4-09-2753/4

(000001256)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Aleksandr Tšaikovski kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori K Matkuri 09.02.2009 otsusele nr 09001256 Aleksandr Tšaikovski karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ü Aliorg Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aleksandr Tšaikovski, IK: 39003170326, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Tšaikovski kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori K Matkuri 09.02.2009 otsusele nr 09001256 Aleksandr Tšaikovski karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni rahuldamata.
2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori K Matkuri 09.02.2009 otsus nr 09001256 Aleksandr Tšaikovski karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 01.04.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 04.05.
4. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.05.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori K Matkuri 09.02.2009 otsusega nr 09001256 karistati Aleksandr Tšaikovskit Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni selles, et menetlusalusel isikul 10.01.2009 puudus kontrollimise hetkel Paldiski mnt 7 juures ühistranspordi bussiliinil nr 21/221TAK sõidusoodiustust tõendav dokument, millega Aleksandr Tšaikovski rikkus Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korda ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 3 nõudeid, pannes toime ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aleksandr Tšaikovski kaebuse, mille taotles otsuse tühistamist, märkides, et tal oli kaasas ID-kaart, millel laetud sooduspilet, samuti oli tal kaasas õpilaspilet, õpilaspiletil oli kirjutatud õppeaasta 2007/2008 ja 11A klass. Kahjuks ei jõudnud pikendada, sest oli talvine koolivaheaeg ning vaheajal oli haige, seoses sellega jäi õpilaspilet pikendamata. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile viis tõendi, et õpib Tallinna xxx Gümnaasiumis. Vaatamata sellele määrati rahatrahv. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning lisas, et õpilaspilet ei olnud pikendatud, teab, et sõidusoodustuse annab õpilaspilet. Õpilaspilet ei kehtinud, kehtivusaeg lõppes ära. Samal ajal õppis koolis, automaatselt peaks pikenema. Tõepoolest saanuks pikendada, kuid oli Venemaal ja tuli kooli hiljem, mitte septembri alguses. Soodustus peaks olema kõigile õpilastele. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et menetlusalusel isikul puudus ühistranspordi teenust kasutades sõidusoodustust andev dokument. Vastavalt kehtestatud korrale peab isik kontrollimisel esitama sõidusoodustust tõendava dokumendi, pikendatud kehtivusajaga õpilaspileti. Kaebuse väidete kohaselt ei jõudnud pikendada õpilaspileti kehtivusaega, kuigi õppeaasta algab septembrist. Kuna menetlusalust isikut karistati taolise väärteo toimepanemise eest esmakordselt ning menetlusalusel isikul puudub iseseisev sissetulek, siis sanktsiooni alammääras määratud karistus on proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt puudus menetlusalusel isikul sõidusoodustust tõendav dokument, millega menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 41 kinnitatud Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 3 nõudeid: Sõidudokumentide kontrollimisel on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi või ID-kaardi, kui isikul on soodustuse kasutamise õigus kantud elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna andmebaasi. Menetlusalune isik on nii kaebuses kui ka kohtuistungil tunnistanud, et tal ei olnud õpilaspilet kehtiv, kuid ta siiski õppis koolis sel ajal, mille kohta esitas kohtuvälisele menetlejale tõendi. Kohus asub seisukohale, et sõidusoodustust saab siiski kasutada isik, kellel on kontrollimise ajal esitada kontrolli õigusega isikule sõidusoodustust tõendav dokument. ID-kaardil olevate andmete kohaselt võib küll kindlaks teha seda, et isik kasutab sõidusoodustusega piletit, kuid ID-kaardil puuduvad andmed selle kohta kas isik õpib kuskil. Seega saab sooduspileti kasutamise õigust tõendada vaid kehtiva dokumendiga, mille alusel on võimalik tuvastada soodustuse olemasolu. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud teo toimepanemise ajal menetlusalusel isikul kehtiv sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendav dokument puudus. Seega puudus menetlusalusel isikul ka õigus sõidusoodustust kasutada. Kaebuses on väidetud, et menetlusalune isik oli talvisel koolivaheajal haige ja ei jõudnud õpilaspileti kehtivust pikendada. Samas juhtis kohtuväline menetleja kaebuse esitanud isiku 2 tähelepanu asjaolule, et õppeaasta algab juba septembris. Sellise väite peale teatas menetlusalune isik, et ta viibis kooli alguses väljaspool Eestit ja tuli kooli hiljem. Kohus teeb aga taolistest väidetest järelduse, et menetlusalune isik on suhtunud sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi kehtivusaja pikendamisse ükskõikselt, kuivõrd ta ei olnud suutnud enam kui nelja kuu jooksul õpilaspileti kehtivusaega pikendamas käia, kuigi koolikohustust täites pidanuks ta koolis viibima igapäevaselt ja kõik võimalused selleks olid olemas. Õpilaspilet on teadupärast iga õpilase enda käes ja selle kehtivusaega saab jälgida ainult tema, seega peab ta ise hoolitsema selle eest, et õpilaspileti kehtivuse aeg on pikendatud ja seetõttu on pikenenud ka õigus sõidusoodustusele. Õpilasele ei saa olla üllatuseks, et ta on õpilane ja selle kinnituseks on talle välja antud kehtiv õpilaspilet. Seega on menetlusalune isik rikkunud hoolsuskohustust, kuivõrd ta ei ole suhtunud oma kohustustesse tähelepanelikult ja piisava hoolikusega. Sellest tulenevalt peab ta arvestama sellega, et hoolsuskohustuse rikkumisel võib ta panna toime väärteo, mille eest teda karistatakse. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Mis puudutab menetlusalusele isikule määratud karistust, siis otsusest nähtuvalt on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras, so miinimummääras. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning menetlusalusel isikul puudub iseseisev sissetulek, siis leiab kohus, et karistus on menetlusalusele isikule põhjendatult määratud miinimummääras ning karistus vastab süü suurusele. Seetõttu puudub ka igasugune alus niigi miinimummääras määratud karistuse kergendamiseks. Märt Toming kohtunik 3