TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Avaldaja Avalduse ese Määruse tegija Süüdimõistetu

§ 207

lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Gunnar Simanis on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu
2. märtsi 1996 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 197 lg 2 p 2 rahatrahviga 4 500 krooni. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Gunnar Simanis on esitanud
3. aprillil 2009 kohtule avalduse tasumata rahatrahvi 4 500 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud
4. märtsil
5. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: tehtud vara hoiusel või arvelduskontol arestimisaktid, töötasu arestimisaktid. Jooksvalt kontrollitud sotsiaalmaksuregister. Kohtutäitur avaldanud et võlgnikul registrivara puudub ja võla katteks laekumisi ei ole olnud.
6. Kohtu põhjendused 2.
7. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (

§ 207lg 1) 2.2.

Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva sissenõude täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3). KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on

§ 198

lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta.

§ 206

lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Gunnar Simanis on süüdi mõistetud KrK) § 197 lg 2 p 2, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahalises karistuses 4 500 krooni KarS § 82 alusel aegunuks. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik