4-09-3283/1

4-09-3283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-3283 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Natalja Selivanova kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 18.02.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr K 034552 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Natalja Selivanova (isikukood 48705070245; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiameti kaudu (Tallinna Transpordiameti asukoht: Harju 13, 10130 Tallinn) RESOLUTSIOON
2. Natalja Selivanova kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Transpordiameti 18.02.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K 034552 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Natalja Selivanova teos väärteo tunnuste puudumisega.
4. Jätta läbi vaatamata Natalja Selivanova nõue parkimis- ja hoiukulude ning taksosõidu tasu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse 2 kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 18.02.2009.a karistas Tallinna Transpordiameti kontrolör Natalja Selivanovat liiklusseaduse § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt parkis N. Selivanova mootorsõiduki Xxxreg. märgiga xxx18.02.2009.a kell 09:50 Tallinnas Uus-Sadama 21 (taga) LM 361 (peatamine keelatud), 579 (sõiduk teisaldatakse), lisatahvli 891b mõjupiirkonnas. Sellise tegevusega rikkus N. Selivanova liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid. N. Selivanova esitas nimetatud otsusele kaebuse, kuna leiab, et kiirmenetluse otsus ei ole seaduslik. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et töötab hotellis, mis asub aadressil UusSadama
5. Üle aasta on ta parkinud oma auto maja taga parkimise kohal. Esimesest päevast alates oli tal seda lubatud valdaja loal. Tal ei olnud üldse ühtegi probleemi sellega. 18.02.2009.a kell 12.15 juhtus nii, et ta ei leidnud oma autot, helistas politseisse ja talle öeldi, et tema auto oli teisaldatud hoiule parklasse, mis asub aadressil Suurtüki
6. Ta võttis takso ja suundus sinna, sealt öeldi talle, et mingi müüja kutsus neid ja nad võtsid auto ära. Tema auto oli pargitud aadressil Uus-Sadama 21 hotelli parklas maja taga parkimiskohal. Selle kohal on liiklusmärk, mis räägib, et võib parkida ainult valdaja loal. Leiab, et Tallinna Transpordiametil ei olnud õigust sealt autot teisaldada, eriti mingi müüja avalduse järel. Ainult omaniku loal või tema kaebuse tagajärjel. Kaebaja palub talle kompenseerida materiaalne kahju: 400 krooni – teisaldamiskulud; 40 krooni – hoiukulu; 300 krooni – trahv vale parkimise eest ja 112,50 krooni takso eest. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja on tunnistanud, et oli teadlik parkimisel esinevast nõudest omada valdaja luba parkimiseks ning sellest, et antud kohas on parkimise piirang kehtestatud liiklusmärkidega. Kaebaja ei ole kohtuvälisele menetlejale parkimisluba esitanud ning fotodelt nähtub, et sellist luba ei olnud ka sõidukil. Samuti ei ole kaebaja lisanud vastavat luba kaebusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õiguserikkumisest võib teate edastada menetlejale iga isik, s.h ka müüja ning selline asjaolu ei ole samuti kaebuse rahuldamise aluseks. Menetlusalune isik on ülekuulatud ning selle käigus oma süüd tunnistanud. Samuti on menetlusalusele isikule selgitatud tema õigused ning võetud allkiri õigustega tutvumiste kohta. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ning menetlus on viidud läbi kooskõlas menetlusnormidega. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ja kaebaja ei ole avaldanud soovi asja arutamiseks kohtuistungil, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud kohtumenetluse poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja nr K 034552 materjale, asub seisukohale, et Natalja Selivanova kaebus tuleb rahuldada. VTMS 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 LS § 7437 lg 1 koosseisupärane tegu eeldab sõiduki parkimist selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Tallinna Transpordiameti kiirmenetluse otsuse kohaselt parkis N. Selivanova mootorsõiduki liiklusmärkide 361 – peatumise keeld, 579 – sõiduki sundteisaldus ja 891b – välja arvatud, mõjupiirkonnas. Oma tegevusega on N. Selivanova rikkunud otsuse kohaselt liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid - ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-06 p 6). Seega on kohus seotud kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridega ning ei saa rikkumise kirjeldusest väljuda. Kiirmenetluses toodud teokirjeldus peab võimaldama tuvastada, kas isik on täitnud süüteokooseisu. N. Selivanova suhtes koostatud kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldus aga ei võimalda tuvastada, millise konkreetse lisatahvli 891b mõjupiirkonnas isik parkis. Liikluseeskirja kohaselt on liiklusmärk 891b lisateatevahend ning on antud üksnes sõnastuses välja arvatud. Üldise lisateatetahvli 891 /välja arvatud/ kohta on liikluseeskirjas antud selgitus, st liiklusmärk 891 teatab, et liiklusmärk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta. Ette heites isikule 891b liiklusmärgi mõjupiirkonnas parkimist, oleks kohtuväline menetleja pidanud juba kiirmenetluse otsuses täpselt välja tooma, kellele või millistele sõidukitele liiklusmärgid nr 361 ja 579 ei kehtinud. Nimetatu on oluline, et isik mõistaks, milles tema rikkumine seisnes ning vajadusel saaks ennast aktiivselt kaitsma asuda. Antud juhul on kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldus aga puudulik ja isikut eksitav ning ei võimalda tuvastada, kas isik on täitunud talle süüksarvatud väärteokoosseisu. Sellest tulenevalt ei saa antud väärteoasjas tugineda ka N. Selivanova kohtueelses menetluses antud ütlustele, milles ta oma süüd tunnistas, kuna puudub veendumus, kas N. Selivanova ka tegelikult talle süüks pandud rikkumist mõistis. Lisaks teokirjelduse puudulikkusele ei ole antud väärtegu ka nõuetekohaselt tõendatud ning väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita isiku süüd. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lähtub kohtuväline menetleja kiirmenetluses tõendeid kogudes VTMS
7. peatüki sätetest ning VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid arvestades
8. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 63 lg 1 kohaselt võib tõendiks olla ka foto, kuid antud väärteoasja materjalide juures olevatel fotodel on kajastatud üksnes mootorsõidukit Xxx reg.märgiga xxx ning ühelgi fotol ei ole näha, millise konkreetse liiklusmärgi mõjualas isik parkis. Puudub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis oleks saanud olla väärteomenetluses kasutatavaks tõendiks, et seostada fotosid sündmuskohaga ning millest nähtuks talletatud olustik. Kaebuse esitaja on ise oma kaebuses märkinud, et tegemist oli liiklusmärgiga, mis lubas parkida vaid valdaja loal (nimetatule ei ole vastu vaielnud ka kohtuväline menetleja oma vastuses kohtule). Lähtudes nimetatud lisateatetahvlist oleks pidanud kohtuväline menetleja tuvastama ja kiirmenetluse otsuses kajastama, kes oli valdajaks ning veenduma, et vastav luba ka puudub. Samuti on selgusetu, millises vormis vastav luba pidi olema. Kuna antud asjas 4 liiklusmärk 891b eeldatavalt ei sisaldanud sõna kirjalik, ei ole välistatud ka näiteks suusõnaline kokkulepe valdaja ja parkimiskoha kasutaja vahel. Kohtule jääb ka arusaamatuks, millele tuginedes kohtuväline menetleja leidis, et väidetav kirjalik luba oleks pidanud olema asetatud mootorsõidukil nähtavale kohale ning miks ei oleks võinud see olla näiteks isikul kaasas ning ta oleks saanud selle nõudmisel esitada. Antud väärteoasja alustamisel on kohtuväline menetleja lähtunud Tallinna Transpordiametile laekunud V. Štšerbakov’i avaldusest valesti pargitud sõiduki xxx kohta, kontrollimata avalduse sisu. Kuna väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal, oleks kohtuväline menetleja enne isiku süüdistamist pidanud välja selgitama ka tõendamiseseme asjaolud ning veenduma N. Selivanovat süüstavate tõendite olemasolus. Antud juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud kiirmenetlust olukorras, kus vääteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged ning jääb selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja leidnud, et N. Selivanova on pannud toime LS § 7437 lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo. Kuna antud väärteoasjas ei ole N. Selivanova süü nõuetekohaselt tõendatud ning ka kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni, väljudes kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest, leiab kohus, et Tallinna Transpordiameti 18.02.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K034552 tuleb tühistada ning N. Selivanova suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o N. Selivanova teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, lõpetada. Kaebaja on esitanud ka nõude temalt sissenõutud teisaldus- ja hoiukulu 440 krooni tagastamiseks ning taksosõidu tasu 112,50 krooni väljamõistmiseks. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteomenetlusega tekitatud väidetava kahju hüvitamiseks esitatud nõuete lahendamist, tuleb esitatud taotlus jätta käesolevas asjas läbi vaatamata (samasisuline seisukoht on toodud ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-133-05 punktis 10). Kaebajal on õigus nõuda talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist pärast väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtava lahendi jõustumist selleks ette nähtud korras. Tähelepanuta jätab kohus kaebuse esitaja taotluse talle rahatrahvi 300 krooni hüvitamiseks, kuna kaebuse esitaja selle tasumist kinnitavaid dokumente kohtule esitanud ei ole. Kohtunik