4-09-4864/6

4-09-4864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-4864 (2302,09,003367) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Margarita Popovkina kaitsja I Bušujeva kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari KPalits 09.03.2009 otsusele nr 2302,09,003367 Margarita Popovkina karistamises LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Margarita Popovkina, IK: 46203030352, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Margarita Popovkina kaitsja I Bušujeva kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari KPalits 09.03.2009 otsusele nr 2302,09,003367 Margarita Popovkina karistamises LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari KPalits 09.03.2009 otsus nr 2302,09,003367 Margarita Popovkina karistamises LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel Margarita Popovkina käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.05.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari KPalits 09.03.2009 otsusega nr 2302,09,003367 karistati Margarita Popovkinat LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 13.02.2009 kell 21.49 Liivalaia tänaval/Pärnu mnt-l suunaga Tondi tänava poole Tallinnas, juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tulega, millega menetlusalune isik rikkus LE § 168 nõudeid ning pani toime LS § 7415 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Margarita Popovkina kaitsja kaebuse, milles märkis, et menetlusalune isik on märkinud protokolli, et hakkas liikuma ristmikule ajal, mil fooris põles vilkuv roheline tuli, mitte keelav kollane. 27.02.2009 esitas menetlusalune isik täiendava seletuse, mille pikemalt seletas olukorda. Menetlusaluse isiku nimetatud tunnistajate ja ristmikul oleva videosalvestust välja nõudmiseta tehti otsus, millega loeti M.Popovkina väärteo toimepanemine tõendatuks. Otsus on tehtud ebaobjektiivselt, ei ole uuritud kõiki vajalikke asjaolusid. Kaebuse esitaja ei ole otsusega nõus, ta ei ole väärtegu toime pannud. Peale selle rikuti väärteomenetluses kaebuse esitaja õigusi. Väärteoprotokolli koostamisel ei tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi VTMS § 19 kohaselt. Protokolli koostamisel ei antud võimalust ühendust võtta kaitsjaga, vaatamata sellele, et kaebuse esitaja soovis kaitsja osalemist menetluses. M.Popovkinale ei antud õigust realiseerida. Menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada, kuivõrd menetlusaluse isiku käitumises puuduvad väärteotunnused. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja VK seletas, et viibis Ecolandis ja kutsus takso. Sõitsid Juurdeveo 24 suunas ja Pärnu mnt ristmikul jäid järjekorda seisma 3-4 autona. Vasakpööret tehes sõitsid rohelise fooritulega ristmikule. Vasakul seisi politseiauto, nende taga sõitis punane auto, mis osutus samuti politseiautoks. Peeti kinni. Tahtis samuti ütlusi anda, kuid politseinik ütles, et alustasite liikumist kollase fooritulega, kuid nemad tegelikult liikusid vooluga. Politsei poolt oli psüüholoogiline surve, sest soovitati kiirmenetlust, et siis pääseb 900 krooniga. Juht läks politseiautosse ja juht jäi sinna väga kauaks. Küsis milles asi, öeldi, et kollase fooritulega läks ristmikule, kästi välja minna. Ütles politseile, et rikkumist ei olnud ja edaspidi esindab juhi huvisid. Taksos istus ees paremal. Kohus saatis kaebuse esitaja taotlusel järelepärimise AS Signaali saamaks sündmuse kohta videosalvestust, kuid AS Signaali kirjalikust vastusest nähtuvalt säilitatakse videosalvestisi vaid 7 ööpäeva. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteomenetluse võiks lõpetada otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitanud isik põhimõtteliselt nõustus kohtuvälise menetleja ettepanekuga. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja selgitused, tutvunud väärteotoimikuga, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalune isik enda temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ütlused riimuvad menetlusaluse isiku ütlustega selles osas, et menetlusalune isik väärtegu toime ei pannud. Kohus saatis järelepärimise AS Signaali, saamaks väärteo toimepanemise kohta informatsiooni videosalvestisena, millise sisu ei ole puutumuses ei menetleja ega ka menetlusaluse isiku subjektiivsest suhtumisest tuleneva tajumisega tõendamiseseme asjaolude suhtes. AS Signaali andmetel aga videosalvestisi 2 säilitatakse vaid seitse päeva ning muid tõendeid ei ole võimalik kaebuse läbivaatamisel enam koguda. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt alustas väärteoprotokolli koostamisega konstaabel Meelis Orgusaar väärteomenetlust, võttes sellega endale kohtuvälise menetleja rolli. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et M.Orgusaar tegutses menetlusalust isikut kinni pidades ja väärteoprotokolli koostades üksinda, so temaga ei olnud tema juhitud autos kaasas kedagi. Seega oleks ainsaks tõendiks väärteo toimepanemise kohta M.Orgusaare, so kohtuvälise menetleja ametniku enese ütlused, st kohtuvälise menetleja ametnik märkas väärteo toimepanemist, pidas väärteo toimepanija kinni ja koostas ka väärteoprotokolli, st ta oleks väärteoasjas üheaegselt nii kohtuväline menetleja kui ka tunnistaja. Kohtuvälise menetleja ametnikku ennast saaks aga üle kuulata vaid menetleja poolt läbi viidud menetlustoimingu kulgemise asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte väärteo menetlusesemeks oleva asjaolu tuvastamiseks. Muid tõendeid aga kogutud ei ole. Riigikohus on oma 09.09.05 otsuses nr 3-1-1-69-05 asunud seisukohale, et arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-1-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena. Seega lähtudes ülalviidatud riigikohtu lahendist asub kohus seisukohale, et Margarita Popovkinale inkrimineeritud väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole täitnud oma tõendite kogumise kohustust ning menetleja ise ei saa olla tõendi allikaks tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel, sõltumata sellest kui palju ta tegelikkuses tõendamiseseme asjaoludest teab. Mingeid muid tõendeid menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kinnituseks aga väärteomenetluses kogutud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid Margarita Popovkinale inkrimineeritud väärteo toimepanemise kohta ning kohus leiab, et sellest tulenevalt ei ole väärteo toimepanemine tõendatud ja vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele, kuivõrd Margarita Popovkina teos puuduvad väärteo tunnused. Märt Toming kohtunik 3