← Eesti

1-09-2042/6

Obsah (5)§ 76§ 100§ 64§ 65§ 68

Toimik nr 1-09-2042 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2042 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi s

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Pavel Terentjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. VangS § 76 lg 3 alusel määrata, et ennetähtaegse vabastamise materjalid võib vangla uuesti esitada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 1 aasta möödumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Terentjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pavel Terentjev tunnistati süüdi 02.04.2004 Narva Linnakohtu poolt

§ 100

ja § 139 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati

§ 64lg 1 alusel vangistusega 12 aastat 3 kuud vangistust.

Karistuse tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 kuud 8 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistusaja algus 02.04.2004. 1

(4)Viru Ringkonnakohtu 22.06.2004 kohtuotsusega tühistati Narva Linnakohtu 02.04.2004 otsus Pavel Terentjevi süüdistusajas KrK § 100 järgi mõistetud karistuse,

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Pavel Terentjevile mõisteti Kr

K § 100 järgi karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, arvestades Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 otsusega mõistetud karistust- 2 aastat vangistust, mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 aasta 10 kuud 16 päeva ja alates 02.04.2004 jäi karistust kanda 8 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.04.2004 ja lõpp 16.05.

  1. Pavel Terentjevi ennetähtaegse vabanemise küsimust arutati viimati Tartu Maakohtus 26.10.
  2. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Määrus jõustus 06.11.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.01.2009 Kinnipidamisasutusest Pavel Terentjevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (8 korral). Omab 3 kehtivat distsiplinaarkaristust.. Vabanemisel soovib elama asuda vanemate juurde XXX. Kinnipeetav on töötanud Viru Vanglas majandustöödel, oli abitööline köögis alates 10.06.2008 kuni 23.09.
  4. Võeti töölt maha kuna sõimas valvureid ja kaaskinnipeetavaid. Kinnipeetava sõnul on on ametlikult töötanud kuu aega. Omab 7 klassi haridust. Vanglas toetavad teda vanemad. Kinnipeetaval on seoses kohtupidamisega nõudeid 35763 krooni. Kinnipeetav väidab, et pole antud kuritegu sooritanud alkoholijoobes, kuid toimikus esitattud andmetest on näha, et kuritegu oli sooritanud raskes alkoholijoobes. Kinnipeetav ei tunnista oma süüd, eitab kuriteo toimepanemist. Kannab vanglakaristust 3 korda, esimest korda sattus kinnipidamisasutusse 16 aastasena. On varem tingimisi enne tähtaega vabanenud. Väidetavalt käis korrektselt ennast kriminaalhooldaja juures märkimas, probleeme polevat esinenud. Agressiivse käitumise kohta annavad tunnistust sooritatud kuriteod, mil kinnipeetav on kasutanud füüsilist vägivalda ja ähvardamist nii impulsiivselt kui ka enesevalitsust kaotades. Alkoholi tarvitamisel võib esineda agressiivne käitumine teiste suhtes, konfliktide lahendamisel võib kasutada vägivalda. Vanglas kasutanud emotsionaalset vägivaldset käitumist ametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Ohu ilmnemise tõenäosus on tõenäoline situatsioonides kus isikule luuakse tingimused ja võimalused kahju tekitada. Oht on tõenäoline grupi mõju alkoholi mõjul ning samas ka ühiskonna mõjul. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Pavel Terentjev ei oska veel teadvustada seadusekuuleka elu normide järgimise vajadust ühiskonnas. Pavel Terentjev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama ema juurde kus ta omab ka sissekirjutust. Põhiharidust ei ole, kuid ta võib tööle minna. Vanglas ta õppetöös osalenud ei ole. Viimane distsiplinaarkaristus (25 päeva kartserit) on tühistatud. Samuti talle piklendati elamisluba kuni oktoobrini
  5. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Distsiplinaarrikkumised ei ole tõsised. Tema võimalused vabaduses on üldiselt head- lähedaste toetus on olemas. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohtu põhjendused 2

(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Pavel Terentjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Pavel Terentjevi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, nendest 3 korral karistatud reaalse vanglakaristusega. Pavel Terentjev on varem toime pannud varavastased kuriteod. On varem vabastatud tingimisi enne tähtaega Tallinna Linnakohtu 28.10.2002 määrusega. Pavel Terentjev on süüdi mõistetud esimese astme raske isikuvastase kuriteo- isiku tahtliku tapmise (kägistas kannatanut nööriga) eest vangistusega 10 aastat. Kohtuotsusest (lk 6-11) on näha, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes ja enne taptmist lõi ta kannatanut mitmel korral ka noaga. Karistust kandes on Pavel Terentjevit karistatud veel Viru Maakohtu 16.05.2008 kohtuotsusega varguse eest 9-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistus täielikult ärakantuks. See näitab, et Pavel Terentjevi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud aastatel 2005 ja 2006 5 distsiplinaarkaristust. 2008 aastal on teda karistatud distsiplinaarkorras 4 korral. 15.08.2008 karistati teda noomitusega, kuna astus ilma vanglaametniku loata üle punase joone. 16.09.2008 karistati töölt eemaldamisega 1 nädalaks, sest keeldus tööle minemast. 08.10.2008 karistati noomitusega, sest viibis päevaruumis palja ülakehaga. 08.10.2008 karistati kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks, sest ei allunud korraldusele lõpetada ebatsensuursete sõnade kasutamine. Viimase karistuse kohta on süüdimõisteti avaldanud, et see on tühistatud. Kuigi isiklikus toimikus ei ole selle kohta ühtegi märkust, võtab kohus süüdimõistetu väite arvesse, kuna ei ole alust süüdimõistetut mitte usaldada. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Pavel Terentjev oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval ajal süüdimõistetu ei ole hõivatud ei töö ega õppimisega. P.Terentjev ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Viru Vanglas on süüdimõistetu oli tööle lubatud, kuid režiimi rikkumise pärast oli kariostatud töölt eemaldamisega. Vabanedes on Pavel Terentjevil kindel elukoht ema juures. Kodukülastuse lehest (lk 8) on näha, et nimetatud korter on 3-toaline ja heas korras, kõik tingimused elamiseks ja puhkamiseks on olemas. Korteris elavad kinnipeetava ema G. G., kes on ka korteri omanik ja tema abikaasa V. G. Kinnipeetava ema töötab XXX töölisena ja tema abikaasa saab pensioni ning nende kuusissetulek moodustab XXX krooni. Vabanedes ei ole Pavel Terentjevil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava sõnul on tal elamisluba pikendatud kuni oktoobrini 2009. Kohus võtab selle arvesse. Samuti puudub tal haridus ja eriala ning töökogemus, mis omakorda raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades Pavel Terentjevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu vangistuse ajal kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Erinevalt prokurörilt ei leia kohus, et süüdimõistetu võimalused vabaduses 3

(4)on üldiselt head, need on pigem kehvad. Süüdimõistetul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kuid lähedaste toetus ei takistanud tal korduvalt kuritegusid toime panna, sealhulgas kahel korral esimese astme kuriteod ( röövimine, tapmine). Süüdimõistetu võimalused tööturul on kasinad, tal ei ole ühtegi eriala ja isegi põhiharidust. Seega üsna tõenäoline on see, et süüdimõistetul puuduks vabaduses reaalne võimalus oma vaba aega kasuliku tegevusega sisustamiseks. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta, mis on pikk aeg. Pavel Terentjevi puhul peab kohus eriti tähtsaks koolitamist (põhihariduse omandamist) ning sotsiaalabiprogrammides osalemist vangistuse ajal. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Vangla materjalides nähtub, et ka peale oktoobri 2007, mil oli arutatud ennetähtaegse vabastamise küsimus on P. Terentjuv vähemalt kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kohus on juba pööranud süüdimõistetu tähelepanu tema põhjendamatult kõrgele enesehinnagule ( lk 231 k 1). Kuid ka peale seda ei suutnud süüdimõistetu reeglitest kinni pidama. Samuti ei kasutanud asüüdimõistetu võimalust vanglas töötada või õppida. Seega, kohus peab põhjendatuks juhtida süüdimõistetu tähelepanu veel kord vajadusele olla hõvatud vangistuse ajal kasuliku tegevusega ning hoiduda uute distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Sellest tulenevalt rakendab kohus VangS § 76 lg 3 tulenevat piirangut ja määrab, et järgmine materjalide esitamine võib toimuda 1 aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Pavel Terentjevi temale Narva Linnakohtu 02.04.2004 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.