4-08-11014/4

4-08-11014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-11014 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2009.a Väärteoasi Kadri Masen’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.10.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,033029 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja 48202192774; töötab ) Kadri Masen elukoht: (isikukood xxx; Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kadri Masen kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja JPaju RESOLUTSIOON Kadri Maseni kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Poitseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus 17.10.2008.a. muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 17.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,033029 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel H. Kommussar Kadri Masen’ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis K. Masen 27.09.2008.a kell 16:55 Harju maakonnas Kõue vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
3. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 117+-4 km/h. Oma tegevusega rikkus LE § 124 p 2 nõudeid.
4. Kohtule esitatud kaebuses palub K. Masen 17.10.08.a. otsuse tühistada ja menetluse lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli autol sisselülitatud püsikiirusehoidja ning seatud kiiruseks oli 90 km/h, mistõttu on ebatõenäoline, et püsikiirusehoidja nii palju eksib. Kaebuse esitajale väideti, et kiirust ei mõõdetud mitte peatamise hetkel, vaid 20 minutit varem mingis metsatukas. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on rikkumine aset leidnud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 51.km, kus aga kummalgi pool teed ei ole metsatukka. Kaebaja arvates puudub selgus, kus ja mil viisil menetlusaluse isiku rikkumine väidetavalt tuvastati. Kaebuse kohaselt ei peegelda protokollis politseiametnike poolt märgitu – keeldub allkirjadest – objektiivset tegelikkust. Kohtuväline menetleja ei taganud talle ausa menetluse nõuet – allkirjade andmisest keeldumise tõttu ähvardati teda viia politseiosakonda, millega kaebaja nõustus ja lausa palus seda asjaolude väljaselgitamiseks teha. Palvele vastati aga keeldumisega. Kaebuses leiatakse, et otsuses puuduvad sisulised põhjendused, miks on vastulause jäetud arvestamata ning seetõttu puudub kaebajal võimalus end efektiivselt kaitsta. Kaebajale jäi arusaamatuks ka asjaolu, kas tema kiirust mõõdeti sõidult või seistes. Samuti märgitakse kaebuses, et menetluse õiglase läbiviimise tagamise eesmärgist lähtudes on küsitav olukord, kus otsuse teeb auastmelt oluliselt madalamal asuv isik temast oluliselt kõrgema auastmega isiku toimingu kohta. Esmase menetlustoimingu on teinud komissari auastmes isik, kaevatava otsuse aga vanemkonstaabel. Kaebuse esitaja leiab, et märgitu ongi põhjuseks, miks tema vastulauset ei arvestatud ja selles esiletoodud asjaolud vaid üldsõnaliselt ümber lükati. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd tema LE § 124 p 2 rikkumist toime pannud ei ole, esmast menetlust läbiviinud politseiametnike ütlused ei seostu olustikuga ning tõendite kogumisest sündmuskohal on politseiametnikud keeldunud (keeldudes menetlusalust isikut viimast politseiosakonda asjaolude selgitamiseks) on leidnud tõendamist, et tema talle inkrimineeritavat süütegu toime pannud ei ole. Kohtuistungil jäi Kadri Masen kaebuses toodu juurde ja palus otsuse tühistada. Tema arvates sõitis ta kiirusega 90-95 km/h. Teda peatanud politseiautos oli 2 isikut. Vanem meespolitseinik tutuvustas ennast ja kutsus ta väidetava kiiruse ületamise tõttu politseiautosse, naispolitseinik käitus temaga ebaviisakalt. Kuna ta keeldus dokumentidele alla kirjutamast, siis talle neid ka ei näidatud. Tee ääres ei olnud ta enne näinud ühtegi politseimasinat ega saanud aru, kus tema sõiduki kiirust mõõdeti, samuti ei saadetud talle koju kirjalikke dokumente, mis tema süüd oleksid tõendanud. Tema arvates mõõdeti kellegi teise auto kiirust. 3
5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. K. Maseni poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulavälisel teel lubatud 90 km/h sõidukiirust 23 km/h, sõites kiirusega 117 km/h +- 4 km/h, samuti kohtus üle kuulatud tunnistaja M. Vaariku ütlustega. Mõõtetulemused on jälgitavad, järgitud on kehtivat mõõtemetoodikat, kiiruse mõõtmine on toimunud pädeva mõõtja poolt, kasutatud lubatavat mõõtevahendit, mis oli taadeltud ja töökorras. Tähtsust ei ole sellel, mis auastmes isik on koostanud protokolli või teinud otsuse. Määratud karistus vastab K. Maseni süü suurusele ja arvestab tema isikut. Varem on K. Masenit juba kahel korral kiiruse ületamise eest karistatud ning tema mõjutamiseks on vajalik ka lisakaristsue kohaldamine. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p1, 133, 134,
6. Kohtunik