4-09-4861/3

4-09-4861 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Natalia Senkevitš Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Aleksandr Marõšev kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar R Birk 19.03.2009.a. koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,09,005450; Menetlusosalised kaebuse esitaja Aleksandr Marõšev (ik. 38606050385), elukoht: xxx; kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja HKüünarpuu; Kohtuistungi toimumise aeg
2. mail 2009.a. Tallinnas Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Marõšev; Kohtuväline menetleja HKüünarpuu; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132 p 2; 133-135 otsustas:
3. Rahuldada osaliselt Aleksandr Marõševi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna komissar R Birk´i 19.03.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2302,09,005450 otsuse tühistamiseks.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna liiklusmenetlustalituse komissar R Birk´i 19.03.2009.a otsus väärteoasjas nr 2302,09,005450 Aleksandr Marõšev´ilt Liiklusseaduse § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas 6 (kuueks) kuuks.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil 2 kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar R Birk poolt 19.03.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Aleksandr Marõšev LE § -de 123 ja § 227 nõudeid, psellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § - de 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 järgi, mis seisnesid selles, et Aleksandr Marõšev 18.02.2009.a. kell 07:40 Harju maakonnas, Tallinnas, Mustamäe linnaosas, Mustamäe tee 149a maja ees juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis otsa pargitud s/a Xxx reg.nr. xxx, tekitades varalise kahju kod. H. A’le. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar R Brik on Aleksandr Marõšev suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § - dest 56 lg 1 ja 63 lg 3, väärteomenetluse käigus menetleja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, kergendavaks ajaoluks pidas aga menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, väärteo toimepanemise luges menetleja tõendatuks väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et Liiklusseaduse § - s 20 lõikes 5 nimetatud liiklusrikkumiste, sealhulgas liiklusõnnetuses sündmuskohalt lahkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mille puhul on ettenähtud ka lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol. Eeltoodut arvestades asus menetleja seisukohale, et lisaks põhikaristusele on menetlusaluse isiku suhtes põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Aleksandr Marõšev’ile määrati LS § - de 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000.- krooni, LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõisteti menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000.- krooni ja LS § 7431 lg 2 alusel võeti Aleksandr Marõšev’ilt lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks. 30.03.2009.a. esitas Aleksandr Marõšev Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusele väärteoasjas nr. 2302,09,
6. Kaebuse esitaja Aleksandr Marõšev taotles kohtule esitatud kaebuses talle määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks – vabastamist, määratud rahatrahvi summa 12000.- krooni vähendamist ning rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist ning seda järgnevatel põhjustel: Nimelt kahetseb tema – Aleksandr Marõšev väga juhtunut, selgitades, et 18.02.2009.a. kella 8 paiku sõitis ta kodust välja aadressile Mustamäe tee 149a, kus pidi oma sõbranna JN auto peale võtma ja tööle viima. Mustamäe tee 149A maja hoovi sõidutee oli kaetud jääga ning mõlemal pool tee ääres seisid sõiduautod, skeemi selle kohta lisas ta menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli juurde. Sõites majahoovi, kaotas auto libeda tee tõttu juhitavuse ja seetõttu sõitis ta otsa pargitud s/a Xxx reg nr. xxx esiküljele. Tema ja ta sõbranna olid juhtunust šokis. Tema – Aleksandr Marõšev pani sõiduki numbri kirja ja tal oli peas mõte, et viib sõbranna tööle, kuna viimasel oli kiire ning siis võtab ühendust kahjustatud auto omanikuga. Ta plaanis võtta ühendust oma kindlustusfirmaga RSA Codan Forsikring A/S Eesti 3 ja saada sealt kahjustatud autoomaniku kontaktnumbri. Kuna oli varahommik, otsustas ta helistada peale kella 09:00, kuna siis avatakse kontorid. Kuid mõne aja möödudes helistati talle politseist ja küsiti juhtunu asjaolude kohta. Tema – Aleksandr Marõšev tunnistas süü üles, aitas kaasa väärteo aktiivsele avastamisele – teatades sõiduki asukohta ning andis selgitused juhtunu kohta, samuti helistas ta kindlustusseltsi, kus ta teatas liiklusõnnetusest, nimetades kahjustatud auto registreerimisnumbri – xxx ning paludes selle sõiduki omaniku kontakttelefoni. Samuti läks ta kiiresti politseiosakonda ning rääkis kõikidest asjaoludest – fikseerides kirjalikult, omakäeliselt vene keeles kõik liiklusõnnetuse asjaolud. Pärast politseiosakonnast lahkudes sõitis ta kindlustusseltsi RSA Codan Forsikring A/S Eesti filiaali, et uurida välja sõiduauto reg. numbriga xxx omaniku kontakttelefon. Kindlustusfirmast sai ta telefoni numbri ja ta helistas samal päeval härra A ja palus juhtunu pärast vabandust, selgitades viimasele, et ta ei tahtnud põgeneda, vaid pani viimase auto reg nr kirja, et talle päeva jooksul helistda ja lahendada tekkinud juhtum kokkuleppimisega, härra A sai situatsioonist aru ja ütles, et kõike juhtub. Kohtule esitatud kaebuses asus Aleksandr Marõšev seisukohale, et kohtuväline menetleja ei võtnud arvesse kõiki kergendavaid asjaolusid. Tema – Aleksandr Marõšev puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut, ta tunnistas üles oma süü, aitas kaasa väärteo aktiivsele avastamisele, kuid talle määratud rahatrahvi summa on vaatamata sellele suur. Samuti on talle määratud lisakaristus, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises kuueks kuuks, mis on samuti väga range, sest suurt kahju ei ole tekitatud ja inimesed ei saanud õnnetuses vigastada ega surma. Samuti märkis Aleksandr Marõšev kohtule esitatud kaebuses, et Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar R Birk on muutnud väärteo kvalifikatsiooni raskemaks, lisades paragrahvi 7431 lg 2 ning karistusõiguse põhimõttes see raskendab menetlusaluse isiku olukorda. Kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p 1 on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, see eeldab ka karistuse alam – ja ülemmäära teatamist, et isik oleks teadlik võimalikest tagajärgedest, mis peavad olema väärteoprotokollis kirjalikult ära fikseeritud. Aleksandr Marõšev juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kuna väärteoprotokollis AB 1010716 puudub Liiklusseaduse § 7431 lg 2, siis ei saa § 7431 lõiget 2 otsusesse nr. 2302,09,005450 panna ja selle alusel sõiduki juhtimise õigust ära võtta, kunda seda võib lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. Samuti selgitab Aleksandr Marõšev kohtule esitatud kaebuses, et tema elab Põhja – Tallinna linnaosas, samuti õpib ta Mustamäe linnaosas ja töötab Tallinna linna piirist väljaspool. Lennujaama taga, Tuleviku tee 10, Peetri külas, Rae vallas, Harjumaal. Kuna ta töötab osalise koormusega, siis on ta planeerinud oma päeva selliselt, et hommikust lõunani või varaõhtuni õpib ülikoolis, siis lõunast või varaõhtust sõidab tööle ja seal töötab kuni hilisõhtuni, koju jõuab ta kella 20:00 või 21:00 paiku. Töö ühendab ta õppimisega, kuid seda ei ole võimalik teha ilma autota, sest ühistranspordi ootamine ja sellega sõitmine võtab kaua aega ning siis tal ei jää tal aega tööd teha. Töökohta sõidab tal buss nr. 2, mis käib 2-3 korda tunnis ja töökontor asub tal ühe kilomeetri kaugusel bussi nr. 2 peatusest. Buss nr. 2 väljub kesklinnast ja selleks, et jõuda tööle, tuleb Mustamäelt sõita kesklinna ja sealt edasi tööle ning lisaks jalgsi kõndida. Harjumaa liinide bussidega ei saa ta samuti sõita, sest päeva keskel vedusid ei teostata, õhtuti käivad bussid 1 kord tunnis või veel harvem ning samuti tuleb osta eraldi piletid. Aleksandr Marõšev on kohtule esitatud kaebuses juhtinud tähelepanu sellele, et tema töötab tuleviku erialal ja töökoht annab talle võimalusi enesearendamiseks, raha teenimiseks ning tulevikus – pärast ülikooli lõpetamist – töökoha kinnistamiseks. Praeguses kriisiolukorras rahatrahvi maksmiseks on 4 vajalik töökoha olemasolu ja tulu saamine. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab talle töökoha kaotamist, ilma juhtimisõiguseta tal ei ole võimalik töötada. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.05.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Aleksandr Marõšev selgitas, et tema kahetseb oma tegu, märkides, et ta elab Põhja – Tallinnas ja õpib Mustamäel ülikoolis, töökoht asub väljaspool Tallinna. Tal on väga vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Pärast õnnetust oli ta sellises seisus, et pidi ta pidi ära viima oma sõbranna, kes oli šokis. Siis arvas ta, et helistab politseisse ja tunnistab oma süüd. Ta kirjeldas politseile, kus oli tema auto asukoht. Sündmuskohalt sõitis ta ära seetõttu, et ta sõbranna oli šokis, kuid ta kirjutas sõiduauto numbri üles. Kuna avariis keegi vigastada ei saanud, siis ta arvas, et seda saab pärast lahendada. Seaduse järgi, kui juhtub liiklusõnnetus, siis süüdlane peab helistama politseisse, kui on võimalik lahendada omavahel, siis lepitakse kokku, kindlustusse peab helistama ja fikseerima. Miks ta ei helistanud politseisse – sest see oli tal esimene juhtum, ta ei oska seletada, miks. Ilma lubadeta läheb tal raskeks. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidles esitatud kaebusele vastu, märkides, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, märkides, et isik oli teadlik, kuidas käituda avarii korral ja viimasel ei olnud ühtegi takistust, miks ta seda teha ei oleks saanud. Isik lahkus sündmuskohalt. Süü tunnistas viimane üles ja seda võeti karistuse määramisel arvesse. Samuti märkis kohtuväline menetleja Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil, et isikule määratud lisakaristuse s,o juhtimisõiguse äravõtmise suhtes vähendamise osas 3 kuu peale ei ole nad vastu, samuti ei ole nad vastu, kui isik maksab rahatrahvi ositi. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Liiklusseaduse §-le 7431 lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7431 esimeses lõikes sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega ei ole lisakaristuse kohaldamine seadusandja poolt obligatoorselt ette nähtud, vaid on menetleja diskretsiooniotsus mida peaks kindlasti põhjendama. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole lisakaristuse kohaldamise vajadust konkreetselt Aleksandr Marõšev´i suhtes millegagi motiveerinud, on vaid viidanud üldiselt vajadusele rikkujaid karmilt karistada, eelistades sellega õiguskorra kaitsmise huve konkreetse isiku süü suuruse ja muude KarS §-s 56 lg 1 sätestatud asjaolude hindamisele. Samas on just süüdlase isik määravaks karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole toodud ühtegi motiivi, miks Aleksandr Marõšev´ile karistuseks mõistetud suhteliselt suur rahatrahv üksinda ei ole piisavaks karistuseks mõjutamaks teda edaspidi süütegusid mitte toime panema. Kohus leiab, et Aleksandr Marõšev karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Aleksandr Marõševi isikut, seda et tal on vaid üks kehtiv karistus, arvestades tema poolt toime pandud rikkumise asjaolusid, leiab kohus, et Aleksandr Marõšev on isik, kellelt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendamatu, selles osas tuleb otsus tühistada. Katre Poljakova Kohtunik