1-06-11885/3

1 – 06 – 11885 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 06 – 11885 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu Aleksei Vaiseri kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovi taotlus Aleksei Vaiserile mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kriminaalasjas 1 – 2973/03 Süüdimõistetu ALEKSEI VAISER, isikukood 37503080320, elukoht: xxx Süüdimõistetu kaitsja Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, RESOLUTSIOON KrMS § 415 lg 3 alusel lükata edasi Aleksei Vaiserile Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a. otsusega mõistetud ja kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmisele pööramine alates 22.05.2009.a. kuni 22.07.2009.a. Kohustada Aleksei Vaiserit ilmuma 23.07.2009.a. Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a. määratud karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse aadressil, Tallinn, Magasini 35a. Määrus väljastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: Aleksei Vaiser mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a. otsusega KarS § 294 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat, mis tingimuslikult pöörati täitmisele osaliselt, määretes, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loetakse karistuse kandmisele asumise aeg. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ja Riigikohus ei andnud kassatsioonile menetlusluba. Kohtuotsusega määrati, et Aleksei Vaiseri suhtes valitud tõkend allkiri elukohast lahkumise kohta muuta kohtuotsuse jõustumisel tõkendiks vahi alla võtmine tagamaks kohtuotsuse täitmine. Aleksei Vaiseri kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov esitas 15.05.2009.a. kohtule taotluse Aleksei Vaiserile mõistetud karistuse kandmise edasilükkamiseks KrMS § 415 lg 3 alusel. 15.03.2007.a. jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega on muudetud muuhulgas ka ametialaste süütegude jagu. Kaitsja sõnul muutus eelkõige mõiste ametiisik. Varem, vastavalt KarS § 288, kuulusid sellise kategooria isikute hulka ka need isikud, kellel on ametiseisund eraõiguslikus juriidilises isikus, kui neile on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Käesoleval ajal, vastavalt KarS § 288, ei piisa kriminaalses plaanis sellise kategooria ametiisikute varem kehtinud määratlusest. Tehtud parandustes ja täiendustes on märgitud, et ametialastes kuritegudes märgitud isikuid võib tunnistada ametiisikuteks, kui nende tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Teod, milles Aleksei Vaiserit süüdistati, ei olnud vahetult seotud juriidilise isiku majandustegevusega. Süüdistuses räägitakse juriidilise isiku esindamise-, mitte majandusfunktsioonidest. Järelikult ei ole Aleksei Vaiser kaitsja seisukohast käesoleval ajal talle süüks pandud kuritegude subjektiks. Vaatamata seadusandluse muutmisele ei ole praegu välja töötatud mehhanismi, millega võiks koheselt realiseerida nende muudatustega seotud võimalusi. Ent ka kohtuotsuse märgitud osa realiseerimine sellistes tingimustes ei vasta KarS § 5 lg 2, mis annab tagasiulatuva jõu kriminaalseaduse kõigile muudatustele, mis leevendavad millegagi isiku olukorda. Kaitsja märgib eraldi, et käesolevaks ajaks on kohtupraktika põrkunud kollisiooniga terve rea teiste koosseisude puhul, mis on dekriminaliseeritud. Nimetatud juhtude puhuks on vajalik kohtupraktika loomine, mis mingil määral vajab aega. Lisaks pöördus Aleksei Vaiser 08.07.2005.a. Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses inimõiguste rikkumisega tema kriminaalasjas. Euroopa Inimõiguste Kohus on võtnud Aleksei Vaiseri kaebuse 29.08.2005.a. menetlusse. Kaitsja sõnul kinnitab kaebuse menetlusse võtmine probleemi olemasolu. Juhul, kui kohus teeb asjas positiivse lahendi Aleksei Vaiseri suhtes, siis tekib tal süüdimõistva kohtuotsuse reaalne teistmisvõimalus. 17.04.2008.a. saabus Aleksei Vaiserile Euroopa kohtus teade, mille on märgitud, et kohus asub lähemal ajal esitatud kaebuse läbivaatamisele ning palub esitada hiljemalt 15.05.2008.a. apellatsiooni ja kassatsiooni ärakirjad. Nimetatud dokumendid on tähtaegselt esitatud Euroopa Kohtule, samuti esitati ka seadusemuudatused, mis puudutavad Aleksei Vaiserit. 11.09.2008.a. teavitas Euroopa Inimõiguste Kohus Aleksei Vaiserit asjaolust, et esinevad alused kaebuse arutamisele võtmiseks ja selle sisuliseks lahendamiseks. Seoses eeltooduga edastas Euroopa Inimõiguste Kohtu Koja president teate kaebusest Eesti Vabariigi Valitsusele kaebuse kohta kirjalike märkuste tegemiseks. Samuti tehti Eesti Vabariigi Valitsusele ettepanek väljendada oma seisukohta asjas kohtulikku kokkuleppe tegemiseks ning oma seisukohtade esitamiseks. Valitsusele esitatavatest küsimustest tulenevalt on olemas ilmne võimalus politsei tegevuse lubamatuks tunnistamiseks. Siiski tuleb arvestada asjaolu, et Eesti Vabariigi Valitsuse vastus esitatakse Euroopa Inimõiguste Kohtule
2. jaanuaril 2009.a, peale mida see saadetakse Aleksei Vaiserile, et ta saaks esitada selle kohta omapoolsed märkused, sealhulgas ka kohtuliku kokkuleppe kohta. Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu 27.01.2009.a. kirjale kohustus Aleksei Vaiser esitama hiljemalt
3. märtsiks 2009.a. vastuse Eesti Vabariigi Valitsuse märkustele ja oma arvutuse õiglase hüvitise osas. Kaitsja on nimetatud nõude täitnud tähtaegselt ning Eesti Vabariigi Valitsus saatis Euroopa Inimõiguste Kohtule oma arvamuse hüvituse arvutuse kohta.
4. märtsil 2009.a. teavitas Euroopa Inimõiguste Kohus kaitsjat 02.03.2009.a. saadetud vastuse kättesaamisest, asjaolust, et nimetatud vastus on edastatud Eesti Vabariigi Valitsusele ning andis mõista, et lahendi tegemine on lähedal. Kaitsja on taotluse lisanud ärakirjad dokumentidest, millised on saadud peale eelmise taotluse esitamist. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja selle juurde lisatud dokumentidega, asub seisukohale, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku §-i 415 lõike 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et Euroopa Inimõiguste Kohus on võtnud menetlusse Aleksei Vaiseri kaebuse, mille ta esitas seoses inimõiguste rikkumisega tema suhtes algatatud kriminaalasjas. Esitatud materjalidest nähtub, et Euroopa Kohus on Aleksei Vaiserilt nõudnud apellatsiooni ja kassatsiooni esitamist. Samuti on Aleksei Vaiserit informeeritud asjaolust, et esinevad alused kaebuse arutamisele võtmiseks ja selle sisuliseks lahendamiseks, mistõttu on Eesti Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanek väljendada oma seisukohta asjas kohtulikku kokkuleppe tegemiseks ning oma seisukohtade esitamiseks
5. jaanuariks 2009.a. Peale eelmise taotluse rahuldamist on Euroopa Inimõiguste Kohus soovinud Aleksei Vaiserilt täiendavate dokumentide esitamist hiljemalt
6. märtsiks 2009.a. Nimetatud nõue on tähtaegselt täidetud.
7. märtsi 2009.a. vastuses kaitsjale on mõista antud, et protseduuriline menetlus on Euroopa Kohtus lõpule jõudmas ning peatselt on oodata lahendi tegemist. Seadusandja ei ole määratlenud raske tagajärje olemust. Seega on kohus seisukohal, et raske tagajärg KrMS § 415 lg 3 mõttes võib olla ka õiguslik. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul võivad Aleksei Vaiseri viivitamatu asumisega vangistuse kandmisele kaasneda temale eelkõige rasked õiguslikud tagajärjed ning loeb seetõttu põhjendatuks süüdimõistetu suhtes otsustuse tegemise karistuse kandmise aja edasilükkamiseks vastavalt KrMS § 415 lg 3 alusel. Alari Möldre täitmiskohtunik