4-09-2146/4

(09005524)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Maksim Kazmirevski kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori M Semjonovi 02.02.2009 kiirmenetluse otsusele nr 09005524 Maksim Kazmirevski karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni. Menetlusalune isik: Maksim Kazmirevski, IK: 38806020359, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksim Kazmirevski kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori M Semjonovi 02.02.2009 kiirmenetluse otsusele nr 09005524 Maksim Kazmirevski karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni rahuldamata.
2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori M Semjonovi 02.02.2009 kiirmenetluse otsus nr 09005524 Maksim Kazmirevski karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.04.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.05.
4. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.03.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori M Semjonovi 02.02.2009 kiirmenetluse otsusega nr 09005524 karistati Maksim Kazmirevskit LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni selles, et menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, parkis sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxxTallinnas Ümera 5 maja juures asuvale kõnniteele, kus puudus parkimiskorda täpsustav liikluskorraldusvahend, rikkudes LE § 143 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, väites, et sõiduk oli sinna pargitud 28.01.2009 hilja õhtul kuna parklas vabu kohtu ei olnud. Oma parkimisseisundiga ei takistanud ta jalakäijate liiklust, mis on piltidelt näha. Varem maja elanike poolt ei ole pargitud auto peale kaebusi olnud. Paljud auto omanikud on sunnitud parkima oma autosid kõnniteel, sest maja ees on liiga väike parkla. Esimesel võimalusel pargib auto selleks ettenähtud kohta. Palub arvestada seda, et maja ees liikluskorraldusvahendeid üldse ei ole. Piltidel ja skeemil ei ole tuvastatud ega tõendatud, kui palju meetreid on jalakäijatele liiklemise jaoks jäetud. Jalakäijatele oli jäetud piisav ruum või vähemalt 2 meetri laiune käiguriba. Koht, kus oli pargitud auto, ei ole keelatud koht, sest puudub liiklusmärk nr 362 – parkimise keeld, puudub parkimise keelujoon nr 932 ning lisateatetahvel. Seetõttu puuduvad teos väärteotunnused ja otsus kuulub tühistamisele. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus arvamuses, et LE § 17 sätestab, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Kuna antud juhul oli sõiduk pargitud kõnniteele, siis tuleb pöörduda eraldi LE
6. peatüki poole, kus on sätestatud konkreetsed nõuded sõidukite peatumise ja parkimise kohta ning kõnniteel parkimist reguleerib LE § 143 p 3, mille kohaselt tohib asulas alla 6 meetri pikkust A- ja haagiseta Bkategooria ning haagiseta D1-kategooria sõidukit parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetrise käiguriba. Kuivõrd vastav parkimiskorda täpsustav liikluskorraldusvahend puudus kõnniteel, siis oli sõiduki parkimine vaidlusaluses kohas keelatud ning kaebaja väide, kas vaba ruumi jäivahemalt 2 meetrit, ei oma mingit tähtsust ja ei tee keelatud kohas parkimist õiguspäraseks. Sõiduki jätmine kõnniteele, mis on ette nähtud vähem turvatud liiklejatele, so jalakäijatele, takistab jalakäijate liikumist, kuivõrd vaidlusaluses kohas on kogu kõnnitee ette nähtud vaid jalakäijateleja sellele kõnniteele parkimine on keelatud. Sõiduk ei tohi ilma parkimist lubava liikluskorraldusvahendita paikneda kõnniteel isegi osaliselt, sõltumata sellest, kas jalakäijatele on tagatud liikumiseks piisavalt ruumi või mitte. Antud juhul M.Kazmirevski oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et vales kohas parkimine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise ning nimetatud õigusvastane tegu on seega toime pandud vähemalt hooletusest. Seda enam, et M.Kazmirevski autojuhina, kes on sooritanud vastava eksami ja saanud oma pädevuse kinnitamiseks ka autojuhiloa, ei saa väita, et ta ei tea liikluseeskirja vastavaid nõudeid. M.Kazmirevski suhtes tehtud otsuse puhul ei tuvastatud eraldi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning keskmises määras määratud rahatrahv on igati proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tutvunud kaebuse motiivide ja kohtuvälise menetleja arvamusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas kaebuse esitanud isiku kaebusest ja kohtuvälise menetleja arvamusest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isiku sõiduk on pargitud täielikult kõnniteel. 2 Vastavalt Teeseaduse §le 2 või LE § 2 lg 48 sätetele mõistetakse tee all maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustatavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Sama paragrahvi lõike 46 kohaselt mõistetakse sõidutee all vastavalt LS § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Sama LE § 2 lõike 19 sätete kohaselt mõistetakse kõnnitee all vastavalt LS § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. Väärteoasjas tehtud fotodelt on näha, et sõidutee ja kõnnitee on eristatavad sõidutee äärekiviga, mistõttu on sõidukite liiklemise ja parkimise jaoks sõidutee, so sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa. Vastavalt LE § 141 sätetele tuleb asulateel sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba. Seega juhul, kui sõidutee äärekiviga on sõidutee ja kõnnitee kui teeosad eristatavad, võib parkida LE § 142 sätestatud üldnõuete kohaselt sõiduteel. LE § 143 sätestab aga erisused asulas parkimisel ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib alla 6 meetri pikkust A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-kategooria sõidukit parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et kõnniteel, milline käesoleval juhul on sõidutee äärekiviga üheseltmõistetavalt eristatav, võib sõidukit parkida vaid juhul, kui esinevad kaks üheaegselt eksisteerivat tingimust, so et kõnniteel parkimist näitab vastav liikluskorraldusvahend ja jalakäijale jäetakse seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Käesoleval juhul on menetlusalune isik asunud seisukohale, et kuna kõnniteel puudus vastav liikluskorraldusvahend, puudus liiklusmärk nr 362 – parkimise keeld ja puudus parkimise keelujoon nr 932 ning lisateatetahvel, siis on parkimine kõnniteel lubatud. Kohus asub seisukohale, et liikluseksami teinud isiku poolt sellise väite esitamine ei ole tõsiseltvõetav. On üldteada asjaolu, et kõnniteel parkimine ei ole lubatud ja seal võib parkida vaid juhul, kui see on lubatud ja see luba on vastavate liikluskorraldusvahenditega teatavaks tehtud. Seetõttu ei saagi kõnniteele paigaldada ei parkimist keelavaid liikluskorraldusvahendeid ega keelujoont, sest kõnnitee ei ole ette nähtud ei sõitmiseks, peatumiseks ega parkimiseks ega üldse sõidukitele liiklemiseks. Sõidukite liiklust saab reguleerida vaid seal, kus sõidukite liiklus on lubatud, so sõiduteel. Kuivõrd vaidlusaluses kohas puudus kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend, on kaebuse esitanud isik parkinud kohas, kus see ei ole lubatud, millega kaebuse esitanud isik on rikkunud LE § 143 p 3 nõudeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtuvälisel menetlusel on kaebuse esitanud isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteona. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 3