4-08-13513/5

4-08-13513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-13513, millega ühendatud 4-09-120 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 20.04.2009.a Väärteoasi Viktor Vedenjapini väärtegu liiklusseaduse § 741 lg 2 ja § 7422 tunnustel väärteoprotokollide nr AB 1046390 ja AB 965240 alusel Menetlusalune isik V i k t o r VEDENJAPIN - isikukood: 35907210311; elukoht: xxx; töötab ; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Viktor VEDENJAPIN Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada V i k t o r VEDENJAPIN 04.12.2008.a ja 23.12.2008.a. mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes eelnevalt oli juhtimiselt kõrvaldatud ning kiiruse ületamise eest 04.12.2008.a. mitte vähem kui 18 km/h s.o liiklusseaduse § 741 lg 2 ja § 7422 lg 1 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 6 (kuus) päeva aresti .
3. Aresti kandmise kohaks on Põhja Politseiprefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6) ja kandmise alguseks
4. aprill 2009.a., mil V. Vedenjapin on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks arestimajja.
5. Kui Viktor Vedenjapin hoidub kõrvale aresti Politseiprefektuuril tema sundtoomine arestimajja. kandmisest, kohaldada Põhja Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksu kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna koostatakse 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamisest ning on kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Põhja PP Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabel R. Rougiainen on koostanud 04.12.08.a. väärteoprotokolli AB 1046390 selle kohta, et Viktor Vedenjapin 04.12.2008.a. kella 21.58 ajal Tallinnas Pärnu mnt 186 juures, liikudes kesklinna poole, juhtis mootorsõidukit (Xxx) kiirusega 71+-3 km/h asulasisesel teel, omamata juhtimisõigust vastava kategooria sõiduki juhtimiseks, olles eelnevalt juba korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Suurim lubatud kiirus oli 50 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 18 km/h. Rikkudes LE § 70 p 1 ja § 124 p 1 sätteid, pani V. Vedenjapin toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 74-1 lg 2 ja § 74-22 lg 1 järgi Põhja PP Ida-Harju Politseiosakonna vanemkonstaabel K. Kuznetsova on koostanud 23.12.2008.a. väärteoprotokolli AB 965240 selle kohta, et V. Vedenjapin 23.12.2008.a. kell 20.30 Maardus Vana-Narva mnt 2 maja juures juhtis mootorsõidukit (Xxx), omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani ta toime LS § 74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et V. Vedenjapinile süüks arvatavad teod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Tegemist on isikuga, kes süstemaatiliselt on toime pannud liiklusalaseid üleastumisi, karistuseks määratud rahatrahvid pole talle mingit mõju avaldanud ning tema mõjutamiseks on hädavajalik aresti kohaldamine. Kahel erineval päeval toime pandud väärtegude eest taotles ta V. Vedenjapinile aresti määramist 8 päeva, mis tuleb viivitamatult ära kanda arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. V. Vedenjapin tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut, palus võimalusel karistust kergendada ning taotles kohtult võimalust ise 10 päeva pärast vabatahtlikult asuda karistust kandma. Leidis, et hiljemalt
6. aprilliks on ta suutnud ära korraldada kõik vajalikud isiklikud toimingud ning kinnitas, et sellel päeval ilmub ta ise vabatahtlikult karistuse kandmiseks arestimajja. Kohtu seisukohad ja põhjendused LS § 74-1 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel on juhtimisõigus peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Sellist isikut on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga LS § 74-22 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis ning karistusena on selle eest ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut (s.o. teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon; k.a. on karistust selle teo eest karmistatud). Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ning kontrollinud kogutud tõendeid kohtuistungil ning hinnanud neid kogumis, leiab, et V. Vedenjapin juhtimisõiguseta isikuna on kahel korral, s.o. 04.12 ja 23.12 08.a. juhtinud mootorsõidukit ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-1 lg 2 järgi. Samuti on ta ületanud 04.12.08.a. lubatavat sõidukiirust 18 km/h, mis on kvalifitseeritav LS § 74-22 lg 1 järgi. 04.12.08.a. on V. Vedenjapin ühe teoga realiseerinud kahe väärteo koosseisu ning karistus tuleb talle mõista KarS § 63 lg 1 alusel raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi. Lisaks süü omaksvõtule on V. Vedenjapini poolt toimepandud väärteod leidnud tõendamist -kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga 04.12.08.a., kus on fikseeritud kasutatud seadme lugem (71 km/h); tunnistaja H Kuristiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (tl. 4, 9, 12); ARK-ist antud tõendiga, mille kohaselt kaotas V. Vedenjapinile varem välja antud juhiluba oma kehtivuse juba 01.07.2001.a. (tl.7), samuti V. Vedenjapini enda kirjaliku seletusega kohtueelses menetluses. Kohus leiab, et väärteoasjades on kohtueelne menetlus läbi viidud väärteomenetluse (VTMS) nõudeid järgides. Toimepandud väärtegude eest tuleb V. Vedenjapinile ka karistus mõista. Karistuse mõistmisel lähtub kohus V. Vedenjapini süü suurusest. Vastavalt KarS § 56 sätetele tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemist, samuti tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku tunnistamist ja kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. V. Vedenjapini näol on tegemist isikuga, kes on aastaid järjepidevalt eiranud liikeeskirja nõuete täitmist. Korduvalt on talle erinevate rikkumiste eest mõistetud karistuseks rahatrahve, kuid selleliigiline karistus pole talle mingit mõju avaldanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et V. Vedenjapinit tuleb karistada arestiga. Arest võib olla väiksemas määras kui taotles seda kohtuvälise menetleja esindaja. Kuna V. Vedenjapin on ise kohtusse ilmunud ning on lubanud ka ise vabatahtlikult ilmuda aresti kandmiseks Põhja Politseiprefektuuri arestimajja Tallinnas Rahumäe tee 6, annab kohus talle selle võimaluse, s.o. 10 päeva jooksul korraldada oma isiklikud probleemid ja ilmuda karistuse kandmiseks Põhja Politseiprefektuuri arestimajja
7. aprilliks 2009.a. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemise, on VTMS § 107 lg 1 p 1; 109 -111,
8. Kohtunik