Kaebuse kohaselt puuduvad Juri Žuravski teos LS §
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude tunnused, kuna Juri Žuravski ei liikunud väidetava väärteo toimepanemise ajal teel ega põhjustanud liiklusõnnetust. LS §
lg 1, mille järgi Juri Žuravski tegevus kvalifitseeritud on, samuti LE § 91, § 105, § 123 ja § 227, mille rikkumist talle inkrimineeritud on, puudutavad liiklemist teel. Väärteoprotokollis ning vaidlustatavas otsuses on väärteo toimepanemise kohana märgitud ehitusplats. Ehitusplatsi ei saa käsitleda teena teeseaduse, liikluseeskirja ega liiklusseaduse mõttes ja seega ei saa ka toimunut käsitleda liiklusõnnetusena ning Juri Žuravski vastutus LS §
lg 1 järgi on välistatud tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu ning väärteomenetlus Juri Žuravski suhtes tuleb lõpetada. 2 3 Kuna Juri Žuravski ei soovinud lahkuda sündmuskohalt vastutusest vabanemise eesmärgil, puudub tema teos ka liiklusseaduse § 7431 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis. Kaebaja sõitis tõesti võrkaiale ning tänavakivi alustele otsa, kuid sellega ei saanud olla tekitatud oluline kahju, kuna sõiduki kiirus oli väike ning väliselt ei olnud kahjustused tõsised. Otsasõidu toimumise ajal oli kohal ka kannatanu esindaja, kellega arutati kahju hüvitamise korda ning ulatust, kellega kaebaja soovis kahju hüvitamise tingimuste arutamiseks saada kokku ka järgmisel päeval ja kellel olid Juri Žuravski kontaktandmed. Traktori sõitis Juri Žuravski parkimisplatsile üksnes seetõttu, et kannatanu töötaja hakkas teda alusetult solvama. Koos kaebajaga sõitis ka kannatanu esindaja. Asjas puuduvad ka tõendid Juri Žuravski poolt tekitatud kahju kohta. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja tegevuses siiski esineb väärteo koosseis, palub kaebaja vähemalt vähendada mõistetud rahatrahvid mõistliku piirini ja mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Määratud rahatrahvid üldsummas 12 000 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne karistus arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ega vasta teo raskusele. Juri Žuravski on suure staažiga korralik autojuht, enne toimunut oli teda vaid ühel korral karistatud väärteo korras. Kuna kaebajal on kohustused krediidiasutuste ees, sh AS Swedbank ees 3040,60 krooni kuus, AS Sampo Pank 750 krooni kuus, AS SEB Pank ees 1100 krooni kuus ja ta peab ülal nii oma XXX.a sündinud tütart kui elukaaslase XXX.a sündinud tütart, ei ole määratud rahatrahvide tasumine talle jõukohane ning asetaks kaebaja perekonna väga raskesse majanduslikku olukorda. Juri Žuravski töötab liikurmasinajuhina, seega tema töö on otseselt seotud sõiduki juhtimisega ja juhtimisõiguse äravõtmisel jääb ta tööta. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vaidlusaluste väärtegude toimepanemisel kohustuslik, vaid kuulub kohaldamisele ainult äärmistel juhtudel, mil on alust arvata, et teisiti ei saa isikut mõjutada väärtegude toimepanemisest kõrvale hoiduda. Käesoleval juhul puuduvad mingisuguseid asjaolusid, mis tingiksid Juri Žuravski'lt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuistungitel jäid kaebaja ja tema esindajad kaebuse juurde. Õnnetus toimus ehitusplatsil, kaebaja ei lahkunud sündmuskohalt. Kaebaja juhtis töötajana ratastraktorit, millega vedas aluseid laiali, et arvestanud tagurdamisel õigesti vahemaid ja riivas kopaga aeda. Politsei kutsumisest sai teada järgmisel hommikul, politsei kohalviibimise ajal ei saanud ta sündmuspaigal olla. Kaebaja on olnud nõus heastama varalise kahju aiavõrgu parandamisega, kuid kannatanu ei olnud sellega nõus. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja kaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistungil palusid kohtuvälise menetleja esindajad jätta kaebuse rahuldamata. Liiklusseadusega on reguleeritud teega külgneva ala mõiste. Teo toimepanemine on tõendatud kaebaja enda ja tunnistajate ütlustega. Seaduse kohaselt ei või sündmuskohalt lahkuda enne kui sündmus on kirjalikult dokumenteeritud. Karistus on määratud õiglaselt, tegemist on raske rikkumisega. Kõik tunnistajad räägivad sellest, et isik oli joobes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ja tunnistaja VB, uurinud kõiki väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Juri Žuravski kaitsja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3 4 Juri Žuravskit on karistatud LS §
lg 1 alusel 23.09.2008.a Tallinnas Ründi 16 mootorsõiduki juhtimisel liiklusõnnetuse põhjustamise ja liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise eest. LS § 7417 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus ja LS § 7431 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et Juri Žuravski 23.09.2008.a kell 12:06 juhtis Tallinnas Ründi 16 ratastraktorit kui mootorsõidukit ja et ta vigastas ratastraktoriga manööverdamise ajal Ründi 16 asuvat tara, millega tekitas varalist kahju. Vaidluse all on ajaolu, kas Juri Žuravski pani 23.09.2008.a Tallinnas Ründi 16 ratastraktoriga liikumisel ja varalise kahju tekitamisel toime liiklusõnnetuse ning kas ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korda rikkudes. Kuna liiklusseadus sätestab § 1 lg 1 kohaselt liikluse korraldamise, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded Eesti teedel ja kuna LS § 56 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju, omab asjas määravat tähtsust asjaolu, kas õnnetuse toimumise koht, mis on tähistatud aadressiga Tallinnas Ründi 16, on käsitletav teena teeseaduse (TeeS) § 2 mõistes. LS § 4 lg 1 kohaselt käsitletakse liiklusseaduses tee mõistet, nõudeid teele, teehoidu, tee kasutamist, teeomaniku kohustusi ja vastutust vastavalt teeseaduses sätestatule. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad tee koosseisu teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad rajatised (sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrollija tollikontrollirajatis ja teepeenar) ning p 2 kohaselt muud rajatised (kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis ja tee ääres asetsev muu teehoiurajatis). TeeS § 2 antud tee määratlusele viitab ka liikluseeskirja § 2 lg 48, mille kohaselt mõistetakse liikluseeskirjas tee all vastavalt teeseaduse §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega; termin „tee“ hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Seda, kas mingi konkreetne avalikuks liikluseks suletud territoorium on käsitatav mootorsõidukite liikumiseks kohandatud rajatisena tee tähenduses või mitte, tuleb igal konkreetsel juhul asjaolude alusel eraldi hinnata. Riigikohtu seiskohast lahendis nr 3-1-1-1106, et Saku alevikus asuv Üksnurme 8 territoorium, on hõlmatud tee mõistest, ei saa vääramatult järeldada, et tee mõistest on hõlmatud ka käesolevas asjas vaidlusaluse sündmuse sündmuskoht. Kaebuse kohaselt juhtus 23.09.2008.a õnnetus Tallinnas Ründi 16 asuval ehitusplatsil. Sündmuse toimumist ehitusplatsil kinnitavad ka tunnistaja VB ütlused. Samuti nähtub 4 5 tunnistaja ütlustest, et ehitusplats oli piiratud. Kaebuse kohaselt sõitis kaebaja otsa võrkaiale ja tänavakivi alustele. Tunnistaja AS ütluste kohaselt teatati talle traktoriga aia lõhkumisest. Liiklusõnnetuse aktist LÕ nr 2185 nähtub, et õnnetuses teine osaleja hindas tekitatud kahjudeks kahju kahele aiale, betoonalusele ja kivihunnikule. Seega on asjas tõendatud, et õnnetus toimus ehitusplatsil, mis oli aiaga piiratud ning kus toimus ehitustegevus ja kus paiknesid ehitusmaterjalid. Asjas uuritud tõenditest ei nähtu, et sellisel aiaga piiratud ehitusplatsil oleks ette nähtud läbivat või muul moel ehitustegevusega mitteseotud liikumist. Kohus on seisukohal, et 23.09.2009.a õnnetuse toimumise koht aiaga piiratud ehitusplatsil ei ole käsitletav teena teeseaduse mõistes. Ehitustegevuse toimetamiseks vajalik piiratud territoorium ei ole TeeS § 2 lg 1 mõttes sõidukite ega jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis ja seda vaatamata sellele, et seal toimub faktiliselt seoses ehitustegevusega nii inimeste kui seadmete liikumine. Samuti ei ole selline ehitusplats käsitletav ühegi TeeS § 2 lg 2 p 1 ega p 2 nimetatud rajatisena. Üksnes asjaolu, et ehitusplats asub piirkonnas, kus ta on juhile teelt näha ja kuhu viib juurdesõidutee, ei anna alust lugeda sellist platsi tee mõistega hõlmatuks ega tee koosseisu kuuluvaks. Kuna kohus ei loe vaidlusaluse sündmuse toimumise kohta hõlmatuks tee mõistega, ei ole kaebuse esitaja tegevus 23.09.2008.a Ründi 16 ehitusplatsil ka käsitletav liiklusnõuete rikkumisena ega vaidlusalune sündmus käsitletav liiklusõnnetusena LS § 56 mõistes. Seetõttu puuduvad Juri Žuravski käitumises nii LS § 7417 lg 1 kui § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärteokoosseisude objektiivsed tunnused. Kohus tühistab otsuse väärteoasjas nr 2302,08,033505 ja lõpetab nii LS § 7417 lg 1 kui § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude menetlused VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Juri Žuravski käitumises väärteo tunnuste puudumisega. Vaidlustatud otsuse tühistamise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei lahenda kohus kaebuse esitada alternatiivset, määratud karistuse muutmisele suunatud, nõuet. Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmiseks riigieelarvest summas 5000 krooni. Kaitsja on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendina OÜ Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski 13.11.2008.a arve-kviitungi nr 31. Kohus leiab, et asjas on tõendatud õigusabikulu kandmine ja kantud kulu on mõistlikus suuruses. Kuna kohus rahuldab kaebuse ja lõpetab algatatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja tõendatud on väärteoasjas õigusabikulude kandmine summas 5000 krooni, tuleb makstud tasu kaebuse esitajale riigieelarve vahenditest hüvitada. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.