← Eesti

4-09-1969/4

4-09-1969 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-1969 (08027703, 08027704) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Nadežda Koškina kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsusele nr 08027704 Nadežda Koškina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses, so 1260 krooni ja Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsusele nr 08027703 Nadežda Koškina karistamises 7 Ühistranspordiseaduse § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni. Menetlusalune isik: Nadežda Koškina, IK: 45606044230, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Nadežda Koškina kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsusele nr 08027704 Nadežda Koškina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses, so 1260 krooni.
  4. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsus nr 08027704 Nadežda Koškina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses, so 1260 krooni täies ulatuses.
  5. Lõpetada väärteoasjas nr 08027704 väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  6. Rahuldada Nadežda Koškina kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsusele nr 08027703 Nadežda Koškina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni.
  7. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S 1 Raadiku 21.01.2009 otsus nr 08027703 Nadežda Koškina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni täies ulatuses.
  8. Lõpetada väärteoasjas nr 08027703 väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 19.03.
  9. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.04.
  10. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.04.
  11. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsusega nr 08027704 karistati Nadežda Koškinat Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses, so 1260 krooni selles, et menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 13.12.2007 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 1, § 8 lg 2, § 9 lg 1 p 1 p 2 p 3 p 4, § 10 lg 2 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo-, bussijuhuveo-, taksoveo- ja pagasiveo üldeeskiri“ § 7 lg 4 p 4 sätestatud nõudeid ja pani sellega toime Ühistranspordiseaduse § 541 ettenähtud väärteo. Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 otsusega nr 08027703 karistati Nadežda Koškinat Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni selles, et menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 13.12.2007 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 2 lg 14 kohaselt on sõidutalong eelmüügist või ühissõiduki juhilt ostetud sõidudokument, mis kehtib ühe sõidukorra kohta ja kuulub märgistamisele, 8 lg 1 kohaselt peab ühissõiduki kasutaja omama kehtivat sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, § 10 lg 2 kohaselt peab reisija esitama sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrolli õigustega ametiisiku esimesel nõudmisel. Ühissõidukisse ei sattnunud Nadežda Koškina juhuslikult, vaid kindla sooviga kasutada ühistranspordi teenust, jättes täitmata reisija hoolsuskohustuse maksta sõidu eest. Kohtuväline menetleja jättis esitatud vastulause arvestamata, sest talongil DP6641278 on nähtavad rebimise jäljed ning elektroonilises kompostris märgistamise jälg osaliselt, millega Nadežda Koškina pani toime Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsustele esitas Nadežda Koškina kaebuse, milles märkis, et sisenes 22.12.2008 õhtul 18.30 paiku „Sõjakooli“ bussipeatuses bussi nr 13, võttis välja 9 krooniste talongide talongiraamatu, rebis talongi, murdes selle eelnevalt piki murdejoont, rebis talongi murdekohalt ning märgistas talongi kompostris. Ei möödunud 1 minutitki kui bussipeatusest edasi sõitnud buss peatati ja bussi sisenesid kontrolörid. Seisis kompostri kõrval. Temalt nõuti piletit, mille koheselt esitas. Kontrolör Uusman võttis pileti ja nõudis bussist väljumist öeldes, et ta alles nüüd märgistas pileti kompostris. Väljus kohe, et bussi mitte kinni pidada. Teda kutsuti mikrobussi ja hakati nõudma dokumente, mida tal kaasas polnud. Kontrolör Uusman ja mikrobussi juht Mölder hakkasid teda korduvalt hurjutama, peale seda ütles Uusman, et tema seda asja nii ei jäta, nii oleks ta andnud trahvi 300 krooni aga nüüd ta maksab 6000 krooni. Mikrobussi roolis olnud mees hakkas teda ähvardama. Ütles, et nüüd sõidame politseisse ja seal pannakse sind istuma. Pärast politseisse kohale sõitmist tehti tema isik kindlaks ja koostati 2 protokolli ning sunniti teda neid allkirjastama, kuid ta keeldus neile alla kirjutamast, kuna kontrolöride teguviis oli ebaseaduslik. Protokoll on õigusvastane kuna 2 talong oli ainult ühe korra kompostris märgistatud, ei ole tehtud ekspertiisi sõidutalongi kohta, teda tõsteti ebaseaduslikult bussist maha, temalt võeti ebaseaduslikult ära vabadus 2 tunniks, temalt nõuti korduvalt isikut tõendavaid dokumente, teades seda, et tal ei olnud neid kaasas, ei seganud nende tööd, tunnistaja oli nende kaastööline, kontrolörid käitusid ebakorrektselt ja jõhkralt. Tahab, et kohus tunnistaks protokollid kehtetuks ja hüvitaks moraalse ja materiaalse kahju inimväärikuse alandamise eest summas 2000 krooni. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ja seletas, et ei avaldanud oma isikuandmeid, sest tal oli sõidupilet olemas ja dokumente kaasas ei olnud. Paluti väljuda, läks kohe välja. Ütles, et tal on pilet, mis alusel teda välja tõstetakse. Tal oli talongide pakk, mis oli klambriga kinni löödud. Väideti, et talong on kaks korda läbi löödud. Pilet oli olemas, tuli „Sõjakooli“ peatusest peale, üks minut läks mööda, peatati buss. Kui palju peab minema aega et komposteerida. Sisenes, komposteeris, vaatas ringi kas on istekohta. Tahab, et trahvid annulleeritaks. Moraalse kahju eest kahjutasu ei nõua, sest sellist käitumist olematuks ei tee. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus arvamuses, et Tallinna Munitsipaalpolitsei inspektorid kontrollisid 22.12.2008 Tallinnas Järvevana tee Sõjakooli-Filtri tee peatuste juures bussis nr 13 kella 18.23 ajal sõitvaid reisijaid ning tuvastasid, et Nadežda Koškina sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Uusman koostats 22.12.2008 N.Koškinale väärteoprotokolli väärteoasjas nr 08027704 selle eest, et viimane takistas kontrolli õigustega ametiisikute tööd, millega rikkus majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 7 lg 4 p 4 nõudeid. Rikkumine seisnes selles, et N.Koškina keeldus koostööst kontrolliõigusega ametiisikutega, st munitsipaalpolitsei inspektoritega, kes kontrollisid ühissõiduki reisijate sõiduõigust tõendavaid dokumente, keeldus ühissõidukist väljumast ja oma isikuandmeid avaldamast, mistõttu isikusamasuse tuvastamiseks tuli ta toimetada politseijaoskonda, ei allunud inspektorite korraldustele, takistades sellega inspektorite tööd. Menetluse käigus N.Koškina keeldus 22.12.2008 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 08027704 allkirjastamast ja menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumast, nõustus küll tutvuma venekeelse tõlkega VTMS §dest 19 ja 55, kuid keeldus allkirjastamast, samuti keeldus menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile ütluste andmisest, õiguste ja kohustustega tutvumast ja protokollile allkirjade andmisest. Ametiisiku töö takistamise eest määras inspektor S Raadik ÜTS § 541 alusel sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirjade rikkumise eest ühissõidukis N.Koškinale 21.01.2009 otsusega väärteoasjas nr 08027704 rahatrahvi 21 trahviühikut. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitanud isiku kaebusega. N.Koškina rikkumine on kindlaks tehtud väärteomenetluse käigus tunnistajana üle kuulatud Mölderi ütlustega selles, et H.Mölder viibis 22.12.2009 kella 18.23 ajal Tallinna ühistranspordi bussis nr 13 reisijate kontrollimise juures ning kinitab, et bussis nr 13 oli naisterahvas, kellel puudus kontrolli hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Naine ei allunud inspektorite korraldustele väljuda liinibussist, takistades liinibussi edasisõitu. Peale mitmekordsete korralduste andmist ja piletiga reisijate sekkumist naisterahvas väljus liinibussist ja sisenes inspektorite ametibussi, kuid keeldus koostööst – naisterahvas keeldus esitamast isikut tõendavat dokumenti ja avaldamast oma isikuandmeid, väites, et inspektoritel puudub õigus kontrollida isikuandmeid. Naisterahvas sõimles ja ähvardas, häirides sellega teiste inspektorite tööd. Kuna naisterahvas keeldus oma isikuandmeid avaldamast, siis tuli ta selleks toimetada Lõuna politseiosakonda, kus tehti tema isik kindlaks ja naisterahvaks osutus Nadežda Koškina. N.Koškinale koostati väärteoprotokoll nr 08027704 inspektorite töö takistamise eest. N.Koškina tutvus menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste venekeelse tõlkega, kuid keeldus ütluste andmisest ja protokolli allkirjastamisest. Väärteoasjas nr 08027704 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli esimene eksemplar anti N.Koškinale. KOKS § 6 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või 3 linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. ÜTS § 4 sätestab, et ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus (edaspidi omavalitsusorgan), maavalitsus, Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, vajaduse korral kaasates omavalitsusüksuste liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi. Sama seaduse § 5411 sätestab, et kohtuväline menetleja ÜTS §des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel on valla- või linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsuse 29 augusti 2002 määrusega nr 95 „Väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmine“ on kehtestatud ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Eelpoolnimetatud määruse alusel on ÜTS §des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. ÜTS § 52 lg 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 4 p 1 järgi peab sõitja omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sama paragrahvi lg 4 p 4 kohaselt on sõitjal keelatud häirida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Arvestades, et N.Koškina käitumine ei olnud kooskõlas ülalnimetatud üldeeskirjaga, kuna ta takistas kontrolli õigusega ametiisikute tööd. N.Koškinal lasub ühistransporditeenuse kasutajana talumiskohustus esitada kontrolli õigusega ametiisikutele sõiduõigust tõendav dokument ja oma isikuandmed. Kuna N.Koškina keeldus isikuandmete avaldamisest, siis on põhjendatud tema toimetamine politseijaoskonda isikusamasuse tuvastamiseks, mis ei ole käsitatav isiku kinnipidamisena VTMS § 44 lg 1 tähenduses, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lõikele 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega antud juhul N.Koškina oleks pidanud ette nägema, et ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimisel kontrollimisõigusega ametiisiku takistamine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise, millele järgneb karistus. Kuna N.Koškina ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada teenust, omamate sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti ja keeldus inspektoritele dokumente ja isikuandmeid avaldamast, takistades liinibussi edasist edasisõitu, allumata inspektorite korraldustele, siis sellega pani N.Koškina toime ÜTS § 541 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (3000 krooni). Kuna sõidupiletite kontrollimisel N.Koškina keeldus dokumente esitamast, takistades inspektorite tööd, siis pani N.Koškina süüteo toime tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (hakkab vastu ametivõimudele) või vähemal möönas seda, siis sellega on tuvastatud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. N.Koškina puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitse Ameti inspektor S Raadik üldmenetluse otsuses tuvastanud vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 tehtud otsus väärteoasjas nr 08027704 N.Koškina suhtes muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti tutvunud väärteotoimikute materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nr 08027704 nähtuvalt 22.12.2008 kell 18.23 N.Koškina, olles bussis liinil nr 13 Järvevana tee – Sõjakooli – Filtri tee pani toime väärteo, mille lühikirjeldusena on märgitud ristike kastikeses, millele järgneb tekst: Takistas kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri Majandus ja Kommunikatsiooniministri määrus nr 141 § 7 lg 4 p
  12. Ühistranspordiseadus §
  13. Väärteo 4 sisuline kirjeldus on lisatud käsikirjalise lahtikirjutusena: „Keeldus koostööst. Ei allunud inspektorite korraldustele. Takistas inspektorite tööd.“ Väärteoasjas tehtud otsuses on märgitud, et on kindlaks tehtud, et N.Koškina rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45, 13.12.2007 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 1 § 8 lg 2 § 9 lg 1 p 1 p 2 p 3 p 4 § 10 lg 2 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo-, bussijuhuveo-, taksoveoja pagasiveo üldeeskiri § 7 lg 4 p 4 sätestatud nõudeid. Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud ÜTS §
  14. Otsuse põhistavas osas on märgitud: Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45, 13.12.2007 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 1 kohaselt peab ühissõiduki kasutaja omama kehtivat sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti § 8 lg 2 kohaselt peab reisija sõidutalongi märgistama kohe ühissõidukisse sisenemisel, § 10 lg 2 kohaselt peab reisija esitama sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrolli õigustega ametiisiku esimesel nõudmisel. Ühissõidukisse ei sattunud N.Koškina juhuslikult, vaid kindla sooviga kasutada ühistranspordi teenust, jättes täitmata reisija hoolsuskohustuse maksta sõidu eest. MKM määruse nr 141 § 7 lg 4 p 4 kohaselt peab reisija alluma kontrolli õigustega ametiisikute seaduslikele korraldustele ja mitte takistama nende tööd. Selle põhistuse alusel otsustas kohtuväline menetleja karistada Nadežda Koškinat ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 21 trahviühikut 1260 krooni. Eeltoodud väärteoprotokollist nr 08027704 nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud selles, et N.Koškina takistas kontrolli õigustega ametiisiku tööd, so tema käitumine läks vastuollu Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 7 lg 4 p 4 sätetega. Nimetatud säte sätestab, et sõitjal on keelatud härida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Väärteoprotokollis on sisustatud keeldu sellega, et menetlusalune isik keeldus koostööst, ei allunud inspektorite korraldustele ja takistas inspektorite tööd. Kohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis puuduvad menetlusaluse isiku käitumisakti kirjeldused, millega oleks sisustatud üldeeskirjas kehtestatud keelu rikkumine. Menetlusalusele isikule on heidetud ette seda, et ta keeldus koostööst. Samas ei sisalda VTMS § 19 lg 4 menetlusaluse isiku kohustust teha kohtuvälise menetlejaga koostööd. Väärteoprotokollis on menetlusalusele isikule ette heidetud ka seda, et ta ei allunud inspektorite korraldustele, kuid samas ei ole väärteoprotokollis märgitud ühtegi korraldust, millele menetlusalune isik ei allunud. Seega on väide paljasõnaline ega sisalda endas ühtegi konkreetset käitumisakti. Samuti on menetlusalusele isikule ette heidetud seda, et ta takistas inspektorite tööd. Kohus ei pea taolist etteheidetava teo kirjeldust asjakohaseks, kuivõrd karistatav ongi kontrolliõigustega ametiisiku töö takistamine ja sellise teokirjeldusega ei saa tegu ennast sisustada, vaid väärteoprotokollis tuleb ära näidata, milles see takistamine seisnes. Seega ei ole väärteoprotokollis antud väärteo lühikirjeldust, vaid on esitatud vaid rikutud õigusnorm. Seevastu on väärteootsuse põhiosas menetlusalusele isikule ette heidetud nii kehtiva sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi puudumist kui ka kontrolli õigustega ametiisikute töö tahtlikku takistamist. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole teoühtsusega, mis annaks aluse kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid selles mõttes, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule omistatud käitumist väärteootsuses laiendatud veel ka teise teoga, mida väärteoprotokollis ei ole menetlusalusele isikule inkrimineeritud. Peale selle on otsuses märgitud, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega, kuid kohtuväline menetleja ei taotlenud kaebuse kohtuliku arutamise ajaks tunnistaja kohtusse kutsumist ja kohtuistungil ülekuulamist, kuigi kaebemenetluses tuleb väärteoasi läbi vaadata täies ulatuses. Seetõttu jäi ka tunnistaja üle kuulamata ja otsuse põhistus kontrollimata. Lisaks eeltoodud puudustele, mida ei ole käesolevas kaebemenetluses võimalik kõrvaldada, kuivõrd tõendamiskohustus lasub kohtuvälisel menetlejal, mitte kohtul, on vaidlustatud otsuses nr 08027704 menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu kvalifitseeritud ÜTS § 541 järgi, karistus on aga määratud ÜTS § 547 lg 1 alusel. Seejuures on karistuseks määratud rahatrahv 5 21 trahviühikut, kuigi ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on võimalik määrata karistuseks rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Sellega on aga rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub võimalus end kaitsta, sest väärteoprotokollis inkrimineeritud ühte tegu on otsuses laiendatud veel ka teise teoga, mida väärteoprotokollis ei olnud inkrimineeritud ning otsuse põhiosa erineb väärteo kvalifikatsiooni osas otsuse resolutiivosast. Seetõttu on kohtu arvates tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega, mis tingib vaidlustatud otsuse tühistamise täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteoprotokollist nr 08027703 nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud selles, et N.Koškina sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, millega rikkus Tallinna Ühistranspordi sõidu eest tasumise korda ja sõidupiletite hinnad Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 § 9 lg 1 p
  15. Pani toime Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo, mis käsikirjalise teokirjeldusega märgituna seisnes selles, et „vaatamata korraldusele kontrolli ajal piletit mitte märgistada, märgistas talongi kontrolli ajal. Kontrolli hetkel puudus sõiduõigust tõendav dokument“. Väärteoprotokolli alusel Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 21.01.2009 koostatud otsusega nr 08027703 karistati Nadežda Koškinat Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni selles, et menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 13.12.2007 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 2 lg 14 kohaselt on sõidutalong eelmüügist või ühissõiduki juhilt ostetud sõidudokument, mis kehtib ühe sõidukorra kohta ja kuulub märgistamisele, 8 lg 1 kohaselt peab ühissõiduki kasutaja omama kehtivat sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, § 10 lg 2 kohaselt peab reisija esitama sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrolli õigustega ametiisiku esimesel nõudmisel. Ühissõidukisse ei sattnunud Nadežda Koškina juhuslikult, vaid kindla sooviga kasutada ühistranspordi teenust, jättes täitmata reisija hoolsuskohustuse maksta sõidu eest. Kohtuväline menetleja jättis esitatud vastulause arvestamata, sest talongil DP6641278 on nähtavad rebimise jäljed ning elektroonilises kompostris märgistamise jälg osaliselt, millega Nadežda Koškina pani toime Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut juba süüdistatud ka selles, et esitatud talongi oli kasutatud kaks korda. Samas on seda tõendatud tunnistaja ütlustega, kelle ülekuulamist kohtuistungil taotletud ei ole. Kohus asub seisukohale, et süüdistus talongi korduvkasutamise osas tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd väärteoprotokoll taolist süüdistust ei sisalda ning otsusega ei saa väljuda väärteoprotokolli piiridest. Seetõttu lähtub kohus vaid väärteoprotokollis märgitud teokirjeldusest, mis on aga vastuolus vaidlustatud otsuse põhiosaga, milles ei süüdistata menetlusalust isikut mitte ainult sõitmises sõiduõigust tõendava dokumendita, vaid ka selles, et talongil on nähtavad rebimise jäljendid ning elektroonilises kompostris märgistamise jäljend osaliselt. Samas on väärteoprotokollis sisustatud Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärtegu sellega, et menetlusalune isik „vaatamata korraldusele kontrolli ajal piletit mitte märgistada, märgistas talongi kontrolli ajal. Kontrolli hetkel puudus sõiduõigust tõendav dokument.“ Sellisest teokirjeldusest saab teha järelduse, et kohtuväline menetleja soovis takistada menetlusalust isikut talongi märgistamast ja sõidu eest tasumast. Kohus asub seisukohale, et kontrolli õigustega isikul puudub õigus takistada reisijal talongi märgistamast, kuivõrd Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 45 kehtestatud „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ eesmärgiks on tagada see, et reisijad ühistranspordi kasutamise eest tasuksid. Kui isik kontrolli õigustega isiku juuresolekul talongi märgistab, siis saab kontrolli õigustega isik ka ise vahetult veenduda selles, et isik sõidu eest tasub. Kontrollimise ajal talongi märgistamine reisija poolt ja talongi märgistamine vaatamata korraldusele seda mitte teha, ei saa moodustada ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu ning kontrollija õigustega isiku antav korraldus talong märgistamata jätta ei tulene ei seadusest ega ühestki ühistransoporti 6 puudutavast eeskirjast. Sellise korralduse andmine on vastuolus Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 45 kinnitatud „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ mõttega, sest takistab reisijal sõidu eest tasumist. Kuivõrd vaidlustatud otsuses on märgitud, et menetlusalune isik sisenes kindla sooviga kasutada ühistransporditeenust ja jättis täitmata reisija hoolsuskohustuse maksta sõidu eest ning väärteoprotokollis on süüdistatud menetlusalust isikut, et ta vaatamata korraldusele jätta sõidu eest tasumata, ikkagi tasus sõidu eest, siis on otsus ja väärteoprotokoll omavahel vastuolus ning vaidlustatud otsus kuulub väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistamisele. Peale selle ei sisalda juba väärteoprotokollis menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumine endas väärteokoosseisu ja menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.